tervis

Mis siis jälle juhtus?

/ Eveliis / 2 Comments

Ausalt öeldes, olen ma endas pettunud, sest just nüüd kui ma olin olukorraga rahu teinud, leppinud ja lõpetanud enesehaletsuse, sest tõepoolest ma ju tean ennast, midagi uut ja põnevat tuleb täpselt siis kui õige aeg on, sattusin ma siia paganama haiglasse. Ja süüdistada ongi mul vaid iseennast, sest jaa, ma võin öelda, et pinge ja stress ja ärevus ja kõik muu, aga tegelikult olen ma selle kõige taga ju ise. Kes mul käskis nii intensiivselt hakata uuesti tööd otsima ja ringi jooksma? Mitte keegi peale mu enda. Normaalne inimene oleks aja maha võtnud ja vaadanud seda kui pikendatud puhkust, mille ajal endale selgeks teha, mida siis edasi teha oma siiski noore eluga.

Ja teada on fakt, et kui ise ei oska aega maha võtta, IKKA veel ei õpi juba juhtunud olukordadest, siis on vaja see mulle puust ja punaseks selgeks teha ning nii ma siis istungi nüüd vähemalt nädalavahetuse PERHis, seljas seksikas roheline kostüüm, küljes erinevad juhtmed ja jubinad.

Kas ravitsejalt saab abi või on ta nagu päkapikud, ennustajad ja Eesti majanduskasv, mida pole olemas?

/ Eveliis / 3 Comments

Ma ei tea, kas ravitseja on õige sõna, või tervendaja või on tegu lihtsalt inimesega, kes ravib teisi, aga sel polegi vahet, kuidas seda nimetada, mina ütlen ausalt, et olen nüüd kolm (või juba neli?) korda tema juures käinud ning kui mina abi saan, siis kõige olulisem on just see.

Nii nagu ma juba eelmises postituses kirjutasin, siis tegu pole mingi šamaanitrummiga paljajalu rohust seelikuga tantsijaga, kes vahepeal niisama kätega lehvitab (kuigi ma pean ka ütlema, et toon selle näite küll natuke naljaga, sest klišee, aga tegelikult ma ei alaväärista ka selliseid inimesi, igale oma). Mina usaldan seda inimest ja usun tema võimetesse.

Kas see on nüüd see hetk, kus ma peaks aru saama, et “võta aega” on mõeldud ka mulle endale, mitte vaid reklaamiks?

/ / Leave a comment

Ma pean end üsna taibukaks inimeseks ja muudkui siin olen suure suuga rääkinud, kuidas ma tunnen märke ja tean, kuidas enda eest hoolitseda, et ma olen õppinud ja nii edasi, aga mis ma siis tegelikkuses tegin?

Eirasin kõike märke. Märke ületöötamisest, stressist, vähesest unest, pingetest ja ka muudatustest tervises, mis lõppes sellega, et sain eile kiirabiautoga haiglasse sõita.

See, mida kardad kõige rohkem, saab tõeks?

/ / Leave a comment

Teate neid meeme, mis ütlevad, et kui midagi väga kardad, siis see saab tõeks ja siis kõik kardavad rikkaks saada? Seda viimast kardan mina ka, aga nagu näha, siis mitte piisavalt, sest rikkust uksest ja aknast just sisse ei voola jätkuvalt.

Teine asi, mida ma kardan nagu tuld, on rasedus. Olgu, liialdus. Ma ei karda seda, vaid lihtsalt olen vaadanud omavanuste tuttavate ja sõprade beebide pilte ning mõelnud, et respect, ma ise never ever enam ei suudaks ega tahaks. Selles mõttes, et lapsed meeldivad mulle jätkuvalt (kui neid pole liiga palju korraga ja liiga kauaks), beebid on ka nunnud (eemalt, läbi sotsiaalmeedia või sellises koguses, et ma tean, et nad lähevad mingi hetk ära), aga et kogu seda pulli ise uuesti läbi teha. Ei, aitäh!

Kes ma olen & kust ma tulen

/ Eveliis / 10 Comments

Koostööpostitus

Juba paar aastat tagasi kui üks tuttav selle geenitestidest rääkis, tekkis mul vastupandamatu soov enda geene ka uurida, aga nii nagu minuga aegaajalt juhtub, siis ma muudkui mõtlesin, et homme, aga nagu näha sai “homsest” ülejärgmine aasta enne kui ma tegudeni jõudsin. Nagu oleks hullult suur ettevõtmine ja nõuaks metsikult aega. Tegelikkus on see, et testi tegemiseks ei pea kuhugi minema, vaid testi saab teha mugavalt kodust lahkumata. Geeniproovi võtmiseks vajalikud tarvikud saadetakse postiga otse kodusele aadressile või pakiautomaati.

Umbes kuu aega tagasi sai minu “homme” läbi. Testi tegemiseks vajalik DNA postiga saadetud ja jäin vastust ootama. Kui ma nüüd päääris aus olen, siis ega ma ei osanudki oodata, mida ma teada saan. Peale selle, et suure tõenäosusega saan ma teada, et olen ülekaaluline ja pean tervislikumaks muutuma, aga põnevus püsis. Ma lihtsalt olin testide kohta nii palju positiivset tagasisidet kuulnud, et tahtsin nüüd ise selles veenduda. Oma tulemused sain ma kätte eile, aga mingil põhjusel ei saanud ma meili telefonis avada ja nii pidin ma ootama, kuni lõpuks koju arvutisse sain. Avasin oma geenitesti vastused ja saate aru, ma jäin lugema nagu mingit põnevat raamatut. Iseenda kohta. Hahhaa, kui see pole edevus, siis mis on.

Okei, nali naljaks. Mida ma siis teda sain?

Kõigepealt Figuragen Weight geenitesti vastused, mis aitavad hinnata kaalutõusu ja rasvumise riske, leida geneetiliselt sobiva toitumisviisi ehk sobiva valkude, rasvade ja süsivesikute
osakaalu menüüs, teada saada ainevahetuse eripärad, hinnata treeningu vajadust ja mõju kehakaalule.

Huvitavad ja mitte nii huvitavad tulemused mu enda kohta:

  1. Umami maitse mitte-tajuja

Inimesed tajuvad nelja põhilist maitset: magus, hapu, soolane ja kibe, kuid on ka viies maitse umami.
Maitseretseptorid, mis nende maitsete taju eest vastutavad, võivad indiviidi8 oluliselt erineda. Umami maitse
retseptorit ak8veerib glutamaat. Süntee8list umamit kasutatakse laialdaselt Aasia köögis ja
valmistoitudes. Looduslikult leidub glutamaa8 lihas, kalas, seentes ja köögiviljades nagu spinat, seller, küpsed
toma8d, Hiina kapsas, aga ka rohelises tees ja fermenteeritud toitudes nagu juust ja sojakaste. Umami
tugevdab teatud maitsete intensiivsust ja suudab peita või parandada ka mõne toidu maitsevigu.

Genee2lise profiili järgi on sul madalam umami-tundlikkus, mis tähendab, et vajad selle maitse tajumiseks suurema glutamaadisisaldusega toite. Uuringud on näidanud, et madala umami-tundlikkusega inimesed võivad eelistada vähem liha ja neil võib üldiselt olla väiksem isu. Tervise seisukohalt on oluline veenduda, et
sööksid piisavalt kvaliteetset, vitamiinide ja mineraalainete rikast toitu.

2. Suur ülekaalulisuse risk, keskmine vööümbermõõdu suurenemise risk ja suur risk kehakaalu jojo-efektiks.

Sinu kehamassiindeks näitab, et oled ülekaaluline, aga mitte rasvunud. Sinu eesmärk peaks olema kaalu ja keharasva lisandumise vältmine. Genee2lise riski olemasolu ei tähenda, et oled ülekaaluliseks määratud, sest ala2 on olemas võimalusi kehakaalu langetamiseks. Kehakaalu alandamine võib aga Sinu jaoks olla raskem kui ilma genee2lise riskita inimestele. Sul puudub genee2line eelsoodumus rasva kogunemiseks kõhupiirkonda, kuid Sinu vööümbermõõt ning vöö- ja puusaümbermõõdu suhe pole kumbki tervislikus
vahemikus.

Testi lõpus olid minu vastustel põhinevad soovitused dieediks ja trenniks.

Järgmiseks Figuragen Health geenitest, mis nagu nimi ütleb aitab välja selgitada mitmete terviseprobleemide tekkeriske.

Huvitavad ja mitte nii huvitavad tulemused mu enda kohta:

  1. Kofeiinil on suur mõju mu unele. Veel kaks kuud tagasi jõin ma päevas umbes viis tassi kohvi kuigi ma seda absoluutselt ei vajanud (nii nagu ka esimese testi vastused ütlesid), aga ikka jõin. Tänaseks joon ma kohvi vaid hommikul ja seegi on pigem piim kohviga kui vastupidi. Kui meil kohvimasinat ei olnud ja ma üksi kodus olin, siis ma näiteks võisin päevi ilma kohvita olla, sest ma ei viitsinud kohvi teha, Marek alati imestas, kuidas see võimalik on. Selgub, et ma tegelikult ei vaja kohvi, polnudki laiskus, vaid geenid;)

Sinu genee)lise profiili järgi on kofeiini ergastav mõju sulle suurem ning tavaline mõõdukas kohvi tarbimine võib mõjutada Sinu une kvalitee). See tähendab, et kofeiini tarbimine võib põhjustada sagedasemat ärkamist öö jooksul ja vähendada une efek)ivsust. Lisaks mõjutab magamatus Sinu tähelepanuvõimet rohkem kui
teiste geenivariatsioonidega inimestel. Sinu genee)line profiil on seotud kofeiini aeglasema ainevahetusega. Sinu keha vajab kofeiini töötlemiseks rohkem aega, mistõ7u kofeiin püsib Sinu organismis
kauem ja ka kofeiini stimuleeriv toime on Sinu jaoks pikema-ajalisem. See tähendab ka seda, et tõenäoliselt vajad ja talud väiksemat kofeiini kogust.

2. Minu geneetiline profiil on seotud (vist pea kõikide olemasolevate) vitamiini puuduse suurenenud riskiga. A, B6, B9, D – vitamiin, raud, seleen, magneesium… Jah, Marek, sa teed õigesti, et mind hommikuti D-vitamiinidega taga ajad. Võid sinna julgelt juurde lisada kalamaksaõli ja kõik muud olemasolevad vitamiinid. Kaltsium ja luutihedus olid vist suht vähesed, mis selles loetelus korras olid.

Sinu genee)line profiil on seotud D-vitamiini puuduse suurenenud riskiga. Sul on soovitatav D-vitamiini taset veres kontrollida. Hea tervise tagamiseks peab see tase olema 30-40 ng/ml. Ilmselt on Sul vaja D-vitamiini toidulisandina juurde tarbida.

3. Hüpertensiooni suurenenud risk ja suur soolatundlikus. Oleks vist aastaid (mitte vaid paar) tagasi juba pidanud oma geene ja tervist uurima, siis võib olla ei oleks ma kilode kaupa soola endale sisse ajanud ja ei sööks praegu vererõhu rohtusid. Stressi olen ma viimase aasta jooksul kordades vähendanud. Teadlikult. Soola ja vererõhuga hakkasin tegelema paar kuud tagasi.

Sinu geenid on seotud soolatundlikkusega. See tähendab, et sul on genee)lineeelsoodumus kõrgenenud vererõhu tekkimiseks liigsel soola tarbimisel. Sul esineb mitmeid geenivariatsioone, mis on seotud suurenenud riskiga kõrge vererõhu tekkeks. Oluline on järgida tervislikku eluviisi: loobuda suitsetamisest,
ülekaalulisuse korral alandada kaalu, piisavalt liikuda, toituda tervislikult ja vähendada stressi.

Lõpetuseks Figuragen Sport geenitesti vastused, mis aitavad leida sobivamad treeningud, hinnata vigastuste tekkeriske ja taastumisvõimet ning psühholoogilisi eeldusi spordiga tegelemiseks. 

Huvitavad ja mitte nii huvitavad tulemused mu enda kohta:

  1. Geneetiliselt mittesportlik. Ma olen küll noorena spordiga tegelenud, kuid silmapaistvate tulemuste puudumisel ma väga agaralt sellega tegelenud ei ole. Testi vastuste järgi võiks mulle vist kõige paremini sobida jõutreening. OMG.

Sinu geeniprofiil on seotud keskmise vastupidavuse tasemega. Sinu keha reageerib aeroobsele treeningule keskmisel määral. See tähendab, et eeldused vastupidavusaladega tegelemiseks on head, kuid mi6e nii head, kui mõne eri8 heade eeldustega inimese puhul. Tõenäoliselt on sulle omane veidi suurem rasvaprotsent ning selle vähendamine on keerulisem kui nendel inimestel, kellel on soodumus suuremale keha rasvavabale massile, kuid kindlasti ei ole see võimatu. Jõutreeningu tulemusel on Sul lihaskasv suurem ja kiirem kui paljudel teistel. Enamik spordialasid on sulle sobilikud, sealhulgas ka näiteks kulturism ja fitness, eriti kui järgida sobivat toitumiskava.

2. Stressiga toimetulekult muretseja. Ja ma ise olen arvanud, et mul on hea stressitaluvus.

Sinu geeniprofiil on seotud väiksema valulävega ning oled erinevate stressorite suhtes tundlikum. Stressisituatsioonides Sinu võimekus langeb, kuid Sul on jällegiparem kognitiivne võimekus pingevabas keskkonnas.

Testi lõpetuseks olid soovitused mulle sobivatest spordialadest, energiakulust, kehatüübist, praktilised soovitused keha kompositsiooni muutmiseks jne.

Palju õnne! Sul on väga hea geeniprofiil, mis soodustab keha kompos8tsiooni muutmist. Sinu kehamassiindeks aga näitab ülekaalulisust ning eesmärgiks on kehakaalu langetamine. Oluline on mõista, et kehamassiindeks ei mõõda otseselt keha rasvaprotsen8. Suurema lihasmassiga inimesed (näiteks sportlased) võivad sageli langeda ülekaalulisuse kategooriasse, kuigi tegelikult ei ole neil liigset keharasva.

Ma tõin siin testi vastusest välja vaid killukese, sest ilmselgelt ei ole teil huvitav seda lugeda, minu endal aga oi oi kui huvitav ja kohati ka valus, ma tõin need näited siia, et saaksite aimu, mida geenitesti vastused räägivad. Ja nad räägivad palju, väga palju! Ehk siis ma siiralt soovitan teil ka need testid teha. Nagu öeldud mul endal oleks väga hea meel kui ma oleksin neid teste tunduvalt varem teinud, aga samas parem hilja kui mitte kunagi. Veel paar aastat tagasi ei oleks ma uskunud, et ma oma tervisele hakkan niimoodu rõhku panema ja jälgima, mida ma teen, mida ma söön, millised on mu soodumused ja kuidas ära hoida 40+ mammistumist.

Võib olla te ütlete, et testid on kallid. Sellele on mul vaid üks vastus – kallis on see, mis on ümber kaela ja tervisele hinda külge panna ei saa. Klišee? Võimalik. Kuid tõsi. Kniks ja kraaps, geenitestid.ee, mul on esimest korda elus silme ees konkreetsed uusaastalubadused.

NB! Kood EVELIIS15 annab 15% soodustust hinnas.

Uued ajad, uued jutud

/ Eveliis / 12 Comments

Paar nädalat tagasi sattusime kolleegiga töö juures – ma isegi ei tea, mis põhjusel – võrdlema vererõhurohtusid. Ma olen enda omasid kosmeetikakotis (hahh, teistel on kosmeetikakotis ikka kosmeetikaasjad, mul on kaks huulepulka, raseerija(miks?) ja vererõhurohud), aga ei ole neid tarvitanud, peale toda kiirabi korda. Aa, ma läksin kohvi võtma ja kurtsin, et tegelikult ma vist ei tohiks juua, et arst andis sellised rohud ja siis kolleeg ütles, et tal on ka rohud kotis, küsis, mis nimelised mul on, selgus, et samanimelised, aga et mul on vapsee kanged rohud. Nii see teema seal lappama läks.

Teatud põhjustel tekkis mul oma tervise pärast kerge mure ja kuna mul kohati on olnud ka kehva olla, siis võtsin ma end kokku nagu täiskasvanud inimene ja panin perearstile uue aja. Miks uue? Noh, läks nii, et haiguslehte lõpetades, sain ma teada, et oleksin enne pidanud ka arstile minema, aga info sellest, et mul oli arstiaeg, ei jõudnud kuidagi minuni ja nii olin ma juba tööle jõudnud enne kui oleksin pidanud. Oh well…Juhtub vaid minuga, et ma ei ilmu kohale kuhugi, kuhu peaks. Olgu see arst või töövestlus (mhm, juhtus hiljuti ka selline asi!)

Igatahes sai uuesti arsti juures käidud ja ma sain teada, et ma olen täiesti terve noor inimene, kui välja arvata see, et:

  • mul on kõikide võimalike vitamiinide puudus
  • mul on mingeid liblesid vähem kui teisi
  • ma pean kaalust alla võtma
  • muutma oma söögisedelit ehk siis välistatud on vürtsid, sool ja kohv (kas ma pean üldse mainima, et vein ka?) ehk teisisõnu kõik asjad, mida ma armastan
  • ma pean minema uuesti EKG-sse
  • ma pean minema röntgenisse
  • ma pean minema silmaarstile
  • ….loetelu minu meelest aina jätkus…mul kadus järg ära
  • aa, vererõhk on piiripealne ehk et kui ma hetkel neid muudatusi ei viitsi teha ja kõiki neid arste läbi ei trambi, siis ütles, et arst, et alternatiiv on ka – hakata rohte võtma. Ma selle esialgu siiski välistaks. Söön magedat toitu ja joon vett ning jooksen mööda arste. D-vitamiini lusikaga ajab Marek mind juba paar nädalat igal hommikul taga nagu John Kohviveskit. “Hunt tegi auh-auh,auh”…

Mu töökalendrit on sel nädalal täiesti sürreaalne vaadata. Esmaspäeval – arst. Teisipäeval – arst. Kolmapäeval – arst. Ei, kolmapäeval, vist ei olnud. Neljapäeval arst. Reedel arst. Täiesti terve noor inimene. Rääkisin oma arstirallist ka kolleegidele kui mind tabas hirrrrmus tõde. Vanadus, selle nimi on vanadus, mis ligi hiilib. Ei mingit kahtlust. Nagu ma ikka mäletan neid aegu kui sai küsitud, et mida nädalavahetusel tehtud sai, räägitud oma pidudest, pohmakatest, seiklustest ja asjadest, millest avalikus blogis ei ole sünnis rääkida. Ja mis siis nüüd? Räägime arstidest ja võrdleme vererõhurohtusid. Mis see järgmine etapp on? Soovitame üksteisele tugisukkasid ja arvustame teenindust erinevates apteekides?

Fitlapi plussid ja miinused

/ Eveliis / 3 Comments

Mingi emotsiooni ja kampaania ajel liitusin ma mõnda aega tagasi Erik Orgu toitumiskavaga. Kui ma ei eksi, siis on mu konto ikka veel aktiivne, aga ma ei tea, sest mingil põhjusel ei tõmmanud tema kava mind käima. Okei, oleme ausad, mind natuke on häirinud ka tema meeleheitlik püüd igal pool ja igal kujul pildis olla ehk siis tema isik ei ole mulle just kõige rohkem mokkamööda, aga samas kui ta pakkus paarikümne euro eest ideaalse keha saavutamise võimalust, siis meeleheitlik mina haaras sellest kinni. Teinud ei ole ma sealsest kavast aga ühtegi toitu ega rohkem kui kaks-kolm korda käinud seda ka vaatamas. Vastab vist tõele, et kui uksest ja aknast peale pressib, siis hakkab lõpuks antireklaamina toimima.

Fitlapi avastasin ma Tere karulaugupestoga kodujuustu pakendilt. Muidugi ei ole ma kivi all elanud ja eks ma siin- seal olin sellest nimest ka kuulnud, aga süvenenud ma rohkem enne ei olnud (ajasin pidevalt sassi Fitbiti vms-ga). Nüüd siis avastasin selle kodujuustu. Kodujuust on üldse üks mu lemmikumaid toiduaineid ja kui sinna on lisatud veel mu kevadine lemmik karulauk, olen ma müüdud. Tänu sellele kodujuustule hakkasin ma Fitlapi rohkem uurima. Pean tunnistama, et olin ka selle kava suhtes skeptiline, sest esimene kogemus oli pigem mahavisatud raha kui kasu. Ei ole see kava ka midagi erinevat, olin ma kindel. Võta aga näpust. Ma olen Fitlapi järgi toite teinud nüüd kaks nädalat ja olen üsna vaimustuses. Ei, ma ei ole imeväel kaotanud oma kehakaalust soovitud kümme kilo, aga ma võin teile välja tuua mõned plussid, miks Fitlap mulle meeldib:

  • Maitsvad JA tervislikud toidud. Ma ei ole küll kehv kokk, kuid kindlasti mitte kõige tervislikum. Kui viimasel ajal olen püüdnud toituda ja panna pere toituma tervislikumalt, on mu pea kogu aeg tühi olnud ja/või toidud pigem üksluised. Selles mõttes, et ma olen kinnitanud nende inimeste arvamust, et tervislik ei ole maitsev. Nüüd on mul korraga terve nädala jagu retsepte. Kui midagi ei tundu ahvatlev, siis asendan teise toiduga ja jälle võit. Kusjuures valik on tõesti täiesti hämmastavalt lai.
  • Hästi lihtne on retsepte kohandada vastavalt sellele, mida külmkapis hetkel leidub rohkem. Mul on praegu kapis liiga palju lillkapsast. Paned otsingusse “lillkapsas” ja saad vastuseks retseptid, mis sisaldavad lillkapsast. Nii pääseb Marek ka oma “lemmiku” lillkapsapüreesupi söömisest nädal aega järjest.
  • Kui ma avastasin, et e-Selver toob kaupa ka meile siia metsade vahele, olin ma muidugi sellest võimalusest vaimustuses, sest halleluuja, enam ei pea minema peale tööpäeva poodi. Miinuseks oli see, et mul ei olnud peas mingeid ideid ja nii püüdsin ma lihtsalt kokku panna mingi loogilise toidunimekirja nädala toituvarudeks. Jällegi kippusid toidud üksluiseks minema, sest alateadlikult valisin ma ju ostunimekirja need toidud, millega ma harjunud olen toimetama. Fitlapi kasutamise plussiks on see, et valin nädala toidud, koostan toidunimekirja ja tellin. Ei mingeid mõttetuid impulssioste, pluss Idaga kemplemist, mida ja kas ta poest võiks ka saada.
  • Meie külmkapi sisu on 90% täis tervislikku toitu. Kui Marek tahab patustada, siis peab ta ise poodi minema, aga ta on ka pigem laisk ja lepib sellega, et kapis ei ole ta vanu häid lemmikuid “jahuviinereid”. Peale seda kui ma Norras olude sunnil pidin kõige odavamaid viinereid sööma, on mul viinerite vastu üleüldse paras tõrge, rääkimata siis veel viinerite vastu, kus peale jahu ja sõrgade-kapjade liha ehk polegi.
  • Alla ei ole ma midagi võtnud, aga ma ei kurda, ma tean selle põhjusi – ma olen joonud veini ja ma olen patustanud toitudega, kuid ma pean ütlema, et palju kergem ja mõnusam on olla.
Mis on toitumiskava miinused?
  • Toidukorv tuleb tahtmatult kallim kui mulle meeldiks. Teate ju küll ma olen see kooner, kes kodutoidule väga kulutada ei taha. Samas olen ma leidnud selle sama mooduse, et asendan retsepte ja mugandan neid vastavalt sellele, mis kapis olemas või mis poes soodsam on.
  • Ma ei ole veel saanud sisse rutiini, et lõuna tööle kaasa valmistada. Mäletate ju, et ma tegelikult olen see tüüp, kes üldse ei söö päeval, nii et see on mu jaoks kõige raskem samm. Ma olen püüdnud töö juures söömas käia ja valida toidud, mis kavaga sobivad. Kuna ma olen ka seal laisk ja ei viitsi kuhugi majast välja minna, siis valikud hakkavad ammenduma. Loodetavasti võtan ma end kokku ja viitsin varsti lõunasöögi kaasa teha.

Viimane suurim miinus olen tegelikult mina ise. Minu mugavus. Ma tean, et ma olen piisavalt mugav, et 100% toitumiskava järgida ja ilmselgelt olen ma ka see tüüp, kes veiniga patustab, aga kui nüüd mõelda, et ma siiski mõtlen oluliselt rohkem sellele, mida söön, siis tegelikult on see hoopis suur samm edasi. Kas pole? Võib olla kuu aja pärast ajan ma näpuga järge ja teen kava nii nagu teised Fitlapi toetusgrupis Facebookis? Vaatame.

Igal juhul ma täitsa soovitan minusugustel laiskloomadel Fitlapiga liituda. Kui just kohe bikiinikeha ei saavuta, siis tervislikumaks ja teadlikumaks saate selle kava abil küll.

   

Suveks saledaks

/ Eveliis / 2 Comments

Igal aastal luban ma endale, et vot nüüd võtan end kätte ja saan suveks saledaks. Vahet ei ole kas ma olen kaalunud 52 kg, 58kg, 65kg, 71kg – iga kord üks ja seesama lubadus. Täielik pullikaka, sest tegelikkuses ma tunnen end, kui ma just ei väliselt nii suur, et uksest sisse ei mahu, siis ei ole mõtet mõelda, et vot nüüd hakkan ma saleda(ma) keha nimel pingutama.

Küll olen ma vanusega täheldanud, et ma olen rohkem rõhku hakanud panema sellele, mida ma söön ja miks ma liigun. Te ju teate, et veganlus on mulle täiesti mõistmatu mõiste olnud, et miks ja kellele ja kust ma saan need puudujäävad toitained jne jne jne, aga inimesed arenevad, sh ka mina. Täna kui Kaisa meile väikese veganpakikese saatis, hüüatas Marek: “Issand, ta teeb meist veganid! Või no ongi juba teinud!” Ja see ei olnud etteheide, vaid pigem tunnustus. Jah, ma leian ikka, et mul on Keilas elades raske leida “outside of the box” toiduaineid, aga põhimõtteliselt kui ma ei oleks nii mugav, saaks ma ilmselt linnas nädala toidu valmis ost, kuid see selleks. Asi ei ole selles, et me hakkaks kogu perega veganiteks või taimetoitlasteks, asi on hoopis enesetundes ja tervises. Näiteks Marek ei tarbi juba issand-ma-ei-tea-mingi-pool-aastat piimatooteid ja ei ohi enam, et raske on olla või siin ja seal on lööve. Ja minu punnkõht ei ole ka enam nii punnis. Kaalunumbri jälgimisest loobusin ma kuu aega tagasi, see ei anna mulle midagi juurde, küll aga olen ma jälgima hakanud oma keha. Ja ma TUNNEN end kergemana.

Spordiinimene ei ole ma kunagi olnud. Mulle ausalt ei meeldi sport. Või okei, ütleme siis, et ma ei ole leidnud spordiala, mis mulle meeldiks. HAF-is meeldis – nii jumping kui EMS, aga mul ei ole aega seal käia. Oot, kerime tagasi. On küll aega, ma ei viitsi. Ma leian ettekäändeid. Norra, töö, laps, pere…Lollid vabandused. Treeningsaalid on rahvast täis. Vaevalt need kõik vallalised töötud on, eksju. Noh, aga õnneks meeldib mulle niisama liikuda, matkata, värskes õhus liikuda. Asi seegi. Võiks öelda, et pole aega, aga tegelikult olen täitsa elevil, et 5.05 Kõrvemaale Öörännakule lähen. Orienteeruda ma ei oska, aga loodetavasti mind päris üksi metsa ei lasta, ikka tiimina koos.

No vot. Ja nii olengi ma esimest korda elus loobunud endale mingite debiilsete “suveks saledaks” lubaduste andmisest. Tänu tõukele Kreisilt Veganilt on mu uus moto hoopis “kogu aeg tervislikum”. 30706252_1715026938535843_4231191266492153856_n.jpg

Karma. Või laiskus.

/ Eveliis / 3 Comments
Naersin eelmine nädal Mareki üle kui ta nohu ja köha kätte suremas oli. Noh, et mehed on ikka nii nõrgad ja kust ta siis niimoodi haigeks jäi kui isegi veel külm pole olnud. Üllatus-üllatus täna hommikul ärkasin ma üles ilmselt sama viirusega. Nohu kimbutab mind ikka, aga köha ei ole mul küll juba ammu aega olnud. Nüüd olin ise suremas. Ei tea, kas karma on ikka olemas? Naersin siin teise haiguse üle ja voila! Ka Ida oli umbes nädal aega nohune ja köhane. Norra mõistes oleksin ma ta siiski lasteaeda viinud, aga siin hakkasin ma kartma, et pärast arvataksegi, et rongaema, kes haige lapse lasteaeda sokutab. Nii me kodused olimegi. Mitte küll otseselt tubased, aga siiski kodused. Üldsegi, olen ma lühikese aja jooksul juba teist korda sel sügisel haige. Mis värk sellega on? Norras elades polnud ma KORDAGI haige ja siin olen nagu mingi hädavares, keda üks või teine haigus kimbutab. Ma ise arvan, et selles on süüdi laiskus. Ma olen kordi laisem kui Norras. Kui me seal veetsime väga palju aega värskes õhus, matkates või niisama pikniku pidades (jah, ka sügisel), siis siin olen ma laisk. Palju ma värskes õhus väljas käin? Vähe. Kogu aeg on mingi ettekääne, et on vaja tööd teha, midagi kirjutada, midagi lugeda, midagi… Tegelikult on need vaid lollid vabandused. Keegi ei käsi meil 24/7 arvutis istuda. Vaba valik. Ja pole siis ime, et organism nõrgemaks jääb. Või annab mu keha märku, et kipun jälle ületöötama ja peaksin pidurit tõmbama. 

This slideshow requires JavaScript.

Miks Eesti lapsed nii haiged on?

/ Eveliis / 46 Comments

Ma saan aru, et ilmselt iga kord kui ma panen ühte postitusse sõnad “eesti”, “norra” , “Ida” ja “lasteaed”, siis see on pooltele lugejatele nagu härjale punane rätik, aga seekord ma isegi ei oska kedagi ega midagi kritiseerida, vaid mul on üks lihtne küsimus. Miks on Eesti lapsed kogu aeg haiged?

Ma viisin eile Ida lasteaeda ja rühmas, kus muidu on maeiteamingi 20 last, oli vaid neli-viis last. Sest teised olid haiged. Palavikuviirus. Ja see ei ole vaid Ida lasteaias, vaid igalt poolt kuulen ma, et lapsed on haiged. Ma mäletan juba sellest ajast kui mul endal last ei olnud, siis pidevalt oli üks või teine töökaaslane haige lapsega kodus. See ajas mind tookord nii närvi, sest lastega töötajatel oli alati nagu mingi eelis – laste haigus oli selline mugav ettekääne vabadeks päevadeks. Ja see arvamus, et kui on laps, siis järelikult on töötaja poole ajast lapsega kodus,sest me kõik teame kui palju lapsed haiged on, kumab läbi ka töövestlustest. See häirib mind ka.

Kindlasti on nüüd juba palju neid, kes tahavad mulle öelda, et kas ma ei saa aru, kuidas mul on vedanud, et Ida tugeva tervisega on. Saan küll, aga kuidas need teised siis kõik nii kehva tervisega on? Muidugi tekib siin ka küsimus, et mis on haigus, millega lasteaiast kodus olla. Ida lastehoius oli keelatud lasteaeda viia nohune laps, mis tähendaks laias laastus seda, et pooled lapsed oleksid terve talve kodus, sest neil on nina kogu aeg nohune. Ja ma ei pea silmas sellist tugevat nohu, vaid lihtsalt veidike märga nina. Mina ise olen muide kõige rohkem audis just nohuga, nii et ma ei naeruväärista üldse selle haiguse tõsisust, kuid millegi pärast mulle tundub, et selle nohu suhtes ollakse natuke ülitundlikud.

Nüüd on kindlasti juba palju neid, kes mind vannuvad, et mida sa vead oma nohust last lasteaeda, ta nakatab ju minu last ka. Siit on mul jällegi küsimus, kuidas nad on nii kehva tervisega, et iga väiksemgi külmetus neid ka nakatab? Ma ei suuda sellest aru saada.

Muidugi oli ka Ida Lillehammeri lasteaias aegajalt mõni laps haige ja minagi pidin ükskord palavikus Idale järele minema, kuid nii et terved rühmad oleks mingi viiruse või külmetuse tagajärjel kodus, ei olnud kordagi. Üleüldse ei ole ma ei Norra ega Rootsi laste kohta kuulnud, et nad nii palju haiged on. Ometi jooksevad nad talvel õues kurgud paljad, mütsid peast ära ja meie mõistes lausa “poolpaljalt” ringi. Kas põhjus on selles, et nad on rohkem karastunud? Et neid ei riietata üle? Kliima on ju sama. Ma vaatan vahepeal ka Idat, kes eelistab “poolpaljalt” ringi joosta  ja mul hakkab külm, kuid ma ei saa teda sundida toas sukkpükse kandma, kui ta lihtsalt ei taha. Meil on külm põrand, väga külm põrand, aga ka ma ise ei kanna sokke, kuidas ma siis saan last sundida. Kas põhjus ongi selles, et ta on külmaga harjunud minu mugavuse ja laiskuse tõttu ning tema immuunsussüsteem on sellevõrra tugevam?

Kusjuures. Ma ise olin varem IGAL sügisel ja IGAL kevadel haige, viimased kaks aastat ei ole ma külmetunud olnud (ptüi, ptüi, ptüi). Peale seda kui ma hakkasin rohkem väljas käima ja teadlikumalt riietuma, olen ma tervem ja vähem stressis. Kas minu enda parema tervise põhjus saab olla vähemas stressis? Kas see võib olla ka laste pidevate haiguste juutres võtmesõna. Stress! Ja vähe värskes õhus viibimist? Ma ei pea silmas lasteaedades õues olemist, sest ega siis lasteaed pole ainus koht, kus laps õues saab olla. Aga paljud meist viitsivad nädalavahetusel lapsega õue minna, niisama jalutama või mängima? Minu meelest tormavad pooled vanemad nädalavahetuse saabudes lapsed näpuotsas hoopis ostukeskustesse.

IMG_5104.JPG