Teate, mida ma kõige rohkem kardan? No lisaks sellistele tavapärastele asjadele, mida ma kardan – linnud, maod, kõrgus, agressiivsed inimesed, terrorism, paadisõit…Ma kardan halbu sõpru. Ei, mitte selliseid nagu mina, kes ma olen klassikaline halb sõber selles mõttes, et ei oska oma sõpradele välja näidata kui olulised nad mulle on, vaid lapse halbu sõpru. Ma olen nii palju kuulnud lugusid, kuidas VÄGA korralikest peredest VÄGA korralikud, hea õppeedukusega, sõnakuulelikud, tublid ja aktiivsed lapsed on sattunud nö halba seltskonda ja digimuutunud. Ma ei kujuta ette, mida ma teeks sellises olukorras. Mida saab üldse lapsevanem teha? Kas see on koduse kasvatuse viga või lihtsalt selline paratamatus, mis võib igaühega juhtuda? Täiesti õudne mõte.
Miks ma sellest räägin. Sest ma lugesin just uudist, et Tallinnas avati esimene laste kainestusmaja: Eesti lapsed tarvitavad järjest rohkem alkoholi, viimastel andmetel on lausa iga kolmas 11-aastane Eesti laps proovinud alkoholi ja iga kolmas 13-aastane olnud purjus. Et alaealist purjutajat ei luba seadus viia kainestusmajja end välja magama, siis avati Tallinnnas Eesti esimene laste kainestusmaja.
No ja ma siis korraks õudusega mõtlesin, et aga kui minu laps satub sellisesse seltskonda, kus 11-aastased joovad ja ma peaksin talle LASTE kainestusmajja järgi minema. Ulme. Ma ausalt ei liialda kui ma ütlen, et 11-aastaselt ronisin ma sõpradega mööda aedu ja lugesin puu otsas raamatut. KUIDAS saab olla võimalik, et aastal 2018 leiavad LAPSED, et alkohol on meelelahutus? Issakene noh, lapsepõlves oli ju nii palju muud põnevat, mida proovida ja millega tegeleda!
See kainestusmaja avati juba aastal 2015. 😉 Aga ma mõistan su halbade sõprade juttu, aga tuletan meelde, et vanemad alati ei saa päris õigesti aru, kes see halb sõber on (no mõtle nt meie teismeliseajale tagasi, kes meist keda halvale teele suunas?).
Issand nii vana uudis ja ma alles täna avastasin? No ilmselgelt elan ma kusagil kotis. Jube.
Aga jah, selles on sul tegelikult õigus, et tihti ei ole aru saada, kes on halb ja kes on hea sõber. Mõni pealtnäha nohik (no nagu meie eksju) ei ole ka täitsa süütuke, samal ajal kui mõni teine lihtsalt näeb nö paha välja. Igatahes on nende sõprade ja uudiste vanustega kuidas on, aga damn noh…11-aastased, kes purjus on…liiga hull
Varapubeka või pubeka halbadest sõpradest ja oma lollustest kasvavad enamus inimesed ikkagi välja ja pubeka iga on üks oluline etapp inimeste elus ja arengus.
Aga palju jubedam on see, kui korralik inimene armub 30 aastasena süstalt kasutavasse inimesse ja langeb ise ka selle sõltvusse, kaotades oma töö, kodu ja lapse (laps küll läks tema ema juurde).
Vot see on karm ja eriti hull tundubki emale mõeldes, sest sellises vanuses peaks juba saama rahus oma pensionipõlve nautida, mitte uuesti last kasvatama hakata ja kogu seda murekoormat kandma 🙁