Sattusime täna sõbrannadega chattima ja see tuletas mulle meelde ühe teise teema, mille peale ma olen mõnda aega mõelnud. Sõbranna jagas sel teemal oma instagrami storys mõtteid ja ma tookord mõtlesin, et jess, ma pole ainus, kes nii mõtleb. Sest ausalt kui lugeda artikleid, vaadata telesaateid ja kuulata podcaste, siis võib küll tekkida, et olen … Continue reading Ainus võimalus, kuidas olla äge, õnnelik ja inspireeriv
suunamudijad
Alati shiny happy people ja mittetoksilised suunamudijad
Idal on üks sõbranna, kelle ema on ALATI heas tujus ja naerul näoga. Ma päriselt ei liialda, et tegu on vist kõige positiivsema inimesega, keda ma näinud olen. Ma kohe pidin talt küsima, et kas ta kunagi pahas tujus ka on. Ta vastas, et viimase aasta jooksul ei ole vist väga olnud küll. Tema nipp … Continue reading Alati shiny happy people ja mittetoksilised suunamudijad
Inimesed, kes ilma igasuguse põhjuseta ei meeldi
Meil on sõbrannadega oma chat, kus me igasugu teemadel jahume - päevakajalised, poliitilised, meelelahutuslikud teemad, vaidleme, kakleme, oleme ühel meelel, ja mõnikord ikka klatšime ka, jagame sotsiaalmeedia postitusi, mis meid silmi pööritama panevad ja ausalt mõnikord naerame inimeste (üldjuhul lolluste) üle ka. Mingi päev arutasime suunamudijate üle. Meid "triggerdavad" erinevad inimesed. Või pigem ilmselt mitte … Continue reading Inimesed, kes ilma igasuguse põhjuseta ei meeldi
“Ooh, loodetavasti pole mul siis rasvaimu vaja!”
Me tahame kõik alati kõhnemad olla. Me näeme end alati paksemana kui me oleme. Me peame pidevalt dieeti. Me võrdleme end teistega. Me mõtleme ja räägime kehadest. Eriti viimasel ajal. Fakt. Te juba teate, mida ma arvan kehapositiivsusest. Ma ei poolda ülekaalulisuse propageerimist. Mulle ei meeldi need "ehedad" lödisevad kehad sotsiaalmeedias. Mu meelest pole see … Continue reading “Ooh, loodetavasti pole mul siis rasvaimu vaja!”
Miks ma ei suuda empaatiline olla?
Aegajalt ikka käib kusagilt läbi, et ma olen tohutult empaatiavõimetu. See on üks selline kommentaar, mis mulle alati haiget teeb, sest olgugi, et ma tundun ülbe ja üleolev, olen paljude jaoks isegi ebameeldiv, siis vot selle empaatiaga on nii, et ma tegelikult võtan hästi palju hinge seda, mis teistega juhtub. Mis otseselt kuidagi isegi ei … Continue reading Miks ma ei suuda empaatiline olla?
Paha-paha vs hea-hea
Ma ei kirjuta nüüd ühestki konkreetsest hiljutisest juhtumist või olukorrast, vaid pigem on tegu mõttega, mida ma olen aegajalt mõlgutanud ja täna tuli meelde ning vajas ära kirjutamist. Eluliselt oluline teema, mille üle juurelda ilmselgelt. Oletame, et ma oleks suunamudija, kelle põhieesmärk oleks feim. Mu suurim soov oleks saada Õhtulehe jt väljaannete kaantele. Ma teeksin … Continue reading Paha-paha vs hea-hea
Tähelepanuhoorad ehk võib olla teen sotsiaalmeedia-enesetapu selle postitusega
Tegelikult oli mul plaan üldse mitte enam teatud teemadel sõna võtta, kõik sai justkui öeldud, mida mina arvan ja tahtsin hoopis kirjutada sellest, miks Kreisiveganil on õigus, et minu sees elab 60-aastane (Soome) proua, aga viskan kivi Marimellide kapsaaeda, et nemad on tegelikult süüdi. Süüdi selles, et ma oma nokakese jälle lahti teen. Kuigi tean, … Continue reading Tähelepanuhoorad ehk võib olla teen sotsiaalmeedia-enesetapu selle postitusega
Suunamudijate ebaadekvaatne reaalsustaju
Alustame algusest. Ütlen ausalt, et minul ei ole kokkupuuteid Silberautoga ja ma ei tea, kas seal hindu krutitakse või mitte, küll aga on mul vanast ajast kogemus Opeli esindusega ja iga jumala kord kui ma auto hooldusesse viisin, üllatas arve teostatud tööde eest mind korralikult. Loomulikult mitte positiivselt. See oli alati suurem kui ma olin … Continue reading Suunamudijate ebaadekvaatne reaalsustaju