Eks ta ilmselt natuke hilja on pea kevadehakul lapse talveriietest rääkida, aga mulle jäi erinevatest blogidest silma Skogstad talveriiete reklaam ja kuna meie peres on päris palju selle firma tooteid, siis tuli tahtmine kaasa rääkida. Ma olen pikalt olnud Didriksonsi fänn ja kui üdini aus olla, siis Skogstadist kõndisin ma pikalt mööda, sest tundus selline…H&M kaup. Kui siis Ida sai endale teiselt ringilt ühe H&M talvekombe, mis oli absoluutselt imeline, hakkasin ma mõtlema,et võib olla ei peaks odavamatesse brändidesse nii üleolevalt suhtuma.
Skogstadiga sain ma paremini tuttavaks mõned aastad tagasi kui Idale kingiti üks selle brändi jope ning ma pidin tunnistama, et see oli õues käimiseks paganama mõnus ja täitsa ilus. Teise ringi päranduseks on ta aastate jooksul saanud veel teisigi selle brändi riideid ja minu tõrksus hakkas aina vähenema. Tundus täiesti aus kvaliteet. Läks veel natuke aega kuni ma ise Skogstad poodi sisse astusin.
Eelmisel sügisel ajasin ma Idale taga “lasteaiakombet” – teate küll seda Skandinaavias poppi poolkummiülikonda, mis on lapsel endal lihtne selga tõmmata ja millega saab mudas mütata. Hooaeg hakkas läbi saama ja lasteaiakombesid enam ei olnud, küll aga oli välja pandud uus talvekaup. Kuna Ida on talvel hästi palju väljas, siis kõige olulisem on talvel see, et tal oleksid õiged “kihid” olemas (siin lingil on ka üks lihtne ülevaade, kuidas lapsi kihiti riidesse panna). Eelmisel aastal ostetud fliiskomplekt oli veel paras sel aastal(tänaseks päevaks on Ida suutnud jaki kuhugi ära kaotada ja sellest on kahju!) , nii et vaja oli vaid villapesu ja uut talvekombet. Hinnad olid poes tõesti head ning natuke liialdades võin ma öelda, et tänaseks päevaks oleme me täiesti Skogstad usku. Seda enam, et allahindluste ajal saab kombeka kätte 50 euroga, mõnus kevad-sügisjope kõigest 30 euroga.
Norras on hästi popp teha igasugu teste lasteriietele. Ühes testis on esiotsas Stormberg, Didriksons, Wheat Miley, allotsas Polarn O Pyret, Skogstad ja Lego, teises testis eesotsas hoopis Tenson, Gneis, Helly Hansen ja allotsas Didriksons ja Bergans. Ehk siis neid teste on nii palju ja kõik sõltub sellest, milliseid brände on testitud. Erinevates testides katsetatakse erinevaid brände ja pole siis ime, et ühes tabelis ollakse esirinnas ja teises pole isegi ära toodud. Neid tabeleid ja teste on huvitav lugeda, kuid päris nende järgi elada ja oma otsuseid teha ei saa. Ma näiteks ei olnud pooltest nimedest kuulnudki.
Skogstad on testides üldjuhul “kolmeline” . Kõige nõrgema hinde saab Skogstad alati “slitestyrke” (ehk kui palju kasutamist/kulutamist toode kannatab) eest. Kui parimasse kombesse tekivad augud peale 5000 korda liivapaberimasinast läbi käimist, siis Skogstad kombesse tulevad augud juba peale 500. korda. Ka vetthülgavuses on Skogstad pigem kolmeline. Miinuseks on alati ka see, et põlvedel ei ole tugevdusi. Ma saan nendest miinustest Norra tingimustes täitsa aru, kui te oma silmaga näinud ei ole, kuidas lapsed oma kombedega mööda asfalti nühivad ja kuidas nad neid kulutavad, siis te ei uskuks seda. Te ei usuks ka seda, millist vett ja vatti peavad need kombed vihmaste ilmadega kannatama. Eesti oludes ei ole ma veel näinud, et üksi ema/õpetaja laseks lastel riideid niimoodi kulutada, nii et… Ida on niigi üsna aktiivne rahmeldaja õues ja (kuigi ta kannab vaheldumisi kolme talvekombet, sest agar vanaema tahab neid kogu aeg juurde osta, sest niiii ilusad ju) meie Skogstad ei näita absoluutselt veel kulumisemärke. Mina julgen igal juhul soovitada, seda enam, et hinna ja kvaliteedi suhe on väga hästi paigas.
Eestis pakub Skogstad riideid Rahe Riided. Norra poest saab allahindluste ajal muidugi kombed kätte 35-60 euroga, Eestist siiski pea 90 euroga, aga see vist on paratamatus ja kõigile ammu teada, et Eestis on hinnad kallimad. Samas on neil hetkel müügil hea hinnaga meriinovillane pesu! Seda soovitan ma iga kell. Kuna ma ise ootamatult hakkasin natuke aktiivsemaks matkahuviliseks, siis ma pean vaatama, kust endalegi praegu üks komplekt soetada.