Nagu te teate, siis mõnda aega tagasi käisin ma ühel väga inspireerival konverentsil. “Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?” Sattusin ma sinna elitaarsesse seltskonda tänu sellele arvamusele (LINK). Võrreldes teiste analüüside, esseede ja ettekannetega on minu arvamus muidugi üsna naiivne looke, kuid seda enam oli äärmiselt huvitav kuulata, millisele järeldusele selle konverentsi käigus jõutakse.

Nii nagu mina omal naiivsel moel ei pea Eestit osaks Põhjamaaks (olgugi, et ma ei vaidle vastu, et eeskuju on hea ja midagi pole halba selles, et me püüdleme millegi parema(?) poole), jõudsid ka õppejõud, poliitikud samale järeldusele. Põhjuseid selleks üsna mitmeid. Esiteks on meil lihtsalt rahvusromantiline ettekujutus, et “vanast heast Rootsi ajast” saati on meil sarnased väärtused/arusaamad/taust (soovitan vaadata Mart Kuldkepp’i ettekannet), teiseks meie suhtumine naistesse ja 70+ inimestesse , kolmandaks meie nö valmisolek – kui me ei peaks nii palju mõtlema selle peale, millised on need alustalad, millele Eesti heaoluühiskond peaks tuginema, vaid see oleks loomulik osa meie mõtteviisist – ja lõpetuseks, mida arvavad Põhjamaad meie kuulumisest Põhjamaade hulka (vaadake Anu Realo ettekannet).

Kõik ettekanded ja pdf failid leiate te Eetikaveebist SIIT. Ning tegelikult ma soovitan võtta aega ja KÕIK need ettekanded üle vaadata, väga silmaringi laiendavad ja mõtlemapanevad. Näiteks? Miks me oleme astmelise tulumaksu vastu. Mina olen  ka selle vastu olnud, kuid juba pikemat aega saan ma aru, kui absurdne on olnud minu argument – “miks pean mina maksma rohkem makse, lihtsalt selle pärast, et ma teenin rohkem, et ma olen rohkem koolis käinud või rohkem tööd teinud”. Palju õigem on asju vaadata laiemalt. Kui minu naabril on hea, on ka minul hea; kui ühiskond on tervem ja pakub rohkem turvalisust, on kõigil parem. Meie panused võivad olla rahaliselt erinevad, kuid me kõik võime sattuda olukorda, kus vajame abi või toetust. Mina saan hetkel Norras tasuta psühholoogi juures käia ja teatud ravimeid osta, kuidas on lood Eesti Haigekassas? Kus on parem jääda töötuks – Põhjamaades või Eestis? Maksud on kõrgemad, aga teadmine, et kui midagi juhtub, kõrgem. Eks ju?  Mulle tundub, et selleks, et me jõuaksime Põhjamaade hulka, peaksime me esmalt õppima mõtlema mitte vaid endale. Võib olla siis muutub ka olukord, kus Eesti pereisad tulevad “tõotatud maale” rikkust ostima, kuid kahjuks juhtub tihti, et erinevatel põhjustel on tulemuseks hoopis pettumus.

Ma ei poolda kuidagi arvamust, et raha pole oluline (on küll!), kuid ma olen igati sama meelt Meik Wikingiga, et kui sissetulekud suurenevad, siis me harjume sellega ära ja nõudmised muutuvad suuremaks. “Mercedes garaažis on tore, aga kui ikka naaber Ferrariga välja sõidab, siis ühtäkki pole Mercedes enam piisavalt hea!” võttis ta selle teooria kokku. Nõustute? Mina nõustun.

Igatahes – võtke aega ja vaadake ettekandeid. Vahelduseks meinstriimile.

In the end of August I was at a “Estonia AND the Nordic countries – Estonia AS a Nordic countries” conference in Tallinn with opinion leaders, public commentators, journalists, representatives of academic circles, educators, members of parliament, ministers, representatives of embassies, representatives of societies and non-profit organizations, cultural workers, translators etc. 

The conference marked the 25th anniversary of the Restoration of the independence of Estonia. Its main goal was to reflect on the past and present developments of the Estonian identity and values, as well as to discuss different visions for its future. This done from the perspective of Estonian supposed connectedness with the Nordic region and a popular belief that Estonia should be regarded as one of the Nordic countries.

Some of the main questions thatwere  discussed at the conference included:

–    Why has the national narrative of Estonia being part of the Nordic region been so popular and persistent over time? What is the historical and intellectual background of this idea?
–    What is the prevalent understanding of the Nordic values and Nordic identity in Estonia? Does it differ from the dominant images shared by Scandinavians?
–    What do sociological surveys (e.g. the World Values Survey) show about the similarities and differences between the Estonian and Nordic values, as well as about the differences among the countries that are traditionally regarded Nordic? How can we explain the differences in the patterns of values (e.g., by means of different histories, different political traditions, different levels of social welfare)? Can we, overall, talk about a uniform Nordic values system?
–    Would the pursuit to become closer to the Nordic societies also require adopting the Nordic values? What kind of political, social and cultural changes would it mean?
–    Is there something in the specific Estonian experience that could be valuable and inspiring for the Nordic societies?

All the speeches can be found on THIS LINK and I must admit that although my essay on the topic compared to educators, opinion leaders was quite naive, it was marked by the jury as “fresh insight” and in its naive way came to some conclusion as the representatives of academic circles. We are not a part of Norden, it is not enough that we self wish it so hardly, it is our way of thinking, attitude towards taxes, elderly, women, incomes and happiness that makes the difference. 

Fotod/Photos: Tartu Ülikooli TV