Niisiis. Mina ja Ida reisimas. Mis saaks viltu minna eks? Kui lauses on need neli sõna, siis ilmselgelt saab viltu minna palju. Esiteks olin ma Lillehammerist Oslo lennujaama ostnud pileti hilisemale rongile kui planeeritud. Ei midagi traagilist iseenesest, me oleks võinud ka tund aega hiljem minna, kuid kuna eile sai õhtusöögiks liiga palju vedelal kujul viinamarju tarbitud, siis ma lihtsalt tahtsin hotelli nii kiiresti kui võimalik. Ühesõnaga oli mul esiteks vaja ära moosida konduktor. Laps, tuhat kohvrit ja hale nägu aitasid.

Ja siis jõudsime me hotelli. Ma hakkasin maksma. Mu kaart ei toiminud. Või ei olnud seal raha. Igatahes seal ma seisin Ida ja oma miljoni kompsuga ega saanud hotellitoa eest maksta. Korraks leidsin ma end mõttelt, et me veedame öö lennujaamas. Kusjuures algselt oligi mul see plaan, sest lennuk läheb homme nii vara, et Lillehammerist ei tule rongi. Aga ma sain nii hea pakkumise ühest Gardermoeni lähedal asuvast hotellist, et otsustasin selle kulutuse teha, et Ida ei peaks kusagil põrandal magama. Mul endal oleks suht suva olnud.

Siis tuli mulle meelde, et mul on ligipääs Mareki kontole. Et ma võiks ju sealt varastada. Ma teadsin, et seal on raha. AGA selgus, et pool tundi enne oli ta sealt raha välja võtnud ja konto oli tühi. Tagasi lennujaamas põrandal magamise juures?

Ma ei tea, kas laps ja tuhat kompsu mõjus, aga hotelli vastuvõtus töötanud meesterahvas maksis toa eest ise ära. Täiesti uskumatu mu meelest, aga äärmiselt abivalmis. Ma ei tea, kuidas need lood ikka minuga alati juhtuvad. Reality missugune!

What could go wrong when I travel? If you know me, almost everything is possible: I never seem to travel without adventures. Today I first had bought ticket to a later train than planned. Not actually a problem, but as I had way too much liquid grapes yesterday, I just wanted to get to the hotel. I hoped that we are allowed to take the earlier train with the wrong ticket. I don´t know if child, a sad face and thousands of bags did the trick but we were allowed on board.

We arrived at hotel and all I was thinking about was bed. When I tried to pay for the room it turned out my card was either not working or I had not enough money, anyway there I was with my bags and Ida. Not being able to pay. We´ll sleeping in the airport it is then. It actually was the original plan, because the flight goes so early that no trains come from Lillehammer. At the last moment I got a very good offer from a hotel near Gardermoen that for Ida´s sake I chose the hotel.

So. Then I thought I can transfer money to hotel´s account from Marek´s. I knew he had miney, I have access to his account. BUT it turned out that 30 minutes earlier he had taken out the money. Back to sleeping in airport.

And you know what happened. The person working in the reception paid  for the room. Of course I will have to transfer money to him, but this kind of kindness really surprised my socks off.

This is what can happen when I travel:)