pesu

Mis BonBon Lingerie’ga juhtus?

/ Eveliis / 2 Comments

Ma olen BonBon Lingerie’d alati pidanud naiselikuks, veidi provokatiivselt naiselikuks või revolutsiooniliselt enesekindlaks nagu nad ise ütlevad. Tiiu Roosma alustatud BonBon Lingerie mängulisus oli tookord kui bränd välja tuli nii eriline, et ma arvan, et igaüks tahtis seda pesu omada. Need värvid ja teistmoodi lõiked ja… selles kõiges oli midagi…flirt, sensuaalsus, mäng, ilu! Edaspidi läks bränd küll teatud määral safer choice suunas edasi, kuid oli jätkuvalt julge ja kindlasti midagi sellist, mis toetas enesekindlust. Isegi kui pesu ei paistnud ju välja, siis see andis enesekindlusele nö boost‘i.

Siiani on pool mu pesusahtlist täis just BonBon Lingerie pesu, sest nende lõiked sobivad mulle, ma tean, et saan teatud mudeleid osta ilma proovimata ning suurus ka sobib. Lisaks pisidetailid, materjalid ja juba mainitud lõiked ning ka värvid. Jah, ma olen mustausku, kuid BonBon Lingerie on üks väheseid, mis on suutnud mind pöörata ka värvide usku.

Kas valget pesu on üldse võimalik valgena hoida?

/ / 7 Comments

Mulle meeldib pesu. Seda ei saa kunagi olla liiga palju.

On perioode, kus pesusahtlid on justkui pesu täis, aga selga panna pole midagi. Nii ma siis ikka aegajalt tühjendan neid sahtleid ja viskan ära ka mõned komplektid, mis on tegelikult absoluutsed lemmikud. Midagi pole teha, kui pesu on värvist tuhmunud, siis ma ei suuda neid enam kanda. Ilmselt pole ma ainus.

Ühtepidi on selline sahtlite puhastamine hea. See tähendab vaid ühte. Pesu tuleb juurde osta. Võib olla te olete aru saanud, et ma ei ole kõige suurem kaubanduskeskustes kondaja ja aluspesu sekkaritest ja kirbukatest ei saa. Või ehk saab ka, aga mõni asi on ikka selline, mida kasutatuna ostma ei kipu. Niisiis teen ma suurema osa oma pesuostudest netist ja proovimata.

Tihti küsitakse, et kuidas ma julgen osta niimoodi. Ma lihtsalt tean enam-vähem, mis mulle sobivad ja kuna ma suurema osa ostan vaid juba tuttavatest poodidest, siis pole ka väga palju võimalik ämbrisse panna. Näiteks võin ma ilma kõhkluseta osta selle komplekti, sest Sevilla komplekte on mul olnud mitu ja suure tõenäosusega sobib ka Hot Sevilla. Random kõrvalepõige, aga kas keegi tegelikult ka kannab sukahoidjaid? Mu meelest on need nii kuradima ebamugavad. Pildil näevad ilusad välja, aga päriselus… Võib olla ma lihtsalt kannan liiga palju trimmivaid sukkpükse ja vähe sukki, et saada aru nende praktilisest väärtusest. Mul on keset poodi sukk maha kukkunud küll, nii et võib olla inimesed, kes sukki kannavad igapäevaselt, ütlevad, et sukahoidja on parim leiutis maailmas.

Teine pood, kust ma ilma proovimata, pimesilmi julgen pesu osta, on BonBon Lingerie. Ma tean oma suurust, ma tean materjale ja lõikeid, mis mulle sobivad ja nii lihtne ongi. Et lihtsalt üks näide tuua, siis see on üks mu vaieldamatuid lemmikuid. Just sai see rinnahoidja katki pestud ja oleks aeg uus osta.

Siit jõuangi ma tegelikult selleni, millest ma rääkida tahtisn. Ahh, kuidas ma armastan neid enda pikki sissejuhatusi. Ma ei oska pesu hoida. See tähendab, et ma viskan kõik pesud suvaliselt pesumasinasse ja pole ime, et neil siis traadid välja tulevad või nad pesus tuhmuvad. Eriti valge pesu. Ja sellest on veel kuidagi eriliselt kahju, sest ma armastan valget pesu, aga need peab nii kiiresti ära viskama, sest nad lähevad halliks. Mul oli üks BB lemmikpesu – valge, pitsiline, megamugav, aga loomulikult on ka see läinud prügikasti, sest üllatus-üllatus, ma pesin selle halliks. Mõnikord ma mõtlen, et peaks kõiki lemmikuid kohe 10 paari ostma, aga nagu pole ka sellist raha pesu alla panna. Samal ajal kui mõned naise rinnahoidja maksabki 790 eurot…

Tagasi valge pesu juurde. Mõnikord ma ikkagi satun ka kaubanduskeskustesse ja astun läbi ka pesuosakonnast. Proovida ei viitsi kunagi, aga kuna hinnad on enamasti soodsad, eriti allahindlustega, siis ma ikka katsetan ka odavpoodide pesu. On megahäid üllatusi, on ka pettumusi. Alati ei ole 65-eurone rinnahoidja parem kui viie eurone, eriti kui me räägime valgest pesust, mille ma suht ruttu “ära kannan”. 

Mu viimane pettumus oli H&M pesu. Vaatasin riidepuul, tundus ilus, suurus õige (saigi õige suurus), aga seljas oli see pesu lihtsalt kohutavalt kole. Kohe hakkas narmendama ja ei hoidnud üldse ning kaugelt oli näha, et tegu oli odava pesuga. Mis on mu meelest pigem erand, sest ma olen ikka H&M-ist ka omajagu pesu ostnud ja need ei ole odavad/ebamugavad olnud.  Igatahes vist ongi juba prügikasti rännanud see komplekt. 

Aga on ka pärle. Näiteks kuu alguses käisin Reservedis Idale midagi ostmas ja muidugi kiikasin ka pesuosakonda. Hinnad olid olematud ja ostsin kaks erievat komplekti. Üks neist see. Mine pekki, kui mugav see rinnahoidja on. Ja kui kena see seljas on. 13 euro eest pesu rohkem kui küll. Kuid see pesu on valge. Kuidas ma seda hoian, et see ei läheks halliks? Kas on mingi nipp olemas, mis sobib ka laiskadele inimestele? Ma käsitsi pesema ei viitsi never hakata pesu või hullult möllama, aga kuidagi tahaks, et see püsiks. Võib olla oleks lihtsam kohe paar komplekti lisaks osta?

Kuidas teie valget pesu valgena hoiate? On see üldse võimalik? Sama küsimus ka t-särkide kohta. Mul enda arvates on t-särgid üsna valged. Täpselt selle hetkeni kui ostan uue valge t-särgi ja kõik ülejäänud tunduvad kohe hallid.

Kas valget saab hoida säravvalgena?

Kuidas meest armukadedaks ajada ehk tegelikult ma armastan oma meest

/ Eveliis / 7 Comments

Hahh, ise ka ei usu, et nii cheesy pealkirja kirja panin ja veel hullem – täitsa cheesy sisu kirjutan ka. Aga noh kuna siis ikka kui Valentinipäeva eel oma mehele öelda, et ma armastan teda. Läbi interneti muidugi. Otse talle endale oleks liiga intiimne, ma ei oska, ma olen ikkagi tõsine Eesti naine. Korra sai öeldud, aitab küll. Kui nüüd natukene teemast kõrvale kalduda, siis suvel sattusime kolleegidega arutlema selle “ma armastan sind” lause üle. Meie arvamused ja käitumised jagunesid pooleks. Mina ei suuda seda väga öelda, st et ma kuidagi ei oska seda öelda, noh et tulen koju ja ütlen, et tead, ma nii armastan sind. Teised aga väitsid, et nemad ütlevad oma kaasadele seda pidevalt, et on loomulik ja teisiti ei kujutaks ettegi. Ma hinges olen küll tõesti lootusetu romantik, kuid välja ma seda enam väga näitama ei kipu. Ei taha. Kohe päriselt ei taha. Sellised üdini romantilised – lilleõied voodis ja piknikud toapõrandal – värgid jäägu kuhugi teise aega.

Aga et siis see armastus. Mõnikord ma vihastan Mareki peale, et ta on selline toriseja, mossis vana mees, kes vaatab kõiki asju praktilisest küljest. Mina tahan spontaansust, mina ei planeeri, mina teen või siis ei tee ja Marek peab tegema. Ma tean, et teda ajab närvi see, et ma unustan arveid maksta ja isegi kui ma luban, et maksan, siis ta lõpuks saab meeldetuletuse ja peab ise maksma. Eks see vist muudaks ennast ka torisevaks, aga no kas ma muutun. Kuulan ta torina ja etteheited ja teinekord isegi kurjustamise ära ja elu läheb edasi vanamoodi. Ma ei oska rahaga ümber käia, Marek teab seda. Ta ei hoia enam oma rahakotti autos ja ta ei lase mind enam oma pangakontole ligi, sest võib juhtuda, et ma leian ta rahale enne kasutuse kui ta ise. Kui ta viimati nädalavahetuseks Pranglisse läks, küsis ta, et kas mul ikka raha on. “No midagi ikka on,” vastasin ma. Marek ohkas, pööritas silmi ja jättis mulle taskuraha (jah, ma olen kohe 40, ma tean!). “Püha issand jumal, õpi ometi elama!” ohkas ta veel üks kord. “Minu arvates ma oskangi elada,” vastasin mina, ” raha tuleb ise minu juurde, näed ju!” Marek isegi ei jaksanud vihastada. Ja sel hetkel sain ma aru, et ma päriselt päriselt armastan oma meest. Ei, mitte selle pärast, et ta mulle taskuraha annab, vaid sellepärast, et ta on mõistev, hooliv, kannatlik ja peab minusuguse kunstiinimese kõrval vastu, armastab mind sellisena nagu ma olen.

Krt, noh me sobime oma erinevusest hoolimata kokku.

Uue ootamatu muudatusena on Marekis tärganud tilluke armukadedus. Või noh ma ei tea, kas seda saab päris armukadeduseks nimetada, ütleme siis tähelepanu. Üheks põhjuseks on minu kaalulangutuse pingutused. Nemad ikka sõpradega jõudsid järeldusele, et naine kaotab kaalu vaid siis kui uus silmarõõm tekkinud. Okei, naljaga, aga ikka ja jälle käib see teema läbi, et kelle pärast. Seletan küll, et noh et äkki ma ei tahaks nagu see allolev meem olla, aga ei – ikka käib see “kaovad kilod, kaovad mehed”, sest see olla reegel. Tuttavate pealt nähtud. Ega ma vastu ei vaidle, kipub jah nii olema, et lahkuminnes või silmarõõmu leides pannakse oma välimusele rohkem rõhku, aga reegel see nüüd kindlasti ei ole. Mina otsustasin end nagu öeldud kätte võtta tervise pärast ja natuke ka selle pärast, et ei taha olla see 40+ mammi, mõnikord vaatan endavanuseid ja mõtlen, et issand, kas ma ka nii vana välja näen (isegi mitte välimuselt, vaid hoiakult ja riietuselt).

Igatahes on Marek muutunud tähelepanelikuks. Teate ju minu pesu-armastust. Vanasti kui ma pesuga tegelesin võisin ma Mareki ees ükskõik, millises komplektis seista ja ta lihtsalt ohkas, et “appike, jälle tassid tööd koju”. Ma loobusin talle neid komplekte näitamast. Nüüd ka – scrollin Pesubutiigi lehel siia ja sinna, valin komplekte ja tunnen elevust kui need kohale jõuavad, aga enam isegi ei ole viitsinud Mareki arvamust küsida. Niikuinii tal vahet ei ole nagu ta üks kord ka ütles. Ma pidin südari saama. Mis mõttes pole vahet? Pesul ja pesul on vahe, hüüatasin ma. Marek kehitas õlgu ja ütles olgu. Ka siis kui ma suvel maailma kõige ilusama pesu ostsin, selle, see on mu vaieldamatu lemmik pesusahtlis ja ma olen sellega p-i-d-e-v-a-l-t käinud. Marekiga koos ja Marekita. Ise ennast (st pesu) vannitoa peegli ees imetlenud (IG storys on tõestus!) sest n-i-i ilus ja keegi teine selle kohta niikuinii midagi ei ütle. Ja nüüd siis ühel ilusal hommikul kui ma tööle minekuks riidesse pannes ka selle pesu selga panin, pidid Marekil silmad peast ära kukkuma. “Vau, kuhu sa sellise pesuga lähed nüüd?” imestas ta ja lisas, “ma ju ütlesin, et sul on noor silmarõõm, miks sa varem seda ei kandnud?” Nii ma oma mehe korraks armukadedaks muutsingi. Ei hakanud isegi tõestama, et pesu on ammu ostetud ja saagi käima tõmbama, et miks sa üldse midagi tähele ei pane. Natuke armukadedust või tähelepanelikkust kulub ära. Vot nii palju ma oma meest armastangi:)

“Burn the candles, use the nice sheets, wear the fancy lingerie. Don’t save it for a special occasion. Today is special.”

/ Eveliis / 14 Comments

Kui ma olin laps, siis meil olid olemas pidupäeva nõud, mida kunagi kapist välja ei võetud, sest ükski päev polnud piisavalt eriline; meil olid pidupäeva noad-kahvlid, mida kapist välja ei võetud; meil oli palju asju, mis olid mõeldud vaid erilisteks puhkudeks, mis suure tõenäosusega kunagi kapist päevavalgust ei näinudki. Kui ma Tallinnasse kolisin, tahtsin ma emalt neid “pidupäevanõusid” endale. Ema raputas pead ja ütles, et hull oled või, need on pidupäevaks. Läks mööda üle kümne aasta (ilma ühegi piisavalt piduliku sündmuseta, et ma oleks neid kapist väljas näinud) kui ema lõpuks need oma kolimise käigus mulle andis. Esimese hooga panin ma ka need kappi ära, sest tegu on ikkagi pidunõudega, aga hetkel, mil ma kapi lahti tegin, mõtlesin ma, et ei, ma ei lähe traditsioonidega kaasa. Iga päev võib olla pidupäev! Milleks oodata. Nii me söömegi igapäevaselt ema pidupäevataldrikutelt ning mu lapsepõlves kallimaks kui kullakoormad hinnatud välismaalt toodud (vist hõbedast) söögiriistadega. Kõlan nagu reklaam, aga me oleme lihtsalt seda väärt.

Nii on ka riiete ja jalanõudega. Kes mäletab, see mäletab, et suurt midagi vanasti saada ei olnud ning välismaalt saadud uhkemad asjad pandi kappi erilisi sündmusi ootama. Mitu korda pidi onu Oskar mulle pakke saates juurde märkima – “hakake kohe kasutama, ärge oodake erilisi hetki!”. Nõukaaja inimese harjumused olid visad kaduma ning nii mitmedki popid talvesaapad jäid erilisi hetki oodates mulle väikseks. Ma ei tea, kas see ongi mingi nõukaaja taak või mis värk meil nende eriliste hetkedega ootamisega on. Kas ma peaksin selle imelise satiinist hommikumantli kappi panema erilist aega ootama või tohin ma end igal hommikul kohvi juues hommikumantli nime väärilisena (Queen) tunda? Ma valin viimase.

8e0cf820-e5a5-4954-888d-6803a2753cdb

Sugar Skin Queen hommikumantli leiate Pesubutiigist SIIT

Sugar Skin on Pesubutiigis uus bränd Lätist ja minu arvates on nende pesu näide sellest, et lihtne (ja mugav) saab olla superseksikas. Vaadake ise! Lätist ikka tuleb häid asju – Madara, Stenders, Karums,  Positivus,  nüüd siis Sugar Skin… Ei saa me läbi Lätita. Mulle meeldib. Mulle on Läti alati meeldinud. 79804226_804305233354301_4781989898439622656_n.jpg

Lugesin hiljuti ühest foorumist aluspesu kohta, kus naised arvasid, et igapäevaseks kandmiseks sobivad viieeurosed aluspüksid, aga pidulikumate puhkude pesu on siis natukene kallim. Milline on piisavalt eriline hetk selleks, et kanda ilusat aluspesu? Minu jaoks on eriline hetk iga esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev ja pühapäev. Jah, eks muidugi on mu pesusahtlis ka nii öelda argisemaid komplekte, kuid mitte miski ei keela mul selga panna kaunist pitspesu sinisel esmaspäeval. Keegi kirjutas seal, et eriline pesu on vaid suhte alguses oluline, et hiljem lähed ikka üle mugava puuvillase aluspesu peale. Ma ei saa aru. Seksikas, kaunis ja mugav ei tohiks olla sõnad, mis ei sobi ühte lausesse. Kui seksikas ei ole teie arvates mugav, siis te lihtsalt olete vale pesu kandnud. Sugar Skin pesu nägite ju? Oli seksikas? Tundus juba pildult mugav? No vot. Mulle tuleb meelde ka üks inglisekeelne tsitaat: “When do we put on the lingerie? Always at the beginning of the relationship – first couple of months, strutting around the bedroom wearing a teddy. Yeah, six months later, you’ve stopped shaving your legs and you look like a teddy.“

Mina ei ole sellega nõus. Kaunis pesu ja enda eest hoolitsemine muudab enesetunde paremaks ka kõige halvemal päeval. Ja kust enesekindlus pihta hakkab? Ikka seestpoolt.

79279224_456571521608133_2639701060628774912_n (1)

Võrratu Ewa Bieni Majuna rinnahoidja on pärit SIIT. Majuna püksikud SIIT.  Kui punane tundub liiga julge, siis vaadake seda Carla komplekti. Jumalik!

Mina ei ole nõus selle väitega, mida naised tihti ütlevad – et nüüd mul on lapsed ja keha ei ole “instabeibelik”, et mul ei ole aega, võimalust ega vajadust seksikas olla. Ilus pesu ei tähenda vaid seksikust, aga enesekindlust ja sisemist glamuuri. Öelge mulle, millisele naisele seda vaja ei oleks? Me kõik tahame seda ja oi kui hea on tunda end enesekindlalt isegi kui välja paistad nagu keskpärane koduperenaine (endast räägin, ikka endast;)

Mul on nii naistele kui meestele mõned soovitused ka siia lõppu.

NAISED:
  • Minge liituge Pesubutiik uudiskirjaga ja juba aasta lõpus loositakse kõikide liitujate vahel välja üks komplekt teie enda valikul.
  • Põletage küünlaid, kasutage head voodipesu, kandke edevat pesu. Ärge hoidke seda kõike erilisteks puhkudeks. Täna on ka eriline.
MEHED:
  • Kui te ei tea oma naise pesu eelistusi ja suurusi (aga miks ei tea?), siis teie elu on Pesubutiigis lihtsamaks tehtud kinkekaartide näeol. Uskuge mind, see on üks pagana hea kingitus! Kinkekaardid leiate siit.
  • Naistele meeldib kanda aluspesu. Probleem on selles, et te tahate selle liiga kiiresti seljast ära kiskuda. Kui naisel on seljas ilus pesu, siis laske meil viis minutit end selles seksikana tunda. Kiiret pole;)

Headeks vanemateks saamise koolitus ehk lõpp on lähedal ehk kuidas ma oma abikaasa kalendri alusel seksima panen

/ Eveliis / 1 Comment

Hoolimata (võimalikust) intrigeerivast pealkirjast pean ma teile (võib olla) pettumuse valmistama. Detailset infot ja palastuvaid kehasid rohkem kui ma juba Instagramis olen näidanud, te siin postituses (kahjuks?) ei näe. Intrigeeriva pealkirja taga on hoopis argisem, ent võib olla siiski kõige olulisem osa meie elust.

Lapse kasvatamine ja vanemaks olemine.

Neli kuud oleme me Mareki ja teiste paaridega käinud koolitusel, kuidas saada paremaks vanemaks ning olgugi, et ma tahaks öelda, et see ei ole mulle andnud ühtegi konkreetset tööriista lapse kasvatamiseks, sest lapsed ja vanemad ei ole ühesugused, siis saan ma ise ka aru et tegelikult ei vastaks see tõele. Neli kuud on piisavalt pikk aeg, et saada aru, kus probleem on ja ise hakata sellega tegelema, nõuannete järgi, mida koolitus on meile andnud. Samas ka liiga lühike aeg, sest teate ju küll, eestlane ei saa alguses vedama ja pärast pidama. Muidugi ei ole sellest grupist saanud südamesõpru, ent nüüd kui jäänud on veel kaks korda, on kõigil küsimus, et aga kuidas edasi, mida me “justkui maast leitud” kolme tunniga igal neljapäeval tegema hakkame. Kellega oma muredest, edusammudest, mõtetest rääkida, kellega kogu seda infot jagada? See koolitus on omamoodi olnud nagu AA koosolek ja psühholoogi juures käimine. Räägid välja oma mõtted, ideed, mured ja väljakutsed ning tunned, et (erinevalt internetist) ei halvusta sind keegi, vaid sa saad ideid, mida proovida.

Näiteid elust enesest.

Ma olen see vanem, kes plahvatab ja ütleb, et kui sa nii ei tee, siis…Aga seda “siis” ei juhtu pea kunagi, sest kas oskab Ida kenasti vabandada ja lubada, et enam ei tee või ei ole mul endal südant lubatud “siis” täide viia. Koolitusel oleme me viimased kaks nädalat just loomulikest ja loogilistest tagajärgedest rääkinud. Meil ei ole olnud põhjust Idaga rakendada ühtegi õpitud tööriista, sest ta on tõesti olnud imeliselt käituv laps viimasel ajal. Kuni täna mängiti mulle see koolitusel nähtud situatsioon kätte. Ida keeldus lasteaias selga panemast minu poolt kaasa võetud riideid ja kui mul koju minekuks on suhteliselt ükskõik isegi kui ta paljas peaks olema, siis üritusele minnes, kus ma arvasin, et meid ootab ka natuke väljas olemist, peab ta end siiski riidesse panema. Fashionistale ei sobinud mu valik (ma sain ise ka aru, et polnud parim valik kui neid asju koos nägin, aga polnud ka midagi hullu ning ega midagi enam muuta ka poleks saanud) ja ta hakkas väga valjult ja agressiivselt oma arvamust väljendama. Igal muul hetkel oleks ma talle öelnud, et pekki küll, ma lähen minema ja jätnud ta sinna üksinda nutma (jaajaa, ma juba tean, et nii ei tohi, aga kui te olete vanemad, siis te mõistate ju mind ka?), aga nüüd panin ma oma aju tööle, sisendasin endale, et ei, Eveliis, sa ei ärritu ning sa mõtled, mida sa õppinud oled. Rahunemise tool! Mitte karistus ega nurka panek, vaid hetk rahunemiseks. Tooli ei olnud meil käepärast võtta ja nii viisin ma Ida koridori rahunema. Ütlesin, et kümme minutit ja me proovime uuesti, kas saame riidesse. Rahulikult, ilma jonnita. Uskuge mind, see ei olnud lihtne, aga ma pean tunnustama nii Idat, kes tõesti suutis lõpuks rahuneda, sest keegi ei teinud ta etendusest välja ja ta sai aru, et me ei liigu sealt enne ku ita on rahunenud, kui ennast, kes ma hoolimata oma depressiooni tagasilöögist ning madalseisust hoolimata, suutsin jääda täiesti adekvaatseks ja rahulikuks vanemaks. Ilma ähvardusteta. Mida ma niikuinii 90% ajast (ehk välja arvatud poes) ei rakenda.

Kuidas see kõik seksiga seotud on?

Ega tegelikult ei olegi. Rohkem kui, et see grupp ja koolitus on pannud meid kuidagi avanema, me julgeme rääkida ausalt oma probleemidest ja väljakutsetest ning kui viimane kord paluti meil valida üks idee, mida nädala jooksul rakendada, siis 99% meist mõtles lapsele, vaid üks isa ütles, et nende nädala mõte on enda eest hoolitsemine.Me hakkasime kõik naerma, aga olgem ausad, me kõik saime ka aru, mida ta silmas pidas. Ei, mitte (vaid)seksi, aga just nimelt ka aega iseendale. Kui paljud asjad saavad alguse lapsega koos mängimisest, siis palju mängib rolli ka see, kas meie enda “tass on täis”. Sellest lausest kõik alguse saigi. Selgus, et www.tarkvanem.ee  on just sellise kampaaniaga välja tulnud.Et “tass oleks täis”. Keegi meie grupist oli veel kuulnud, et ühes raadiosaates oli räägitud sellest kui oluline on lapsevaemana leida aega seksi  jaoks ja kui keeruline see võib olla (tell me about it! Ida magab ikka veel meie vahel!) ning kui kuidagi teisiti ei osata, siis tulebki kalendrisse kirja panna kuupäevad ja kellaajad, millal seksida. Me muidugi jõudsime kaugemale mõelda, et kas sellesse peab siis ka suhtuma nagu kohustusse, et no kui ikka üldse ei taha (ka ilma peavalu või väsimuseta;), kas siis ka peab, aga see selleks. Eks see on iga pere enda välja nuputada.

Me võime küll olla täiskasvanud, kelle elus seks on ilmselt üks üsna oluline osa, kuid uskuge mind, see teemakäsitlus tekitas elevust nagu oleks läinud ajas tagasi 9. klassi terviseõpetuse tundi. Marekit ei olnud seekord kaasas ning ma lubasin, et noh ma lähen siis nüüd koju ja ütlen, et sellenädalane kodutöö on panna kalendrisse kirja kuupäevad, millal seksitakse ning siis seda järgmine kord analüüsida grupiga – kas läks hästi või halvasti. Me läksime üsna avameelseks ja see minu meelest näitaski, et koolitusel on mingi sügavam mõte. Avada tavaline kinnine eestlane ning teha meile selgeks, et ka meie oleme olulised, mitte vaid meie lapsed. Tõstke käed, kes on lapsevanemaks saades mõelnud rohkem enda kui lapse peale. Mhm, seda ma arvasin. Meist saavad vanemad, kes oma “tassi” peale ei mõtle. Koolituse lõppedes mõtlesin ma (ja lubasin teisele) et kasvõi nalja pärast panen ma sellise kalendri üles, lihtsalt et näha Mareki reaktsiooni.

Koju jõudes ootas mind nagu teema edasiarendusena pakike Pesubutiikilt. Ma tegin paar spontaanset videot, et seda ka oma jälgijatega ka jagada, et neid mõjutada, teate küll. Luban aga vahemärkusena, et pesusõltlasena, ma teile niisama jama pähe määrima ei hakkaks. Ühesõnaga tegin siis paar videot ja näitasin neid Marekile, et kas ikka on sünnis ja mis tema arvab. Marek skrollis videosid ja pilte edasi-tagasi ning ütles, et paganama ahvatlevad fotod. Samal ajal istusin mina tema kõrval kandes seda pesu, mida ta mu telefonis skrollis. Ma siis tuletasin talle meelde, et noh nii muuseas, ei tea kas sa märkasid, et seesama komplekt istub live´s su kõrval.

Kuida õhtu lõppes jäägu meie teada.

Vot nii võib ka minna “headeks vanemateks saamise koolitusel”, et tunnedki, et see siin on sinu tugigrupp, kus me kõik oleme inimesed ja vanemad, kes ei häbene rääkida kõigest, sest eesmärk on üks. Olla hea vanem ja hoida oma tass täis.

Minu ohtlik elu ehk uued pesubrändid mu pesusahtlis

/ Eveliis / 60 Comments

Ma olen aus, võib-olla brutaalselt aus, aga kui tootelt on aru saada, et see on valmistatud Poolas, olen ma olnud väga skeptiline ja käsi toodet ostma ei ole tõusnud. See muutus kui minu üheks parimaks sõbrannaks sai Poola päritolu Klaudia ja kuulates seda, millise uhkusega ta räägib oma riigist, tundsin ma piinlikust, et nii mõelnud olen. Igal maal on oma plussid ja miinused ning nii nagu meie, tahame me seda või mitte, võitlevad nemad tugeva “ida-euroopa templiga”. Odav ja halb on need kulunud klišeed, mis meid saadavad. Ma unustan oma eelarvamused, mõtlesin ma.

Ometigi ei takistanud see mul veel kord “made in poland” toodetesse üleolevalt suhtuda. Ma mäletan kui me tegime koostööd ühe Norra netipoega. “Aga nad müüvad Poola kaupa ka,” oli meie suurim mure. See oli mu esimene kokkupuude Ewa Bien pesubrändiga. Made in Poland. Minu imestus oli suur kui ma nägin, et see bränd oli nii lahe kui ka kvaliteetne. Hinna ja kvaliteedi suhtes võrratu valik. Muide, Norra naiste seas üks enim müüdud bränd. Seda poodi külastades sain ma aru, et nad olid tabanud edu valemit. Seksikad, hea kvaliteedi ja hinnaga tooted.

Ühel hetkl ilmus mu instagrami feed´i pesubutiik.ee reklaam. Ma tundsin Ewa Bieni kohe ära. Ka teised brändid – Sapph, Bluebella, Pernilla tundusid tuttavad. See pood meenutas mulle toda edukat Norra pesupoodi. Olen jälle aus ja ütlen, et kui ma ei oleks tolles Norra poes Poola päritolu kaubaga kokku puutunud, siis ma oleks selle reklaami kinni klõpsanud, ent omades kokkupuudet, tõmbas see reklaam mu tähelepanu ja ma jäin seda kontot uurima, läksin edasi kodulehele ning teadsin, et minu järgmine pesukomplekt tuleb just sealt. Aga millist valida? Kõige esimesena jäi mulle silma see täpiline komplekt, siis aga see, lõpuks see... Ma üldse ei liialda kui ütlen, et veetsin nende kodulehel peaaegu tunni. Peale kaalumist ja vaagimist otsustasin ma oma pesusahtlit täiendata täpilise natuke retrolainel pesukomplektiga. See oli hea valik! Seksikas, aga samas piisavalt “kodune”. Te ei saa aru, mida ma mõtlen? Kohe seletan.

DSC09804.JPGDSC09798.JPG

Mul on nimelt kombeks kodus käia ringi oma lemmiktriiksärgiga, tõmban lihtsalt pesu peale ja purjatan mööda kodu ringi (ja siis imestan, miks Ida teistele räägib, et emme on kogu aeg kodus alasti), aga ma olen siiski 38-aastane pereema, ma ei saa kodus avatud stringide ja avatud rinnahoidjatega ringi joosta. Poleks sobiv, eksju? See pesu on aga täpselt minusugusele koduperenaisele sobiv. Nagu öeldud, seksikas, aga samas piisavalt kodune. “Aga kas sa netist tellida ei karda?” küsis mult üks tuttav minult, mõeldes, et kuidas ma tean, kas suurused passivad. Eks see risk on alati, tõepoolest, aga siinkohal ütlen ma käsi südamel, et tellitud suurus vastas täpselt minu suurusele.

DSC09792.JPGDSC09814.JPG

Ma olen viimasel ajal elanud “ohtliku elu”. See tähendab, et katsetanud uute pesubrändide ja isegi värvidega (mis siit postitusest muidugi silma ei jää!) ning ma pean ütlema, et mugavustsoonist on päris huvitav olnud välja tulla. Palju on ilusat pesu, mis ootab avastamist! Üks neist kohtadest, mis ootab avastamist, ongi Pesubutiik. Selleks, et minu moodi “ohtlik elu” lihtsam oleks, soovitan ma teil nende kodulehel ringi vaadata, lisada kommentaaridesse link oma lemmiktootega ja 24.08 loosin ma koostöös Pesubutiigiga välja ühe õnneliku, kes lemmikkomplekti endale võidab. Head uudistamist, naised!

 

Käisin-olin-tegin-nägin-tundsin-sainteada

/ Eveliis / 7 Comments

Ma käisin täna üle pika aja trennis. Trenniks on seda võib olla natukene liig nimetada, sest 50 minutit pikutasin ma roosa pleedi all, aga siiski. Mu EMS treenigutes käimist mäletate? Sügisel jätsin ma selle pooleli, sest ma olin rohkem ajast Norras ja absoluutselt ei tundunud mõtekas käia kord kolme nädala tagan trennis. Nüüd aga tuli soov mul uuesti alustada. Mõtlesin ja kaalusin diivanil, et kuna oma suur tagumik trenni vedada kui Enely ilmselt luges mu mõtteid ja kutsus mind katsetama nende uut salendavat lihastoonusprogrammi.

Väga lihtsalt selgitades on see nagu EMS trenn, kui välja arvata see, et sa ei tee ise MITTE MIDAGI. Lebad pleedi all ja lased programmil toimetada. Väidetavalt on võimalik keskkohast kaotada tervelt neli (kuni kümme) sentimeetrit pekki. Ma ennast seekord ei mõõtnud, aga esmaspäeval kui uuesti minek, kavatsen ma end enne ja pärast ka üle mõõta.  Muidugi ei usu ma, et tegu on mingi imeriistaga, et laman vaid ja salenen, küll aga usun ma, et kui seda teha 1-2 korda nädalas, kombineerida EMS-i või jumpinguga (või jumala eest üks kõik millise trenniga) ning jälgida toitumist, on tulemused ilmselt üsna kiired tulema. Kui ma EMS trennis käisin, siis ma ei jälginud absoluutselt toitumist ja ajasin endale sisse ka veini ja antidepressante (tean, tean, ei tohi, aga palju asju ei tohi), ometigi tekkisid mulle kõhulihased.  Nüüd ma olen talvega need kenasti jälle peitu söönud, aga mul on uus eesmärk sel aastal – tervislikum ja tervem mina, nii et vaatame, kas ja kui kiiresti need kõhulihased tagasi tulevad.

Mis puudutab veel uut salendavat programmi, siis “surakaid” kartma ei pea, impulsid keeratakse peale nii tugevad kui ise tunned, et tahad. Mina lasin alguses üsna nõrgad impulsid keerata, ent peale 10 minuti möödumist, keerasime impulsse julgelt juurde.  Eks see ongi natuke katsetamise asi, et oma keha tunnetada. Praegu on programmil ka soodushind – 29 eurot (lisaks klubiga liitumine tasuta). Teate ju küll, suvi on tulekul, aeg on end peenikeseks saada. Nii nagu igal kevadel. Aga ok, nali naljaks, minge proovige järele. Nii põnev oleks teada, kas ja kuidas teil programm toimib?

Veider samas. Pool oma elu olen ma unistanud trennist, mida saaks teha diivanil pikali olles. Nüüd on see võimalus olemas.

Trennis käidud suundusin ma Kriss Sooniku stuudiosse. Oli asja. Minu kirg pesu vastu ilmselt ei üllata kedagi, aga Kriss Sooniku stuudios läksin ma hulluks. Mida jätta, mida võtta. Nii palju ilusaid musti asju. Ometigi juhtus nii, et koju tulid minuga kaasa värvilised asjad. Kimonot olin ma piltidelt vaadanud ja mõelnud, et nii cool, enda seljas samas ma seda ette ei kujutanud. Mingil põhjusel proovisin siiski selga ja rohkem polnudki sõnu vaja. Wings pusa tuli ka koju kaasa. Kuna ma kiirustasin töövestlusele, siis unustasin ma maha oma täieliku lemmiku – Jo glitter seeliku. Ma nägin seda nende blogis Lilit Kirsil seljas ja teadsin kohe, et täpselt see asi peab ka minu garderoobi saama. Et ma saaksin seda samamoodi kanda.

IMG_6300IMG_6309IMG_6315IMG_6323

Pesumaailm ja Eesti käsitöö on minu täielik kirg! Ja kui see on öeldud, sukeldusin ma tööintervjuusse hoopis teises valdkonnas. Valdkonnas, mis veidral kombel samamoodi on mulle hästi südamelähedane. Istusin vestlusel ja sain kaasa noogutada, et jah, sellega olen ma koos töötanud, seda tean ma hästi, see probleem on mulle tuttav, seda tean ka. Üldiselt olen ma iga töökohaga pea ees tundmatusse vette hüpanud ja seepärast oligi see vestlus nii veider. Ma tundsin end nii kogenuna. Sõelale ongi jäänud minusugused kogemusega ja noored entusiastlikud. Naljakas oli see, et kuigi inimene, kellega ma vestlesin, tunnistas ausalt, et ta kutsus mind vestlusele eelarvamusega, sest naine, ent ometi lähen ma teisipäeval uuesti nendega vestlema. Mis mulle meeldis oli (minu jaoks Eestis) ennekuulmatu töökorraldus – ületunde ei tee, keskendu töövälisel ajal perele ja üldse reedel mine kell 12 kontorist ära, leia aega iseendale. See oli nii värskendav. Isegi kui see töökoht ei saa minu omaks, siis oli tore kuulda ja näha, et selliseid ettevõtteid, kes Skandinaavia töökultuuri hakkavad üle võtma, ikka on.

Ma pole umbes viis aastat “päristööl” käinud. Rongiga koju sõites mõtlesin, et aga tegelikult täitsa tahaks tööl käia. Ja tegeleda selle valdkonnaga, et teadmised rooste ei läheks.

Norra naiste enesepettus

/ Eveliis / 15 Comments

Ma kannan hetkel riideid suuruses M ja L. Ei saa öelda, et mulle meeldiks LARGE riideid kanda, aga midagi pole ka teha kui mu suur tagumik lihtsalt väiksematesse riietesse ei mahu. Ei hakka ma end vägisi kuhugi väiksemasse suurusesse sisse toppima, vaid sellepärast, et saaksin öelda, et olen SMALL.  Peegel on mul ka kodus olemas, seega ma ei saa ka kuidagi selle taha pugeda, et riided oleksid ootamatult kapis kokku tõmmanud.

Küll aga tundub mulle aegajalt, et Norra naistel ei ole kodus peeglit või on neil ebaadekvaatselt kõrge enesehinnang või elavad nad mingis soovunelmas. Nad  tahavad 36/38 suurus olla. ISEGI kui on silmaga näha, et nad seda ei ole. Näiteks tuli poodi naine, kes väitis, et kannab tavaliselt 36 suurust, mõnikord harva 38 suurust, aga nüüd peab Eesti toote ostma suuruses 40 ja see on täiesti hullumeelne, sest ta ei ole suurus 40. Meie suurused on väikesed. Ma ei hakka siinkohal vaidlema, kas on või ei ole, aga SILMAGA oli näha, et sa naine oli minust suurem. Kliendile aga seda ei ütle, noogutad lihtsalt kaasa. See naine ei olnud ainus, kes end väiksemaks nägi. Tuli poodi teine naine, pikk nagu kraana ja jällegi sama ümbermõõduga nagu mina, aga kah suurus 36. Tee või tina, aga suurust 38 ei proovi. See on solvav.

Okei, ma olen nõus, et Lindex ja H&M suurused on tibake suuremad kui mõne teise brändi numbrid, aga jumala eest aru ma ei saa, mis vahet seal on, mis suurus su riietel sees kirjas on. St olgu, ütleme, et sa oled Lindexi 36. Kas siis tõesti mõjub nii masendavalt, et kannad Tallinn Dollsi 38 suurust või Zara 40? Ka siis kui ma kandsin enamuse ajast riideid suuruses 36, oli mu kappis IGASUGUSTE numbritega riideid. Mingit vahet ju ei ole? Või on?

Minimaalsete volüümidega abikaasa

/ Eveliis / 13 Comments

Tallinn Fashion Week raames käisin ma reedel BonBon Lingerie moeshow´l. Kui teile kuidagi on jäänud märkamatuks, et BB on minu lemmik pesubränd (okei, vbla For Love And Lemons meeldib mulle tiba rohkem, aga BB on mulle kättesaadavam “argiluksus”, lisaks kodumaine, mida ma hindan) siis nii see tõesti on. Aastaid, no ikka nii seitse-kaheksa aastat. Seega teid ei saa kuidagi üllatada, et ma sellest show´st vaimustuses olin. Millest ma aga seekord tõeliselt vaimustuses olin, oli plus- size modelli kaasamine moelaval.

Ma pean olema üdini aus ja ütlema, et mulle tegelikult meeldivad kõhnad modellid, aga samas pesumodellina meeldivad mulle ka volüümikad, nö tavalised naised. Sellised nagu mina ja sina. Või võib olla mitte sina, aga mina küll. Näitasin ka Marekile volüümika modelli fotot, teda tegelikult provotseerides, sest ta on just see mees, kellele meeldivad kõhnad naised, kes aga endale peale 10 abielu aastat saanud pehmemate kehavormidega naise. Vaatas seda volüümikat naist ja kiitis heaks, lisades, et huvitav, kuna tema “minimaalsete volüümidega abikaasa” (püüdes siis öelda, et ma olen minimaalselt paksuks läinud) pesus moelaval üles astub.

Aga see selleks. Ma tahan kodumaist pesubrändi kiita selle sammu eest. Väga kihvt. Kogu kollektsioon oli muidugi üliäge ja ma ei jõua oodata, kuni uus Marilyn Kerroga koostöös valminud kollektsioon poodidesse jõuab, aga eriliselt äge on see, et uus kollektsioon rõhutabki IGA naise naiselikkust, hoolimata kehavormidest ja kujust ning kaalust. Ja täpselt nii see olema peakski, mäletate ju küll, et läbi pesu saab ka suvaline koduperenaine olla nii bitch, mother, lover, sinner and saint.

Nii ongi ka minu “kaltsaka-looki” all tihti peidus seksikas pesu, sest see paneb mind tundma enesekindlana. Ma tean, et see kõlab nii imalalt ja klišeelikult, aga see on minu väike saladus. Nii et need “minimaalsed volüümid” ei häiri mind. Või noh häirivad, aga ilus pesu paneb need mind unustama.  Näiteks allpool toodud “jälle kaltsaka” outfiti all on peidus minu lemmik komplekt (PS: one size stringid on geniaalsed! ei pea L suurust ostma ja saab end peenikesemana tunda!)

Muide, mu “kaltsaka-look” riided on suurema osa ajast pärit second handist. Mulle lihtsalt meeldivad kirbukad ja kaltsukad, sest ma leian sealt hoopis minulikemaid riideid kui pärispoest ning palju soodsama hinnaga kui poest. Pesu on midagi muud. Pesu on minu…tahtsin kirjutada salarelv enesekindluse tõstmiseks, aga sain aru, et see kõlab ikka liiga 50 halli varjundit stiilis. Ütleme siis lihtsalt, et ma olen pesufänn.

22405773_1532814723423733_3384922901061479349_n.jpg Kes tahab näha, mis uuel aastal BonBon fännepoes ootamas, siis vaadake seda videot. Tasub oodata? Vaadake ometi seda iludust! Pesukomplekti pidasin siis silmas! 5tEqBv1AKvaBVjVMr9zlXH.jpg

Võitja & sooduskood

/ Eveliis / 4 Comments
BonBon Lingerie pesuloosi võitjaks osutus seekord Triin kommentaariga “Ma olen loomu poolest veidi edevamat tüüpi inimene. Seega leidsin endale meelepärase komplekti just nii : https://bonbonlingerie.com/et/pood/shades-straps-rinnahoidja/ Ja püksikud : https://bonbonlingerie.com/et/pood/shades-avatud-stringid/ BBL pesu on lihtsalt nii kaunis, õrn ja naiselik, et seda kandes on konkreetselt kuninganna tunne 😊 Ja kujutan ette, kuidas minu Härra sellise pesukomplekti peale reageeriks 😉“ PALJU ÕNNE, TRIIN! Kirjuta mulle, kuidas selle komplekti sinuni toimetame. Ja anna siis teada, kuidas härra reageeris:)  _M7A3542 vähendatud Kui oleks minu teha, siis ma oleks mitu võitjat välja valinud, aga lohutuseks saan ma teistele pakkuda sooduskoodi “BBEVELIIS”, mis annab -30% soodustust.  Lisaks ka tasuta transport. Soovitan kasutada, kood ei kesta igavesti (ehk kehtib mai lõpuni), kuid pesu…noh… kuid…Ah, kas ühele naisele on üldse vaja mingit ettekäänet uue pesu soetamiseks! Ärge härrasid ka ilma jätke. Pesust. _M7A3513 vähendatud.jpg