Käisin hiljuti ühel üritusel, kus oli palju minust nooremaid inimesi. Vanuses 13-18. Korraga hakkasid nad mingeid nimesid pilduma, et kas sa tead, kus see käis ja mida ta tegi ja palju ta teenis ja nii edasi. Küsisin siis, et kes see Maria Rannaväli on. See pilk, millega nad mulle otsa vaatasid, peegeldas õudu. Kuidas on võimalik, et keegi ei tea, kes on Maria Rannaväli. Sain kiirkursuse vlogimisest ja ülevaate tuntumatest vlogijatest, keda noored fännavad. Ja kui ma ütlen fännavad, siis ma mõtlen fännavad. Tuleb välja, et vlogijad, kellest mina kuulnudki polnud, on Eestis tõelised kuulsused.
Ma seekord peatun vaid põgusalt sellel teemal, et minu meelest on tegelikult natukene kurb, et kui küsida lastelt/noortelt, kelleks te saada tahate, siis üsna kiiresti tuleb vastuseks blogija/vlogija. Kui mina noor olin ja rohi rohelisem oli, siis tahtsid lapsed saada arstiks, tuletõrjujaks, müüjaks, emaks. Kõik ei saa ju vlogida? Ja kas vlogimine/blogimine tõesti on selline karjäär, mis elu aeg toidab? Eestis. Oled 24-aastaselt (vaid) blogija ja teenid kommiraha, aga kümne, kahekümne aasta pärast? Ma päriselt mõtlen, et kas need, kes hetkel blogijana/vlogijana leiba teenivad, teevad seda elu lõpuni?
Tagasi kuulsuse juurde. Mul on üks sõbranna, kellega me nö vaidleme blogijate teemal. Tema arvates ei ole blogijad mingid kuulsused, sest nad pole midagi saavutanud ja on tuntud vaid mingis ringkonnas. Tema arvates on kuulsused Lemmy Kilimster, Solstafir, Amon Amarth. Mina pidin neid guugeldama. Okei, jah kui ma sain teada, et esimene on Motörhead´i bassimängija ja laulja, siis Motörhead´i ma muidugi tean, aga lauljat nimeliselt mitte. Pole minu teetassike muusikat. Aga see ei vähenda muidugi fakti, et nad ei ole kuulsad ja hinnatud. Minu arvates on sama blogijate/vlogijatega. See, et mina või keegi teine ei tea üht või teist populaarsemat blogijat, ei tähenda, et nad ei ole kuulsad. Minu sõbranna näiteks aga keeldub leppimast sellega, et näiteks Mallukas on staar. Ja me vaidleme. Mina räägin, et vahet ei ole, mida mina või tema arvab Malluka/Marimelli/Porgandi/ tegemistest, kui nad pidevalt kusagil pildis on ja näiteks kollane ajakirjandus vorbib neist uudiseid, siis järelikult ON nad nii palju tuntud, et uudise “Mallukal pole aluspükse jalas”, “Marimellid korteriotsingutel”, “Porgand kallimast lahus” kirjutamisel on mõte. On piisavalt palju inimesi, kes neid teavad. Kui kirjutada uudis “Eveliis Kund-Zujevi koer on näljas”, siis vaid viis kõiketeadjat-kägu teavad, kes krt on Eveliis Kund-Zujev.
Ühesõnaga me jääme selle sõbrannaga alati eriarvamusele küsimuses, kes on kuulsus. Kim Kardashian & Co on ka mõttetud, aga ometi teab neid terve maailm. Ja see kui kolm üliintelligentset inimest neid ei tea, ei vähenda fakti, et nad on kuulsused.
“Kas Jüri Ratas või Donald Trump on kuulsused?” küsis sõbranna. Ma ei kasutaks nende puhul sõna “kuulsus”, ma ei oska seda isegi seletada miks, aga mulle tundub, et poliitikud ei lähe kuulsuste alla. Lihtsalt iga inimene, kes koopas ei ela, teab neid ja tunneb nad ära. Selles mõttes ilmselt siis ikkagi kuulsus?
Või mis on siis kuulsuse kriteeriumid. Blogija, kellest ülepäeva kollaseid uudiseid vorbitakse, ei ole kuulsus, aga Kosmikute trummar bassimängija, kes surma sai, on? Mis neil vahet on? Sihtrühm? Kas Anu Saagim on kuulsus? Kas Sünne Valtari on kuulsus? Või pole nad kuulsad, sest mina ütlen, et ma ei tea nende tegemistest suurt midagi. Aga kuulus on Mae Lender, Misjöö Voronin või Mesitare-Herling, sest ma olen nende tegemistega kursis, neid telekast näinud, nende raamatuid lugenud?
Ma ei taha sugugi öelda, et KÕIK blogijad on kuulsad või kuulsused, aga tuntud on neist küll mitmed ja tahame me või mitte mõni tuntum ja kuulsam kui teine. Ma ei usu, et kuulsaks saamise kriteeriumid on vaid Nobeli preemia saamine. Vändra-Aveli oli ka kuulus. Ja Tupe-Kristi. Ja Push-up. Meie mees. Kuulsusi on lihtsalt erinevatest kategooriatest. IMHO.
ja lõpetuseks. Mina pean oma blogi VÄGA VÄIKESEKS ja mitte mingiks oluliseks mõjukanaliks, aga sain eile Herlingult sõnumi, et peale minu saunapaadi postitust sai ta rohkem kui kaks broneeringut. Tahame või mitte, aga blogidel ja vlogidel on tänapäeval jõud. Mina ei taha blogikuulsust, aga mul on pagana hea meel kui blogist ka mingi kasu on. Inimestele ja kohtadele ja asjadele, kelle/mille käekäik on mulle südamelähedane. Peipsiäärne idüll (ILMA jooksva vee ja eurowc-ta) võitis eelmisel aastal mu südame ja tundub, et sel aastal jõuan ma veel 1-2 korda sinna tagasi. Peipsi Toidu Tänav ja Sibulatee puhvetite päev tundub liiiiiiiga ahvatlev, et vahele jätta.
Postskriptum: Eile rääkisin blogidest ka ühe teise blogijaga, kes ütles, et mu blogis võiks reklaami teha küll, et omamoodi huvitav, aga et kas mu lugejaskond on ostujõuline. Ma ei kavatse oma blogi reklaamiga üle kuhjata, aga kui teil tükki küljest ei võta, siis võib-olla viitsite kirjutada kommentaaridesse, kes te olete ja kust te tulete;)
See kuulsuse teema on Eestis minu meelest täiesti mõttetu, Siin konnatiigis on kõik kuulsad, kes olla tahavad. Päriselt kuulsaid inimesi ehk on üksikuid, keda ka mujal maailmas teatakse: Arvo Pärt ja Baruto. (Ilmselt ongi muusikud ja sportlased?!)
Aga mina olen täiesti ebakuulus blogija ebahuvitaval teemal nagu päevamatkad Eestis 🙂 Feissarist leiab mind nime alt Vilgas Vilma ( https://www.facebook.com/VilgasVilma/)
Jaa, sellega olen ma muidugi nõus, et Eesti mõistes on täitsa mõttttttetu see kuulsuse/kuulsuste/Staaride teema, lihtalt sellline huvitav vaidlus meil sõbrannaga aegajalt ja otsustasin kirja panna:)
Ja VAU kui äge blogi! Mõttetu ja ebahuvitav on ka vaatenurga ja huvide küsimus alati;)
Kõrgharidusega naine Tartust. Hetkel olen 6k vanuse lapsega kodus. Pean ennast suhteliselt ostujõuliseks 😀
No näed sa, rahvas kõik siin rahakottidega ja ostujõulised. Pean hakkama reklaame hoogsamalt vilgutama ja teid tarbima mõjutama;)
Tere 🙂
Mina olen Külli ja hoolimata sellest, et mul on blogi täitsa olemas, ei pea ma ennast blogijaks. Mul on umbes 3+1 lugejat ja ma kirjutan väga kaootiliselt, kuidagi eluperioodist sõltuvalt. Mul on neli last, kaks kassi ja fantastiline elukaaslane, oleme selline natuke segane ja raamistvälja perekond enda arvates 🙂 Tausta poolest……alushariduse pedagoogiks kunagi õppinud, praegu töötan intellektihäirega inimestega.
Sinu blogi olen hakanud viimasel ajal teadlikumalt jälgima, varem klõpsasin lahti, kui pealkiri põnev tundus. Sinu kirjutised on huvitavad ja jagan paljusid sinu seisukohti. Kuna mu pere ja sõbrad peavad mind väikest viisi keeleperverdiks ja kirjanatsiks, siis ei ole vähem oluline, et sa kirjutad korrektses õigekirjas. Mul on neid “tegematta”-sid ja “käija”-sid päriselt füüsiliselt valus lugeda.
Kuna ma ise leian, et ma kirjutan vägagi mittekorrektselt, siis see, et “kirjanats” ütleb, et kirjutan korrektses keeles, on parim kompliment. Aitäh sulle:)
Aga kuidas sulle meeldib kui kõik on “supper”;)
Hehe, tegelikult ei kirjuta ma ka ise täiesti korrektses keeles, mulle meeldib keelega ja sõnadega mängida, leiutada uusi väljendeid ja sõnaühendeid, väga vabas stiilis kirjutada. Aga kuidagi on kujunenud nii, et sõbrad saadavad mulle oma tekste toimetada, no ametikirju jmt, et keelenats, vaata üle 😀
Eesti keele reeglitega pole ma üldse kursis, keeldusin neid koolis õppimast, sest milleks, kui vaistu järgi kirjutades tulevad viied 🙂 seega ma tegelikult ei ole õige inimene ütlema, kui korrektselt keegi kirjutab. Lihtsalt seda lausvalesti kirjutamist on nii palju, et sellised blogid, mis silma ei riiva õigekirja poolest (nt nagu sinu oma), teevad kohe hingele ja silmale pai 😉
“Supper”….hmm. Mulle on jäänud mulje, et super on seda suurem, mida rohkem p-tähti sinna vahele pandud on. Lihtsalt “super” on selline, noh enamvähem okei. Kui on juba “supper”, siis on “sitaks lahe”, “Suppper” tähendab, et “issandmaivõikuigigamegavinge”. Ja nii edasi 😀
ma tegelikult saan täitsa hästi aru, mida sa mõtled. On vahe, kas loed blogi, kus “täna sai poes käija” või sellist, mis otseselt ei karju silma. (räägib inimene, kes oli veendunud, et karmiinpunane kirjutatakse g-ga)
Suppppppppppppppper, et mu blogi meeldib (Y)
Sellel aastal pidin tegema ülikoolis küsitluse laste seas, kelleks nad suureks saades saada tahavad. Minu hüpotees oli samuti, et vastatakse “youtuberiks”. Mina küsisin siis 3.klassi lastelt. Umbes 30st vastas ainult kaks, et tahavad saada youtuberiks. Enamasti tahtsid ikka lapsed saada politseinikuks, baleriiniks, jalgpalluriks ja arstiks. Ma küsisisin neilt ka, et miks ja kes on nende eeskujudeks. Enamused vastasid, et nad tahavad saada “pane siia amet”, sest nende ema/isa/onu/tâdi vms on “pane siia sama amet”.
no siis polegi nii lootusetu:) Jube kurb oleks kui kõik tahaks juutuuberiteks saada. Aga näet, teen siin noortele liiga, pole see noorus midagi nii hukas, et vaid “omg, tänä sööme kaarbse” videote tegemist tööks peaksid.
1. See ei olnud Kosmikute trummar, vaid bassimees.
2. Sünne Valtri, mitte Valtari 😀
Kuna sa oled mu eakaaslane, mitmed arvamused ühtivad (mõned ka mitte); skandinaaviat armastan (ootan seljakotipostitust st vastust küsimusele, milles seisneb fjällraveni saladus), siis loen ja võimaluste ja soovide piires su reklaam mõjuks mulle küll.
Olen ostujõuline, aga mõtlen ka oma peaga, niiet padureklaami õnge ei lähe, aga vajalike asjade tutvustused oleksid huvitavad.
hahhaa, no nii laia silmaringiga ma siis olengi. #uups
Jube igav oleks ka kui kõik arvamused ühtiks. Fjällräveni seljakotist võin kirjutada küll. See pole lihtsalt “ostan koti, sest tuntud bränd”, vaid ongi maaaaaailma kõige parem seljakott
Ma juba pahandasin temaga selle tõttu, et selline eksimus, ise väitis, et teab, kes on Kosmikud. Ketser. 😀 Aga ma nüüd targutasingi niisama.
Mina olen see sõbranna, kes ei pea blogijaid kuulsusteks, vaid ma ei oskagi neile nime panna. Rahval on vaja tsirkust ja leiba ja blogijad, vähemalt need meie staarid, käivad minu jaoks Kardashianiga samasse patta. Aga minu arvamus on ainult üks arvamus ja jumal hoidku, et keegi selle peale solvuma kukub või isiklikult võtab. Ma olengi üks paha inimene. 😀
Paha oled sa küll jah, sellest olen ma aastatega aru saanud:D Aga mõtle kui sind poleks, kellega ma nii olulistel teemadel vaidleks
Hooajati suhteliselt ostujõuline lasteaiaõpetaja, kes ärritub peaaegu iga sinu lasteaia-teemalise postituse peale. Minu argipäev leitav siit (no kui sa äkki ei tea): https://www.facebook.com/seekespolekunagilapsolnud/
Ja kujutad ette, et sa pead veel kaks aastat mu lasteaiateemalisi postitusi taluma, sest ega mul teemad ju otsa ei saa enne kui lasteaia aeg:D
Ma arvan, et kooliajal jätkub sama, sest minu lastel on au käia ühes Tartu vingeimas koolis, seega ma tean, et on olemas kaasaegseid koole, üliägedaid õpetajaid (no nt mulda uuriti õues, mitte raamatust, tehti komposti jne – ja see ei toimunud algklassides; kui sooja 30 kraadi, siis õpitakse pargis vms kohas; jne jne).
Eks me peame lootma, et Ida satub ka sellisesse kooli, mis natuke raamidest välja suudab vaadata;)
Milline see Tartu vingeim kool on? Oleks 5 aasta pärast lihtsam otsustada 😁.
Tegelikult ma muidugi usun, et on teisi sama vingeid ceel, nt Raatuse kool tundub tuhast tõusmas ja erakoolidest Terake on korralik tegija. Minu lapsed on Veeriku koolis ja ma olen tõesti väga-väga rahul (sellest võiks ma ikka väga pikalt rääkida, et miks).
Ma usun, et sa võiksidki rääkida pikemalt, et miks. Kindlasti huvitab see paljusid. Sh ka mind. Jääme blogipostitust ootama.
Kontoritöötaja Tartust, kolme lapse ema.
Ostujõuline – no nii ja naa 😀 Ma olen pigem kooner ja kõike ostma ei torma.
Huviga loen sinu postitusi kodumaiste disainerite toodete kohta. Samas ma vahepeal olen natuke pettunud nende meie oma tootjate kvaliteedis. Üks taaskasutatud materjalidest kottide tootja – Fjällräven jäi ikkagi peale 😛 😀
Ja üks kodumaine kleidimeister (ok, ettevõte ikka) – vaatad kleiti ja kõik ilus. Aga.
Seest õmblused hargnevad, niidi ripuvad jne.
Kindlasti on ka häid näiteid siia kõrvale tuua, ei saa üldistada. Kvaliteeti ajan taga ühesõnaga.
Sama siin. Kooner. Ajan ka taga kvaliteeti. Eesti disainiga olen sinuga nõus. On asju, mis on ÜLIVINGED ja on asju, mis on ülehinnatud ja kehva kvaliteediga kahjuks. Seljakottidega sama, et kuigi mulle õudselt meeldivad eestimaised tegijad ja nende tooted, siis kahjuks Fjällravenile jäävad täiega alla.
muus elus ostujõuline aga hetkel vähese ostujõuga ülalpeetav 🙂
võtsin aastaks aja maha, tulin töölt ära ja üritan ots-otsaga kuidagi samal ajal välja tulla.
Isver, milline julge otsus:)
Mu kümne aastasel tütrel hakkavad põlved värisema ja nägu muutub tumepunaseks, kui ta juhuslikult Tartu linna peal mõnd youtuberit silmab.
Ja loomulikult ta ei suuda mõista kuidas ma küll ei tea, kui ma suurte silmadega talle segaduses otsa vaatan ja küsin : “ Kus? Kes? Pole kuulnud ega näinud!”
Aga no Maria Rannavälja tunnen ära ja tema hääletämberi ka unepealt, sest kaks aastat tagasi arvutist vaid tema videod jooksidki kodus. Eks jääb kõrvu, täpselt nagu Kättemaksukontorgi 🙂
Ennast staariks ei pea 😂 Aga pisike toidu-pereblogi elab oma elu internetis ja lugejaid pisut on. Vahva!
Muidu olen 30- aastane, Tartust, vaid keskharidusega, kohe-kohe kolme tütre ema .
Sinu blogi hakkasin jälgima Malluka kaudu kui te teineteisele hagu andsite ja siin ma nüüd olen. 🙂 Jätka sellega mida teed!
Tunneksin Su linna peal ära! 🙂
Näed sa siis, ei eksinud need käod, kes siin kommenteerisid, et ma oma mõttetu eksistentsiga Mallukale hagu andsin vaid selleks, et lugejaid saada. Sa oled tõestus sellest, muidu vbla polekski mu blogi kunagi avastanud:D
A sinu blogi on vahva. Mulle meeldib;)
Vastukaaluks ülikooliharidusega naistele on sul ka vähemalt üks põhiharidusega lugeja, ostujõulisus kõigub üles alla iga nädalaselt kuna rahaga majandamise oskus on kehva. 🙂
Aga muidu ema ühele beebile ja neljale lemmikloomale. Hetkel täitsa kodune, loen väheseid blogisid aga sinu oma nüüd juba ikka järjepidevalt kuna, miski millele ma küll näpuga näidata ei oska, sobitub minu mõtlemise ja arvamisega/arvamusega.
Ma olen veendumusel, et ülikooliharidus ei tee inimest;) Ma olen oma sõprade-tuttavate seas üks väheseid, kel pole magistrikraadi. Ometi ei tunne ma end seepärast halvemini.
Sul on nii lahe blogi! Mul on teiste blogijatega võrreldes veeel väiksem blogi ja olen aru saand, et ei ole mõtet ennast teistega võrrelda :D. Näiteks mulle väga meeldib kui tuleb mingi uus kommentaar või like blogis😊
Aitäh! võrrelda ilmselt ei ole jah mõistlik, sest on erinevad blogid, erinevad soovid, sihid ja võimalused, aga olen nõus, et vahva on kui keegi blogis kaasa räägib. Nõustub või mitte, see polegi oluline. Arutelu on äge.
Ma olen magistrikraadiga lihttööline lähenemas hirmsa hooga kolmekümnele. Seni kuni sinu blogini jõudsin pidasin ennast seljakotiga eestlaseks 😀 Vähemalt oma külas 😀
Ma arvan blogi/vlogi kuulsus olla ei ole midagi hullu. Kehv lugu on kui see on eesmärk omaette. Mul käib judin läbi iga kord kui kuskil jookseb jälle teema, kuidas kuu ajaga blogimiljonäriks saada. Suva see sisu vöi originaalsus, ajaks ikka feimi ja sulli kokku.
Mulle sinu blogi sobib. Mulle meeldib, et sul on asjadest oma arvamus (mis ei tähenda, et peaksin sellega alati nõustuma). Mulle meeldib su kulgemine ja oskus elu nautida 🙂
Aga võib olla peab igas külas olema üks seljakotiga eestlane:)
Ja olen sinuga nõus, et pole ju midagi hullu olla (vaid?) blogi/vlogi kuulsus, kui kuulsus ja feim ja sull on aga eesmärk omaette ja ainus eesmärk, siis see on äärmiselt mage ja piinlik.
“Ostujõuline” on ikka täiesti nõme väljend mu meelest. 😀 Ma päris ausalt ei saa aru, mida see tähendab… Aga ma saan aru küll, et siin ilmselt sihtgruppi mõeldakse.
Minu arust on sinu blogis juba praegu üsna palju reklaami (Kriss Soonik ja teised pesud, hotellid, Turbliss, erinevad rõivabrändid ja trööstiplaastrid ja üritused jne), aga teed seda ilmselt lihtsalt tasuta. Rohkem reklaami siin blogis ette ei kujuta. Malluka blogis on juba vist 80% postitustest tärniga ehk reklaamartiklid ja kuigi ta oskab üsna hästi reklaamartikleid kirjutada ja kohati võib isegi jääda mulje justkui ei oleks tegemist kinni makstud artikliga, hakkab see lõpuks häirima. Eriti kui pole ise tarbimishull… Natuke veider ikka ka, kui ühel päeval kirjutatakse, et ostke kõik lapsele kiik, sest see on asendamatu ja laps ainult elabki kiigu peal ja siis paari kuu pärast müüakse see lugejatele maha, sest kiik ei leidnud ikkagi rakendust või ei sobinud mööbliga või jäi jalgu. 😀 Ja siis varsti on lugu uuest kiigest, mis on ka täiesti asendamatu.
Ise võiksin lubada endale nii mõndagi, aga mõtlen enne iga väljaminekut mitu korda läbi, mida ma selle raha eest saan. Raha tuleb siiski raske tööga ja olen selle ära valmis andma vaid hea asja eest – kas siis kvaliteetse toote või elamuse eest.
Mesi tare tundub tore koht ja seal võiks puhata küll, aga ööbimise osas vahetaksin ma küll oma 100 eurot pigem sellise ööbimise vastu, kus saab vannis käia, mõnusas suuuuures voodis magada, wc-s vett lasta ja inimese moodi hambaid pesta. 😀 Lapsepõlves olin enamus suvesid vanaema juures, kus polnud vett ja oli välikäimla ja ööbiti koikudel. Hetkel on minu ettekujutus puhkusest siiski natuke teine. 😀 Aga kes suudab paadis ööbimise idülliliseks mõelda, siis neile muidugi see sobib.
Muide, kas seal paadis on konditsioneer või mismoodi seal kuumalaine ajal öösel ellu jääb? Väike ruum ju läheb umbseks?
Jah, mulle ka ei meeldi tegelikult sõna “ostujõuline”, sest see, et ma ei torma ostma kõike, mida ette söödetakse “hädavajalikuna” ei tähendaks, et seda endale lubada ei saa. Reklaamiga siin blogis on nii ja naa. Osadega on mul omad kokkulepped, osadega olen ise seotud ja siis ikka ju reklaamin lootuses, et see aitab kaasa suurema hulga publikuni jõudmisega, pluss tagasiside, kas meeldib/ei meeldi/miks ei meeldi, osa on täiesti siiras soovitus, sest mulle meeldib (no näiteks Marimekko ei telli minult ju reklaami, aga lingin hea meelega ära tooted, mis on hea hinnaga soetatud ja minu arvates seda väärt). Ma püüan hoida joont, et reklaam (olgu ta siis mis tahel kujul) oleks orgaaniline ja ei võtaks võimust, ei sööks blogi kui sellist ära.
Hotellides olen ma oma elus nii palju ööbinud, et katsetan suurima hea meelega natuke teistsugusemaid ööbimiskohti. Nö raamist väljas kohti muuhulgas. Jooksev vesi ja nö inimese moodi hammaste pesu ei ole minu jaoks oluline. Mis muidugi ei tähendaks, et mulle ei meeldiks ka luksuslikud ööbimiskogemused. Kõue mõis jääb ikka üheks minu vaieldamatuks lemmikkohaks. Või mõisad, lossid üldse.
Saunapaadis konditsioneeri ei ole, aga uks oli meil lahti, ka öösel, ning palavuse kätte ei surnud keegi ära. Tegime hoopis veel sauna ja käisime järves end jahutamas. Jube mõnus. Idüll.
Heasse seljakotti panustaksin ja Mesi taresse plaanin ka tänu sinule minna, aga disainerkleidid ja turbavesi võiksid minu poolest küll olemata olla.
Samal põhjusel ei ole ma ka oma pisikesest blogi mingite asjade reklaamimiseks tahtnud kasutada: asjad on igavad, ma hindan pigem elamusi. Seepärast mulle meeldib, kui sa oma reisidest ja seiklustest kirjutad ☺.
Mariat teadsin küll. Ta on nii kõva influencer, et peale tema koostööd Sportlandiga eelmisel aastal müüdud seljakott, mis talle seal poes meeldis, mõne päevaga läbi . Fännidest lastel on armastavad ja maksujõulised vanemad ☺.
Victoria Villig on lahe tüdruk, tal on stiili.
Ma natuke vaatasin nüüd Maria videosid. Väga ilus ja armas tüdruk, aga kui päris aus olla, siis ma ei saa aru, mis temast nii kõva influenceri teinud on. Ja sain ma õigesti aru, et ta on 15-aastane? Üldse mitte paha pärast, aga “ma olen nagu nii confused right now”
Mul pole ka õrna aimugi, miks. Tema video teemal OMG ma kaotasin oma kunstripsme! jättis mulle kustumatu mulje, kui seda Roaldi saates näidati, aga vbla laps on kasvanud ja arenenud ☺.
Ma loeks kyll Su reklaampostitusi,päriselt 🙂 Olengi mõelnud,miks Sa rahal lihtsalt endast mööda lased minna:)?? Koostöö pakkujaid ilmselt jaguks ning miks mitte? Mallukas oskab mu meelest väga kenasti neid postitusi kirjutada,mind need tärnid ei häiri 🙂 Usun,et Sul tuleks ka priimalt välja 🙂 PS: Ja see on lausa kuritegu kui ei tea Maria Rannavälja 🙂 😀 😀 50 ja veidi peale 🙂
Ma tean jaa, et kuritegu. Nüüd juba olen targem. Ja lisaks talle tean ka Liisa Pärnpuud ja Hensugustat. St olen nüüd neid nimesid ka kuulnud
Mul just tuli meelde, et Hensugustat ma muidugi tean, ta ju ka mu lemmik kooliga seotud (tema ema oli mu pesamuna eelkooli õpetaja). Aga ühtegi ta videot ma näinud pole, ta peaks ennast ikka kuidagi meie vanustele ka maha müüma.
Ostujuht jaekaubanduses. 34-aastat vana, 11-aastase poja ema. Lisaks on kodus elukaaslane ja sfinksitüdruk 🙂 Loen umbes aasta jagu Sinu blogi. Mõnikord tunnen, et no niiiiii lahku lähevad meie vaated ja vahel jälle tundub, et täitsa minu inimene 🙂 Mulle Sa meeldid. Ja Voronja ja Mesi Tare on veel sel suvel plaanis tänu Sinu blogile. Amet on mul selline, et tegelikult saan oma ostlemis-ja valimisvajaduse tööga rahuldatud. Tunnen, et endale ei viitsi ega jõuagi enam. Samas ostan ja raiskan ikka liiga palju, hooti ja tunde järgi 🙂 Vorbitud reklaamartiklid mind ei kõneta. Puutun nendega iga päev palju ka tööalaselt kokku. Kui asjas on tunne sees, tärkab ka huvi. Sa proovi teha reklaami ja koostööd ikka kohtadele ja asjadele, mis Sul endal silmad särama panevad, see paistab välja ja nakatab 🙂
Oi, ega ma ei plaaninudki siia blogisse hakata konkreetseid reklaamartikleid vorpima, ikka jääb see kodu minu näoga ja minu teoga ehk siis reklaami saangi teha vaid asjadele ja kohtadele, mis mind kõnetavad, silma särama panevad ja millest ma arvan, et nii endale kui teistele kasu võiks olla. Või mõni asi, mis tundub huvitav, siis miks mitte testida. Kõik peab olema tasakaalus ja minu arvates keskkonda sobima. Tunne peab olema nagu sa ka ütled ise:)
Mulle on saadetud seepe ja pesupulbreid ja mingeid asju veel, olen kenasti katsetanud, aga kirjutanud ei ole, sest ei olnud midai kirjutada. Otseselt halvad ei olnud ja oma töö tegi nt üks pesupulber või pesugeel või mis iganes ta oli, hästi ära, aga lõhn ajas mind hulluks ja ma ei saanud seda kasutada.
Mõne kuu pärast 40 saav keskastme juht meedias, naine, töötan Tallinnas, elan Rapla ja Kohila vahel. Samal põhjusel loen, et vahel lähevad vaated täitsa lahku, aga samas tore teada kuidas teised mõtlevad .
Reklaam ei häiri, käsitlen seda kui teavet uute asjade kohta 🙂
Minul oli küll saunapaati broneerides natuke kahju, et kuna tänu sinu blogile ma sellest üldse kuulsin ja tänu sinu kirjeldustele/muljetele ma sinna oma kaaslasega otsustasin minna- siis oleks võinud ka tegelikult mingi sooduskood vms olla, et kes läbi sinu blogi sinna jõuavad saaks mingit alet näiteks.. Mainisin broneerides ära küll, et tänu “seljakotieestlasele” ma nendeni jõudsin ja neil oli väga hea meel, et selle ära märkisin- ütlesid et peale sinu postitust tõusis huvi nende vastu jah märkimisväärselt. Et siis kas poleks igakülgselt kasulik et nemad saavad tänu sinule külastajaid juurde, sina saad tänu sellele et neid reklaamid nendelt edaspidi soodustust või üldse tasuta ööbimist ja sinu lugejad saavad sooduskoodiga broneerida ja samas nemad ju ka reklaamivad seda kohta jälle edasi jne..
Ise olen Pakri poolsaarelt, lasteaiaõpetaja, ja ostujõulisus on vist olemas, sest leiba jõuan ikka osta 😀
Oleme sama vanad. Mul on rohkem lapsi kui sul. Töö on peaaegu 24/7 ja reiside planeerimisega olen juba kevad vaheajas. Ehk siis selleks aastaks reisid kenasti kalendris. Teen palju lühireise spontaalselt, vastavalt sellele kuidas töös vabamaid hetki tekib, see on meil sarnane ja seda meeldib lugeda siit ka.
Mina pean ausalt ütlema, et peale viimast töökohta, mis oli 24/7 pmst, ja püüdes selle kõrvalt teha ka muid asju, lisaks nautida aega pere ja sõpradega, ma enam ei taha. Tahan natuke kulgemise aega ka vahelduseks. Mis ei tähenda loomulikult, et kui on kiired ajad viskaks ma pastaka nurka kellapealt. Aga tead hea on vahelduseks ka peale tööd koju tulla ja olla. Või noh tegeleda koduga. See jäi mõnda aega liiga tahaplaanile:)
Aga spontaansust ja seiklust peab ikka olema. Ilma ei oska