Ma peaaegu, et söön (jälle) oma sõnu, sest ma olen lubanud, et seksist oma blogis ei räägi, kuid nüüd nagu natuke ikka räägin. Ei ole vaja karta, et ma oma sekselu detailselt lahkama hakkan, sellele levelile ei ole ma (veel?) jõudnud, aga samas võite selle postituse rahumeeli kinni panna kui te olete mu ema/vanaema/tädi/onu/isa/õde/vend/vennanaine /muu sugulane/liiga hea tuttav.
Aga siis asjast. Härra Abikaasa on viimased päevad diivanil mulle aina lähemale istunud, ikka nagu kohe külje alla ja kui te meid tunnete, siis te teate, et tavaliselt istume me eri diivani otsas, üks klõbistab oma telefonis (arvake kumb?) ja teine vaatab ühe silmaga telekat ja teise silmaga hoiab Idal silma peal (arvake kumb?). Ehk siis meie majas on selline kaissu pugemine ikka juba väga kahtlane lähedus. Ja kui siia lisada veel,et ta on ka kallistama kukkunud, siis on see märk vaid sellest, et tal on mingi tagamõte.
“Issand jumal, kaua sa jaksad?” küsisin ma tülpinult ja silmi telefonilt tõstmata kui Härra Abikaasa jälle mulle lähenes. Olgu igaks juhuks mainitud, et selleks ajaks Ida juba magas, igaks juhuks mainin, sest mine tea, mida te meist arvate. Järgnes pikk dialoog, sellest, mida ta tahab, aga selle vestluse jätan ma meie teada. Me oleme kümme aastat abielus olnud ja nüüd siis korraga selline kirg. “Ahaaa!” hüüatasin ma ühtäkki nagu oleksin uue keemilise elemendi leiutanud, “ma tean, ma olen lugenud sellest, et kui meestel on tekkinud silmarõõm, kellesse nad salaja armunud on, siis nad muutuvad kodus ka kirglikuks ja kujutavad oma naise asemele vaimusilmas kellegi teise.” Härra Abikaasa vaatas mind nagu aru kaotanud (mis veel uut on?) ja ma seletasin talle, kuidas ma filmidest näinud on, kuidas see teise naise ette kujutamine käib.
Härra Abikaasa kuulas kannatlikult mu näitemängu ära ja lähenes uuesti. “Kuule, ma ei viitsi enam,” vastasin ma ja lisasin nagu muuseas, “been there done that, loetud raamat, noh, kaua ikka ühte ja sama raamatut lugeda saab.” Järgmisel hetkel kui Härra Abikaasa mulle suurte silmadega otsa jäi vaatama, sain ma aru, et ei olnud võib olla kõige läbimõeldum lause, mida öelda. Põhimõtteliselt olin ma ju öelnud, et mul on oma mehest kõrini ja ma ei viitsi enam temaga seksida. Nii lihtne ongi oma abikaasat solvata. Kui Härra Abikaasa MULLE oleks nii öelnud, siis te ei taha teada, MILLINE torm siin majas oleks tõusnud. Tegelikult ei mõelnud ma muidugi, et Härra Abikaasa on “loetud raamat”, ma mõtlesin, et noh kui juba niikaua abielus on oldud ja “nii vanad” ollakse, et siis peaks tee ja küpsistega oma armastust teise vastu välja näitama, mitte seksima.
Ma üritasin end parandada ja selgitasin, et seks on nagu söömine, et ei pea…aga lauset ma ei osanud lõpetada loogiliselt, sest sööma just ju peab. Aga seksima ei pea. Ma parandasin end uuesti ja üritasin Härra Abikaasa keeles rääkida ning ütlesin, et seks on nagu koristamine, et võib, aga ei pea. Siis sain ma aru, et olin jälle pange pannud, sest keda ma lollitan. Härra Abikaasa teine pool, mis ei ole Mr.Poppins, on meesoost Anthea Turner ja tema maailmas PEAB ka koristama, see ei ole valikute küsimus.
Ühesõnaga. Meie jutuajamine/eelmäng kestis nii pikalt, et ülaltkorruselt kostus Ida nuttu ja Mr.Poppins pidi tormama vaatama, kas printsess nägu halba und. Mina olin selleks korraks pääsenud.
Sellise pilguga vaatasin ma oma meest kui me veel noored ja verivärskelt abielus olime. Heldinult ja armastavalt. Kirglikult lausa.
Kas see on nüüd moes rääkida kuidas oma mehega seksida ei taha? Eile Mallukas, täna sina…
Eeeemmm…ma nüüd ei oskagi öelda, palun väga vabandust, et su tundeid riivasin või kedagi lausa ehk kopeerisin või mingitest blogireeglitest kinni ei pidanud. Mu meelest oli see naljakas, kuidas ma oma meest solvasin tahtmatult ja ei saa midagi sinna parata, et see eile juhtus. Veelkord vabandan! Rohkem sellisel teemal ei kirjuta või siis kirjutan ALLES siis kui olen VÄGA PALJU seksinud. Et noh kiidelda või nii
Mitte et ma sellest ennast solvatuna tunnen. Lihtsalt imelik. Üks asi on kodus teda solvata, teine asi seda kõigi tuttavate ja võhivõõradtega jagada. See kas te seksite või mitte pole ausalt öeldes küll kellegi teise asi.
Ja mis oli selle postituse alguses kirjas? Ära loe, kui oled see või too, oleks pidanud lisama ka võhivõõras sinna, siis sa ehk poleks end pidanud piinama selle kohutava looga:)
Isssver, su mees peab ikka väga paksu nahaga olema, et kõiki su tujutsemisi ja (mitte)solvamisi ära kannatab. Aga tegelt-ilmselt sa muudmoodi seda heastada ei suuda kui et serveerid hilisõhtuse näksi enese palja keha pealt või teed muud “siivutut” :)))
No ma juba tuletasin talle meelde, et meile kunagi kingiti piits ja käerauda, et võib olla siis tuleb kasutusele võtta kui “liiga loetud raamat” on.
Aga mu mees on samamoodi väga suur “komplimentidemeister”, nii et eks me siin paar parajaid oleme. Alles paar päeva tagasi ütles ta mulle nagu möödaminnes, et “ja pepu aina kasvab ja kasvab”
Hahaa, see laik oli selle eest, et see tekst oli justkui katkend lahedast juturaamatust. Polnud meelega üle võlli vaid vahva.
Eks vist selliste tekstidega ongi, et osa leiab, et on vahva ja teine osa ütleb, et omg, mis teema. Mu meelest on okei seksist rääkida mingi piirini.
Väga palju ka oleneb, KUIDAS rääkida 🙂
Seda kohe kindlasti. Mul on tuttav vanem mees, kelle selleteemalised jutud mind oksele ajavad. Samuti üks sõbranna, kes räägib oma sekselust liiga detailselt, nii et ma ta meest vaadates mõtlen alati, et omg, on pervert.
Hahaha:D