Minu meelest on see juba naeruväärne, kuidas teatud grupp inimesi vihkab parkasid ja oh seda püha õudust, kui see peaks veel Didrikson1913 olema. Minge Perekooli foorumisse ja pange otsingusõnaks “parka” ja “didrikson” või kui olete eriti julge, siis küsige, kas keegi seal soovitab osta Didriksoni parkat, kui olete veel julgem siis küsige, kas on oma hinda väärt. Aga kaht viimast soovitan teha vaid juhul kui olete väga paksu nahaga, vastasel juhul on teil vaja mõnituste ja sõimu pärast hiljem psühholoogi abi vaja.
Mind on vaevanud kolm küsimust – mida need Didriksonid nii halba on teinud, et sellise viha on ära teeninud? Kas keegi Didriksonidest on kellegi elukaaslase üle löönud või mis värk sellega on, et “Didrikson1913” on justkui sõimusõna? Ja mida kannavad need tulised parkade vastased?
Nagu te teate siis ka minul on Didriksoni jope. Ostsin selle juba kaks aastat allahindlusega ning ütlen, et see on üks parimaid oste, mis ma kunagi üldse teinud olen. Ma ei ole kunagi end väga jopeinimeseks pidanud, sest mu meelest on kõik joped liiga sportlikud ega sobi näiteks tööle minekuks (saapad ja käekott oleks siis välistatud, aga ilma ju ka ei saa), nii olen ma talviti ikka külmetanud. Didriksoni nähes teadsin ma kohe, et see on minu jope. Vabaajajope! Ma saan aru, miks seda “emmede must-have” jopeks nimetatakse. Ma ei kujuta ausõna ette ühtegi teist jopet, millega oleks lapsega väljas nii mugav olla. Ja ma käin palju väljas. Iga ilmaga. Ka lume ja vihmaga. Didrikson on kerge, vetthülgav ja temaga ei hakka palav kui end liigutada. Ideaalne nii sügiseks kui talveks, kevadel ilmselt juba liiga palav, aga kevadlemmikuks on mul juba väga pikka aega üks Lindexi pikem jope.
Ma ei arva sugugi, et Didrikson on mingi moetoode, mille kõik on pidanud endale soetama selle pärast, et see on popp. Pigem usun ma, et me oleme aru saanud, et pole halba ilma vaid vale riietus. Vähemalt mina olen sellest nüüd aru saanud. Jah, on ka veel teisi firmasid – Fjällräven, Kari Traa ja Norröna näiteks – mis mulle väga süpatiseerivad, kuid hammas (loe: rahakott) hakkas peale Didriksonile, Sellest ka just see valik.
Kuigi ma alati vaatan kadedusega stiilseid naisi kaunites mantlites ja kõrge kontsaga saabastes, siis viimati Tallinnas käies hakkas mul noori tüdrukuid (jessas, ma tõesti räägin nagu keskealine mutt!) vaadates valus. Väljas sadas paduvihma, kuid tüdrukutel olid seljas miniseelikud ning kõrged saapad, peale oli tõmmatud jope, näpu otsas kõlkus käekott ja niimoodi küürus ja külmetades nad mööda linna ringi jooksid. Ma oleks neile tahtnud vähemalt 40 den’ised sukkpüksid jalga anda. Vähe sellest, et selline kombo on (minu jaoks) ütlemata maitselage, julgen ma küll öelda, et naiselikuks olemiseks ei pea niimoodi ringi lehvima. Naiselik saab olla ka “koledas” Didriksonis, seljakoti ja matkasaabastega. Sest igaks riietuseks on õige aeg ja koht. (mulle tuleb alati meelde üks jalgsimatk, kus üks preili kontsakingadel komberdas, sest ta tahtis ühele poisile muljet avaldada). Samuti tuleb mulle meelde see kohutav aeg kui nabajoped moes olid. Kes oli see ajugeenius, kes leiutas jope, millega talvel naba ja selg paljas on. Aga kõik lippasid ringi paljaste nabadega. Mul on hea meel, et mood on muutunud praktiliseks ja ei ole enam häbiasi olla talvel RIIDES.
Kas ma eksin kui ütlen, et Didrikson ei ole moehullus, vaid lihtsalt mugav tarbeese. Nagu teksad. Leviste kohta ei ütle ju keegi, et omg jälle üks, kel 501 taskul kirjas?
Like this:
Like Loading...
No mina käin parkaga tööl ka, crossbody kott ajab asja täiesti viisakalt ära. Aga vot ei ole mina nõus kusagil bussipeatuses jalad ristis külmetama, et Perekooli kanakarja silmis stiilne näida ja mitte parkaga käia. Või? Äkki ikkagi on asi sellest, et Didrikson on liiga odav? No et peab vähemalt Canada Goose olema? Et alla 800 ei ole mõtet oma parkaga üldse lehvidagi. Või haha sulgedega täidetud sulemantel? Ma tean, et Alar Sikul on magamiskott haha sulgedest täidisega. Selle hind oli minu meelest nii tohutu kõrge, et mul ei jäänud isegi meelde, sest mu aju tõrkus seda infot vastu võtmast. Aga Alar Sikk käis sellega Mount Everesti otsas. Senikaua kuni külm mu elu ohtu ei pane, ei näe ma mingit vajadust endale ülikalleid mantleid osta. Minu jaoks oleks veel kümme aastat tagasi mu parka vaid ilus unistus olnud, sest rahakott ei hakanuks peale. Alati kui ma kuulen kurdetavat, et õues on külm, mõtlen, et tuleb lihtsalt ilmale vastavalt riietuda. Lapski saab aru, et kui on -20 on villase mantli ja seelikuga külm.
Mina käisin eile parkaga restoraniski. Okei, see oli tõesti olude sunnil, sest mul ei olnud mantlit kaasas ja nats tundsin end nagu Kaljulaid, kui ta esimesi kordi kaamera ette jäi jope ja seelikuga…AGA… ma ka ei saa aru, miks peab kurtma, et on külm, kui on olemas igasugu sobivad riided külmemaks ajaks. Ja ma ei pea ka silmas, et suusajope ja suusapüksid tuleb jalga tõmmata, vaid noh..lihtsalt parkasid on ka teisi, kui just Didrikson närvi mustaks ajab, olgu siis Parajumpers, Canadian Goose või mõni soodsam, mis võib ka teinekord täiesti heaks leiuks osutuda
Me käisime paar nädalat tagasi sõbrannadega restoranis, vähemalt kahel meist olid parkad. Pagan, häbeneme siis nüüd oma rumalust, aga ma ei osanud selles probleemi nähagi. 😀 Pohhuist olen vist.
Ma ikka seeliku või kleidiga eelistaks mantlit, kuid ega mantli puudumine ei takistanud mul pärast ka uhkelt kleidi ja parkaga linna peal kõndimast.
Lapse puhul olen juba mitmendat hooaega kasutanud Didriksoni komplekte-kombesid. No ei ole vähemalt mingeid pingviine ja Hello Kittysid komplekti peal. Ja vee-, tuule- ja külmapidavuses ei ole ma pidanud lapse riietuse puhul veel pettuma. Ja pöördusin sel aastal ise ka Didriksoni usku ja ostsin oma esimese Didriksoni parka ja no ei ole mugavamat asja. Koguaeg on soe ja ei ole külm ja peab vihma ja tuult ja kõike. Kuidas ma enne üldse elasin? Muidugi meeldivad mulle väga ka Helly Hanseni parkad ja kui Eestis on hinnad megakrõbedad, siis eelmisel aastal Norras messil olles nillisin Oslos Helly Hanseni parkasid ja need olid seal ainult 100€ soodukaga. Siiani ei tea, miks ära ei ostnud. Mõlemad brändid on mu meelest nii ilusad ja lihtsad, aga üks ongi vist Norra ja teine Rootsi firma.
Kleidiga eelistan ise ka mantlit kasutada, aga miinus 25-ga ma seda enam kindlasti ei tee.
Mina nägin eelmisel aastal Rootsis 500krooniga HH parkat ja ma ei tea, mis superkoi minus välja lõi, et rahast kahju hakkas ja ära ei ostnud.
Aga jah, ka mina olen seda meelt, et Didrikson ja teised samasugused (kuid siiski kallima klassi) on oma hinda väärt. Enne parkat oli mul (st on siiani kapis) ka suusajope, aga no suusajopet ei pane ikka kuidagi seelikuga selga, isegi kui miinus25. Parka kannatab siiski kriitikat ka sellises olukorras. Ma tõesti tahaksin teada ´, MIDA kannavad külmade ilmadega need inimesed, kes parkasid vihkavad tulihingeliselt
Mulle tundub, et asi ei ole pigem mitte soojas mugavas jopes vaid pigem brändihulluses. On täitsa OK kui inimene valib endale riided vastavalt funktsioonile, mugavusele, välimusele. Aga teine äärmus on see, et valitaksegi asi vastavalt brändile, kõige olulisem asi riidetükil on logo.
Eks need Perekooli käod tunnevad end veidi häirituna, et mingid “uhkustavad rikkurid” parkasid kannavad ja sellest rääkida julgevad.
Mina ise olen seda meelt, et riided olgu mugavad, praktilised ning vastavalt olukorrale. Lumelögas sumpan tanksaabastes ning jopega, teatrisse ikka mantliga ja sobivate saabastega. Vabaajajopega koos ei kanna pidulikku õlakotti vaid vaba-aja crossbody märssi ning viisakama kostüümiga siis kenam kott.
Pole küll minu asi ja igaühel on omad stiilinägemused aga kombo kontsasaabastest, suusakostüümist (traksipüksid+ jope) ning sädelevast peokotist on minu silma jaoks siiski sobimatu.
No need, kes VAID brändi taga ajavad, on lihtsalt lollakad, ausalt. Ma ise olen küll jah seda meelt, et teatud brändide riietel on eelised odavamate ees, kuid pean ka tunnistama, et mõnikord üllatavad kõige odavamad asjad ka. Nt Idale ostsin H&Mist vihmapüksid, täiesti suurepärased, emme ostis jope Idale Lidlist ja see on üks paremaid jopesid üldse.
Suusapüksid ja peokott on vana hea klassika:D
See brändi tagaajamine ei ole ka sageli vaid brändi logo tõttu. 🙂 Minule meeldivad ühe konkreetse tootja jooksuriided, need on kallid, neid müüakse Eestis väga vähe, aga nad on ülimugavad ja materjalid täiega meeldivad mulle. Ma nüüd ei tea kas ma selletõttu olen ka brändihull 😛 Eestis on mingi tohutu Nike’i kummardamine, minule ei meeldi Nike, olen aegade jooksul vaid ühed püksid, mille disain mulle meeldis, leidnud. Ja veel on mul mingid asjad, mida ma ostan vaid teatud brändi omasid, sest kujutage ette, teised tootjad ei tee sobivaid. No on lihtsalt nii 🙂 See ei kehti muidugi üleriiete kohta, rohkem nagu pesu puhul. Aga see Perekoolis lausa vastu röökiv silmade pööritamine Didriksoni mainimise peale on naeruväärne. Nagu paljud asjad selles foorumis. 😛
Kindlasti mitte brändihull, sest inimestel tekivadki mingid eelistused ja mõni asi meeldib rohkem, teine vähem, mõnel asjal on logo ja logo teeb asja veelgi atraktiivsemaks. Mulle näiteks meeldib selline bränd nagu Massimo Dutti, lihtsalt meeldib ja kõik, ei saa ma öelda, et ta nüüd kordi parem on kui mõni muu, aga ei häbene ka, et selline bränd meeldib. Ja Fjällräven meeldib ka. Lihtsalt meeldibki. Siinkohal ühinevad ka kaks asja – asjade praktilisus ja läbimõeldus + bränd. Aga pole ma kuulnud, et ühtki teist brändi nii vihatakse nagu just seda sama õnnetut Didriksoni
See on kas kadedus või üleoleku näitamine, et mina küll seda selga ei pane, kõik tulevad tänaval samasugusega vastu. Mis on veel üks asi, millest ma aru ei saa, mis vahet seal on kui kellelgi on samasugune jope või mantel?
Ma kipun siinkohal arvama, et kadedus. St et mina ka ei taha, et kellelgi oleks peol sama kleit, kott, kingad vms, AGA mingid praktilised riideesemed nagu jope, kindad, teksad…need on küll täitsa suva, kas on kellelgi sama või mitte
Konkreetselt parkade teemat arendades: kunagi eelmise aasta sügisel tegin Tartu Kaubamajas aega parajaks. Ostusoovideta. Jalutasin niisama ringi,kuni silm jäi ühel stangel seisma. Ausalt! Harva,väga harva kõnetab mind mõni (riide)ese niimoodi,aga sellel korral siis oli mul vaja (hinnasilti uurimata) see pilgupüüdja endale selga ajada. “Mmmmmm!” mõtlesin ma. Minu oma! No ja siis vaatasin alles hinda. 899€. Tegemist oli siis minu jaoks tundmatu Parajumpers parkaga. Polnud varem kuulnud/näinud.Pole mul seda parkat (veel😀),aga see pole ka siiani meelest läinud. Ega ma ei tahagi suurt miskit tarka praegu öelda 😀.Ma kohe kindlasti ei ole brändihull (meenus kunagi palju aastaid tagasi “Atlantise” tualetis pealtkuuldud vestlus,kus üks neiu teisel palus särgil tagant kaela pealt firmamärgi välja tõsta).Igaüks ostab seda,mida peab heaks ostuks ja mida rahakott lubab.Eks kindlasti paljudel juhtudel kvaliteetsem asi kipubki krõbedama hinnaga olema,kestes samas ju kauem ka.Tõetera on sees lausel “pole nii rikas,et odavaid asju osta ☺️” .Kui palju aastaid kestavad mu perel näiteks “Ecco” jalatsid! Lausa lust! On ikkagi mõni bränd,mille kvaliteedis olen veendunud ja truuks jäänud.Igal juhul tahtsin öelda,et olen su jutuga täiesti ühte meelt! 😀
Mõned Parajumpersi mudelid on mind ka kõnetanud, kuid ma pidin siiski kõrvad-silmad kinni panema, sest hind lõi jalust;)
Neid Atlatises käike, kus firmamärgid pidid “kogemata” särama, mäletan ma ka ise. Natuke vist sai isegi patustatud selle kelkimisega, kuid võrreldes teistega olin ma ikka päris algaja:D Naljakad ajad kui nüüd tagasi mõelda.
😀 Me siin paar-kolm nädalat tagasi sattusime ka metsast pealinna. Mees mul sai korra tuttava paariga tööasjus kusagil kohvikus kokku.Need tuttavad on küll ehe näide pealaest jalatallani sellest,et alla Cucci,Versace jne. selga ei sobi.Kui meespool enda jope seljast võttis,oli järgnenud kommentaar:” Äh,nagu mini odav jope oleks seljas,et niimoodi sulgi ajab,tegelikult on üle 1000 € Marlboro Classic”. Tegelikkuses on mu meelest see (hea) maitse küsimus. Selles mõttes,et absoluutselt okei on omada kalleid,kvaliteetseid ja ilusaid riideid,aga miskit on nihkes,kui peab seda kõigile kuulutama. Seal olla veel paar analoogset kildu lennanud.Ma ka korraks nägin seda meesterahvast,kui oma mehe käest autovõtme võtsin ja pärast olla tulnud minu kohta kommentaar, et :” Oo,su naine näeb välja nagu Tallina proua”. Nii et inimest hinnatakse ikkagi väga välimuse ja riietuse põhjal.
Ma ei olnud varem sellisest asjast kuulnudki, küll mul on hea elu 😀 aga nüüd tean. tahtsin täpsemalt teada ja googeldasin. googel ütles, et “Didrikson1913” on vale, et peaks ikka olema “Didriksons1913”. Nüüd ma olen jälle segaduses, sest see viimane pakkuski jopede pilte (mulle meeldib pildiotsing rohkem kui jutuotsing).
ma vaatan autosid värvi järgi, kuid jope puhul on värvi olulisus ju veelgi suurem kui autoga. no autod on kõik suht ühe kvaliteediga, välimus ja võimsus on erinevad. jopede puhul on oluline materjal ja õmbluskvaliteet, aga see ei sõltu firma nimest, materialide hinnavahed on olematud ja suht kõik firmad õmblevad hiinas. Mis värk selle on jope või kummiku firmaga (blogidest olen lugenud, et mingid imeliku nimega firma on kummikute jaoks ka, mida kõik hullusti tahavad), siis on, vot sellest ma tõesti aru ei saa. Eriti kui see firma on tuntud eriti väikeses ringkonnas. ma saan aru, et Levis või D&G või Gucci vms, aga kõik muu … miks?? Ja veel enam – mis neil viga on kes neid keskmises hinnaklassis tundmatuid firmasid vihkavad?
No neh on jah Didriksons, aga poteito potaato. Aga ega ma ei arva üldse, et just DidriksonS on see ainus ja õige, aga (olles katsetanud ka mingeid teisi “suvalisi” parklaadseid tooteid) ma olen ka veendumusel, et kvaliteet on oma raha väärt. Sama ka Hunters jt kummikute kohta. Ostsin Idale ühed suvalised odavad ja jalad olid kogu aeg märjad ja külmad, siis saime Vikingid ja need on igati oma raha väärt nagu ka teised “bränditooted”. Eelpool mainitud Ecco nt samuti. Ja Helly Hansen. jt
Ma ostsin ka umbes 4a tagasi endale Didriksonsi parka. Väga rahul olen, et mõnusalt pikk ja kerge ja soe. Lapsel ka vähemalt 3 kombet olnud, saab ka väiksem neid edasi kanda, kvaliteet hea ja pole ära kulunud.
Mu vabaaja riiete juurde kuuluvad veel UGG lambanahast saapad, sest neid mugav jalga tõmmata ja soojad. Crossbody kott peale ja kõlbab ka poodidesse minna :D.
Pole mingi brändi hull, aga lihtsalt meeldivad kvaliteetsed asjad, sest õue riideid ma kannan aastaid, mitte ei osta iga poole aasta tagant uusi.
Ma võin rääkida loo, kus olin samal õlekõrrel nagu sa tood perekooli emmed, kes Didriksoni parka kohta nägusid teevad.
Ootasin last ning käisin ka perekoolis uudistamas, mis ja kuidas siis edasi. Varsti hakkasin vankrit otsima. Kuna aga kõigil olid Emmaljunga vankrid siis pidin neist ilmselgelt erinema, sest kõigil olid emmaljungad ja võeh kui koledad. Minu esimeseks vankri valikuks sai X-lander. Välimus meeldis ja värv ja kõik jutud. Laps sündis suvel. Käisin kärutamas ikka palju, püüdsin leida vähem auklike teid ning metsa ma üldse ei läinud..sest käru selleks kohe ülsde ei sobinud. Ja siis saabus talv.. mina kes igapäev kärutas 10 km ja rohkemgi, ei saanudki enam välja. Sest mida ma teen käruga, mis lumes edasi ei liigu?
Sõbranna laenas mulle nädalaks emmaljungat ning ma armusin! Võrratu käru,
Ja sealt alates ei kirtsuta ma nina, kui keegi ülistab mõnda brändi. Ja maha ka ei tee.
Didriksons on samuti mu südame võitnud.
Ühesõnaga, kui sa ei tea millest sa räägid, pole üldse vaja kommenteerida@perekooli kriitikud 🙂
Natukene erineval, aga samas just vastavalt ilmale ja sündmusele riietumisest veel. Eile käis president Kaljulaid uudistamas äkkõppust Okas, kaasas oli tal ka vastne kaitseminister Tsahkna. Proua president oli end sobivalt talveriietesse ja matkasaabastesse riietanud. Härra kaitseminister lehvis palja pea ja sisuliselt peokingadega metsas. Vangutasin jälle pead, kelle heakskiitu või lugupidamist sel härral seal vaja oli kas reservväelaste ja tegevväelaste või moepolitsei? Sellised kostüümid metsas naerdakse õige kähku välja. Kusjuures minule hakkab proua president üha enam meeldima, väga asjalik ja mõistlik naine, ei pooseta üleliia nagu härra Ilves. Kiidan veelkord valiku heaks. 😛
Hahaaa, läksin guugeldama, et näha kaitseministrit kingadega metsas ja sattusin perekooli, kus kenasti teema üles tõmmatud: no mu meelest sellises kohas käiaksegi talveriietega. Pluss-punktid talle selle eest, et ei poosetanud ebasobivalt, aga näe perekool pole ikka rahul:D
Kui Perekoolis kunagi üksmeelselt, millegagi rahul ollakse, võib olla kindel, et põrgu on viimaks jäätunud.
Aga jah, ma ei tea kui loll peab olema, et kingadega metsa minna. jeesus noh, päris “teemast välja” oli ta seal muu seltskonna keskel