Siis, kui ma koristada ei viitsinud

Ma ei tea midagi paremat kui see, kui saan laupäeva hommikul lihtsalt vedeleda. Võtan oma kohvitassi, keeran end pleedi sisse kerra ja vahin telekat. Paar laupäeva tagasi oli meil lapsevaba laupäev ja kuigi me olime kell seitse üleval nagu ikka, siis mina kavatsesin vedelemistvõimalust maksimaalselt kasutada. Kahjuks elan ma koos meesoost vastega Anthea Turneriga ja juba kell kaheks käis see rahutu hing mööda maja ringi, uurides minult, et mis päevaplaan ette näeb, et tema ei viitsi niisama päeva (!!!) maha magada. Ma tegin nagu ma ei kuulnud teda ja lasin tal omaette koristama hakata, mingi hetk tuli mul aga hirm, et äkki ma pean ka koristama hakkama, aga ma tõesõna ei viitsinud. Mulle tuli meelde, et Enely Healthy Attitude Fith Clubist oli Facebookis otsinud kedagi, kes hädast välja aitaks ja Rattalaadale flaikusi jagama tuleb. Ega ma ei viitsinud sinna ka väga minna, aga samas mõtlesin ma, et elan Laagrist vaid 15 minuti kaugusel ja on ikka hea küll kui keegi appi tuleb kui vaja. Nii sattusin ma Rattalaadale.

Seljakoti ja teksade ja tossudega tundsin ma end teiste flaiku-tibide kõrval nagu tõeline maakas. Ilma liialdamata kõndisid seal ringi superskinnydes teksades megakõrgete kontsadega säravate pikkade juuste ja laitmatu meigiga noored tüdrukud ja siis mina – seljakotiga eestlane maakas. “Kui palju ma trenni peaks tegema, et selliseks saad?” küsisin ma Enelylt. “Umbes aasta,” vastas tema. Ma minestasin. Ma olen EMS personaaltreeninguga tegelenud nüüd umbes mingi paar kuud ja see on juba minu jaoks saavutus, mis sellest, et ma ei tee seda regulaarselt ja vähemalt kaks korda nädalas, AGA ma teen trenni ja minu jaoks, kes ei ole kunagi trenni teinud, on see ikka saavutus missugune. EMS personaaltreening on täiesti minu teetassike. Kõrvalt vaadatuna tundub lihtne, kuid tegelikult nõuab korralikku pingutust ja võtab täiega võhmale.

Igatahes Enely võttis mu soovi peenikeseks saada sõna-sõnalt ja kui vaja oli jumpingu trenni jaoks kedagi, kes temaga proovitrenni kaasa teeks, “peksis” ta mu batuudile. Ma olen neid jumpimise videosid näinud ja mõtlesin, et no kui raske see ikka saab olla. Enely liikumisest on jäänud mulje, et see on lihtsamast lihtsam. Ja näeb välja elegantne. Ma lisasin Facebooki lehele ka ühe video, vaadake järgi KUI elegantselt ja muretult Enely jumpib. Enda jumpimisest ma videot üles EI pane, sest see trenn on KÕIKE MUUD kui lihtne. Esiteks on see hullumeelselt intensiivne, ma tundsin kümne minuti jooksul, kuidas mu reitest ja kõhult sulas vähemalt kolme šokolaadikoogi jagu rasva (pulsikell näitas 8minuti jooksul 67kcal kaotust ja mu meelest on see ikka väga hea tulemus. Ei?) ja samal ajal kui Enely nagu Duracelli jänes edasi hüppas, olin mina läbi kui läti raha. Teiseks oli mul tõsiseid probleeme rütmile pihta saamisega. Ma nägin ilmselt seal proovitrenni tehes välja nagu hampelmann, aga no mis seal ikka – ma olen harjunud end igasugu veidratesse situatsioonidesse panema. Poolvabatahtlikult. Ja samas on mul selline hullumeelne mõte, et järgmine kord kui ma trenni lähen, siis ma EMS personaaltreeningu asemel proovin vahelduseks ikka päris jumping-trenni ka ära. See hullumeelne trenn kestab poolteist tundi ja võrdub 10korra trenniga jõusaalis. Peale kümneminutilist proovi ma usun seda. Kas keegi tahaks minuga Tartus koos jumpima tulla? Soovitavalt keegi, kel ka pole rütmitaju ja kes ei suuda oma jalgu kolme meetri kõrgusele pilduda;)

Igatahes peale VAID kümme minutit kestnud trenni jõin ma ära pool pudelit vett ühe korraga ja tundsin, et olen New Yorki maratoni läbi teinud.

EMS personaaltreeninguga on mul aga juba tunduvalt soojemad suhted. Minu jaoks on ikka kõige raskem hoida kõhtu sees ja samal ajal tagumikku tahapoole lükata ning mu puusad ei taha ka paigal olla kui ülakeha pöörama pean, kuid ma ise näen küll juba päris korralikku edasiminekut. Kaal ei ole kahjuks rohkem alla läinud, ma kaalun ikka pea 63 kg, aga mida ma ka tahan kui ma nii ebaregulaarselt trenni teen. Vähemalt hakkab mul tekkima mingi tasakaal – ma nimelt ei ole ka võimeline tasakaalu hoidma.

Healthy Attitude Fit Club tegemistega saate end kursis hoida SIIN. Minu eelmistest trennikogemustest saate soovi korral lugeda kui otsite “tags´ide” alt üles – healthy attitude fit club.

14997214_1241302289246984_1032721747_n14962920_1241302402580306_131720801_n14962451_1241302325913647_476176766_n14937098_1241302192580327_90208810_n

Ja igal juhul ütlen ma, et Rattalaadal trenni tegemine oli tunduvalt meeldivam viis laupäeva veeta kui kodu koristada. Boonuseks veel see, et sain Idale abiratastega Schwinn ratta. On teine tiba roostes küll, kuid siis ongi Marekil midagi jälle teha mõnel sellisel varajasel laupäeva hommikul kui teda motoorne rahutus vaevab.

4 thoughts on “Siis, kui ma koristada ei viitsinud

  1. 63 kg? Pikk sa ole üldse?

    Ma kaalusin enne rasedaks jäämist 63 kg ja ma olen 162 cm. Olin treenitud ja üsna rahul endaga. Kumbki rasedus andis mulle 7 kg mis kangekaelselt keelduvad lahkumast 😁.

    Minu arust sa näed hea välja praegu.

Leave a Reply to estonianwithabackpackCancel reply