Olles kokku puutunud nüüd nii Eesti kui Norra lasteaiaga, olen ma omapäi mõelnud, et ideaalne oleks midagi kahe lasteaia vahepealset. Kui ma viimati Norras olin ja Ida ka oma lasteaeda ning sõpru sai külastada, murdis see natukene meie kõigi südame. Näha oli, et Ida tunneb puudust sealsest lasteaiast ja sõbrad temast. Eriti kuna Ida rühma oli jäänud vaid kaks tüdrukut.
Minu töö on mitteüllatuslikult viinud mind jälle Skandinaaviasse, lausa nii, et mingi periood pean ma kuus 1-2 nädalat ilmselt kodust eemal olema. Esialgu mõtlesin ma, et üks kuu on Ida minuga kaasa ja teine nädal Marekiga kodus, aga nähes tema viimast reaktsiooni, kui ta sai olla seal lasteaias, mängida oma sealsete sõpradega, elads tädi Klaudia ja tädi Satu juures tekkis mul (tänu Pernille vanematele) üks mõte. Võib olla oleks võimalik Ida tagasi oma Lillehammeri lasteaeda panna?
Arutasime seda Marekiga ja leidsime, et see ei ole sugugi mitte halb mõte. Mõlemad olid nõus. Pernille vanemad olid samuti rõõmsad selle mõtte üle, kuid me otsustasime, et sel teemal ei räägi enne, kui on kindel, et Ida lasteaeda uuesti koha saab. Mina suhtlesin lasteaiaga,lasteaed kommunega (et saaks taotleda kohta alla 20%) ning täna saimegi me vastuse, et Ida on novembrist lasteaeda oodatud.
Ma tahan veelkord rõhutada, et mulle väga meeldib Ida Ääsmäe lasteaed ja sealsed õpetajad, kuid te ju teate küll mind… ma olen Norra (ja norra keele) fänn ning see uudis tegi mind rõõmsaks. Idat samuti. “Ida, sa saad varsti Pernille juurde lasteaeda minna,” teatasin ma talle.
“Jaaaa!” rõõmustas Ida, “kas homme?”
Loomulikult pidin ma ka Pernille vanemaid kohe teavitama ja ka neil oli selle üle vaid hea meel. Uhh, nii äge, et tahaks kohe tähistada!
Nii poolootamatult saabki Ida kokku kahest lasteaiasüsteemist parima. #topeltlike
