Sattusime täna sõbrannadega chattima ja see tuletas mulle meelde ühe teise teema, mille peale ma olen mõnda aega mõelnud. Sõbranna jagas sel teemal oma instagrami storys mõtteid ja ma tookord mõtlesin, et jess, ma pole ainus, kes nii mõtleb.
Sest ausalt kui lugeda artikleid, vaadata telesaateid ja kuulata podcaste, siis võib küll tekkida, et olen ainus, kes nii mõtleb. Välja ei julge ka arvamust öelda, sest siis oled ettevõtlike ja/või spirituaalsete inimeste peale kade.
Palgatöö on jah nagu mingi sõimusõna juba 😀 Ka ei saa aru sellest 9-17 töö mahategemisest. See on parim ja stressivabam viis töötamiseks (va siis muidugi neile, kelle jaoks on see liigselt piirav) – alati tead, millal on töö ja millal on vaba aeg. Saab teha plaane kasvõi aastateks ette. Samuti on ilmselt kõik need ettevõtjad huvitatud, et nende töötajad nende poolt loodud palgatööle kohale ilmuks kokkulepitud aegadel.
Noh eks ka palgatöö vōib olla stressirohke, aga just see suhtumine, et kui käid palgatööl, siis sa ei saa olla elu ja endaga rahul vōi pole piisavalt julge, äge, inspireeriv ja noh ettevotlik.
Aga ka palgatöötaja saab olla ettevōtlik ja inspireeriv. Mu meelest võiks vahelduseks Balil mediteerivatele ja investeerivatele inimestele leida posdcastidesse ka oma 9-17 tooga rahul olevaid inimesi vestluskaaslasteks.