“There are too many confusing things present. Things I know. Thoughts I have. Sarcasm. Things I think I ought to be doing and places I ought to be going. Always other places.”
Jumala eest, mul on tunne, et ma peaksin hakkama oma CV-d lihvima, sest peale tänast saaksin ma sinna 100% lisada, et ma olen loll, aga järjekindel. Mul on CV-s kirjas, et ma et ma ei anna alla ja ma pean leidma lahendused vms, mis vastab küll tõele, aga ma peaksin olema aus ja seda väidet täpsustama, sest fakt on, et ma lihtsalt olen jonnakas ja ei taha oma saamatusele alla anda.
Kui ma vaatan teisi inimesi, kes saavad hakkama… mai tea, patissonide kasvatamise ja marineerimisega, Haapsalu salli heegeldamisega, siis mina samal ajal ei saa hakkama isegi murutraktori käivitamisega. Või ei, saan, see lihtsalt nõuab mult rohkem energiat kui normaalintellektiga inimesel. Päriselt.
Ikka see puhkus. Selle luksusega võib ju ära harjuda. See on täielik probleem. Kuidas ma tagasi argiellu tagasi lähen? Kuidas ma hakkama saan? Ma isegi ei mäleta enam kuna mu puhkus algas, päevad on segamini ja kui Norwegian meelde ei tuletaks, et check in´i võib ära teha, siis ma isegi teaks, et esmaspäev lähenemas on. Saate aru, see on hullumeelne. Teed hommikul kell pool üheksa silmad lahti ja jalutad kai peale kohvi jooma ja hommikust sööma. Enne kui arugi saame on paar tundi niisama vedeledes möödunud. Palav hakkab. Päike on vahepeal kõrgele taevasse tõusnud. Aga pole probleemi. Astud vette ja jahutad end vees, mille temperatuur on kindlasti üle 20 soojakraadi. Muutud uniseks. Lähed Idaga (kes väidab, et ta pole väsinud) lõunaund magama ja magad tervelt KAKS TUNDI. Ulme. Kuna veel endale sellist asja lubada saaks? Lihtsalt niisama olemist. Ma isegi ei häbene öelda, et me oleme igal õhtul šampust joonud. isegi kui te mind alkohoolikuks peate. Aga nii mõnus on. Elu. Dolce far niente. Hingele pai. Lihtsad asjad. Learn to be happy with simple things because you are completely surrounded by the wonderful simple things! Kõik klišeed reas kui tahate. Jumala eest noh, mul on puhkusest sõltuvus.
Teate, mis ma just avastasin? Ma pole viis aastat PÄRISELT puhanud. Ma ei saa öelda, et mul pole puhkust olnud, kuid alati on mul pidanud olema telefon ja arvuti käepärast, sest ma ei ole endale saanud puhkust lubada – iga suvi on olnud midagi teha. Aga nüüd on mul korraga päris puhkus. Meilidel on peal auto reply ja ma ei pea muretsema, et keegi kell kümme õhtul mind Skype´i teel ahistab. See on nii mõnus tunne.
Alles 2/3 puhkusest hakkab otsa saama, aga ma võin juba öelda, et see on absoluutselt kindlasti üks parimaid puhkusi. Esiteks vahetusõpilastega kohtumine. Ma ei saa üle sellest kui tore see oli. Nagu aeg polekski edasi läinud. Nagu me oleks olnud need samad 17-aastased tüdrukud, ainult selle vahega, et enam ei olnud me arad ja häbelikud. Leppisime kokku, et enam me nii kaua ei oota, et kohtuda ja juba järgmisel aastal plaanime me osaleda Rotary konverentsil Hamburgis. Võite mu üle naerda küll, et issand kaua võib ühest vahetusaastast heietada, et kas tõesti elus polegi midagi muud juhtunud, aga kui ise ei ole selles programmis osalenud, siis ongi raske mõista kui palju see mind (ja meid kõiki) muutis. See oligi üks oluline ja elumuutev aasta. Ma loodan ühel päeval isegi Rotaryga uuesti ühineda ja loodan, et Idalgi tekib huvi vahetusõpilasprogrammi vastu.
Aga see selleks.
Praegu peaksime me Idaga veetma aega Poolas. Meil olid piletid täna varahommikusele Varssavi lennukile, aga mina ei oleks ju mina, kui mu plaanid ei muutuks viimasel hetkel. Selle asemel, et sõita neljapäeva hommikul tagasi Rootsi ja sealt edasi Poola, juhtus hoopis nii, et emme tuli Idaga hytta´sse. ma isegi natuke ei suuda uskuda, et vanaema ka kaasa tuli. Kaheksa tundi autosõitu on köömes minule, aga vanaemale võis see paras väljakutse olla. Ida oli teda lihtsalt nii palunud.
Ma ei saa öelda, et ma seda väikest plaanide muutust kahetsen. Vaadake ise neid pilte! See on täielik paradiis. Täiesti satumainen puhkus. Midagi rohkem oleks raske soovida. Ei oleks ma kunagi uskunud, et ma Norrasse suvepuhkust veetma tulen. Päike kütab nii, et isegi vesi on üle 20 kraadi.
Üks mu tuttav, kes käis just ka puhkusel, ütles, et ta ei viitsi pilte üles panna, sest kedai ei huvita tegelikult võõraste elu. Võib olla tõesti, aga mina pean ütlema, et not even sorry, et internetti üle külvan oma puhkuse piltidega. Ma olen lihtsalt nii vaimustuses sellest puhkusest.
Viimane kolmandik puhkusest algab esmaspäeval varahommikuse rongisõiduga. Meie rong läheb Lillehammerist 4.40 hommikul.
Ma päris siiralt kohe küsin, mida peab selleks tegema, et saaks ettevõtlusministriks. Reisida mulle meeldib, raha raiskamise vastu ei oleks mul ka midagi ja kui ma saan ise otsustada, mida teen ja kus käin, kas oli otstarbekas või mitte, kellelegi aru andma ei pea, siis no kõlab ju nagu ideaalne töökoht.
Ma räägin muidugi ettevõtlusministri Liisa Oviiri “tööreisidest” ja meie imetarga peaministri Taavi Rõivase kommentaarist: “On selge, et ilma välislähetusteta ei ole ettevõtlusministri töö tegemine võimalik. Konkreetsete sihtkohtade või kohtumiste prioriteetsuse üle otsustab minister.”
Ma ei saa öelda, et ma poliitikaga väga kursis oleks, aga ma ei ole ettevõtlusministri tegevustest kuigi palju kuulnud. Välja arvatud see, et ta esitas eelnõu “rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismiatraktsioonide” rajamist, kus toetust ei saa nt spordirajatised, küll aga toetatakse personali koolituskulusid ja turundust välisriikides. Rohkem pole ma temast midagi väga kuulnud. Võib olla selle pärast, et on rohkem puhkusel kui tööl? *
Ma tahaks kõige enam elada rantjee elu, kuid selline töökoht sobiks mulle nii hästi. Teed lihtsalt midagi. Kedagi ei koti, mida täpselt ja kus. Saad reisida ja palka ka. Kuidas selline töökoht endale sebida?
Ma oleks sama äge nagu Riigimehed.
*Ma ei ole mingi sinisilm, kes arvaks, et keegi ei sahmerda üldse kusagil kunagi oma isiklikke asju tööasjade varjus, aga aru ma ei suuda saada, miks nii lollilt vahele jäädakse alati. Võtad altkäemaksu, no piirdu mingi summaga, ära mine ahneks. Liisid kallima auto kui vaja. ei pea viimane mudel olema. Käid valijatega kohtumisel Tchaikovsky restoranis, no ära tee seda üle päeva. Kasutad tööreisi ka isiklikuks puhkuseks, jumala eest, jäta siis mulje, et tegid tööd ka, ime mõni paganama raport välja pastakast, kui rohkem ei oska.
Estonian politicians have done it again. Now it is the Minister of Entrepreneurship who has been on holidays more than she has been on duty. Supposedly she has been on meetings to put Estonia on the map for potential investors etc, but the journalists have found out that she seem to have mixed bussiness with pleasure a bit too much, no reports have followed her meetings. Of course our prime minister political joke Taavi Rõivas said “that travelling is part of her job and she decides herself which destinations and meetings are her priorities.” Is it shopping in Paris or meeting with investors in Washington, is up to her.
Pretty please, give me this job. I LOVE travelling, I can be extreamly good in spending money and deciding myself what to do with my workdays, nobody cares what I do and where I do it, as long as I seem to do something. Seriously. I NEED THIS JOB! I will be as good in it. And I promise to give as much topics for the media to comment and investigate. I can even have my own reality of my hectic work days travelling. Win win for everyone!
I am not that blue-eyed that I think she is the only one mixing bussiness with pleasure a bit too much and using taxpayers money for that, I am pretty sure everyone who has the oppertunity will take it. There was an Estonian news representer who went to politics “with a mission” to “stop the insane waste of money politicians do”. He was of course elected. Was he the first one to lease a fancy car or not?
So. Okay you have the chance and you use it. But why the f**k do you have to get that greedy that you get caught in a humiliating way?
I just read an article where one of our canditates for becoming a president, said she would like to take a holiday with her children, but it’s not gonna happen any time soon, because she just does not have money for that.
There is a chance the sentence is taken out of context, because you know drama sells and this is a tabloid nespaper, but somehow I don’t even think journalists in Estonia have to make stuff up, because our politicians have come out with a lot of extreamly stupid statements. One of the firsts, that comes to my mind is Marianne Mikko who said there should be a pet- daycare for the members of the Parliament, because it’s unfair that her dog (or cat?) has to stay alone at home while she is working the whole day.
Do I need to comment that? I don’t think there is enough sarcasm in me to do so. And now Mailis Reps with her statement how she cannot go on holiday with her family and five kids.
The Avarage Monthly Gross Wage is 1091,12 EUR/Month. Minimum Monthly Gross Wage is 430 EUR/Month. The Wage of members of Riigikogu is EUR 3437,46 + work related expenses + housing costs. I am not saying that a lot of responsibility comes with the work, but please, think before you say something. Or wait – I am looking for a job and I am good in saying out childish statements. Vote me to Riigikogu!
Ma sattusin just lugema poolikut artiklit, kus viie lapse ema Mailis Reps kurdab, et ei saa lastega puhkusele minna, sest raha ei jagu, kogu aeg jääb puudu (LINK). On muidugi võimalus, et see lause on kusagilt kontekstist välja rebitud ja tegelikult tšikk ei rääkinudki endast, sest ma ju tervet artiklit ei näinud. Samas kui vaadata poliitikute väljaütlemisi, siis mul on isegi tunne, et ajakirjanikud ei pea midagi välja mõtlema.
Esimesena tuleb mulle meelde kui Marianne Mikko nõudis Riigikokku lemmikute hoiud, sest see on ju nii kohutav, et tema kutsa (kiisu?) peab kurvalt kodus olema sel ajal kui “emme” tööl on. Ma arvasin tookord, et see on nali. Vist ei olnud. Kas ma pean seda kommenteerima üldse? Kas üldse nii palju sarkasmi on leiutatud, et seda kommenteerida?
Ja nüüd siis Reps. Eesti keskmine brutopalk on 1091,12 EUR/kuus, miinimumpalk 430EUR. Riigikogu liikme palk on 3437,46 + hüvitised. Ma ei ütle, et nende tööga ei kaasne vastutust, aga päriselt natuke võiks ju enne mõelda? Ma olen tuntud oma lapsesuu ja väljaütluste poolest (alles paar minutit tagasi tegin vea ja julgesin veganite koduõuel FBs kakelda ning sai ka selle eest teada, et olen pleekinud juustega ajutegevuseta “veel üks staar”blogija). Palun võtke mind ka Riigikokku! Ma sobiks oma väljaütluste (ja nagu selgus ka ajutegevusetuse poolest) teie seltsi!
Viimane kolmandik puhkusest algab esmaspäeval varahommikuse rongisõiduga. Meie rong läheb Lillehammerist 4.40 hommikul. 
Ma sattusin just lugema poolikut artiklit, kus viie lapse ema Mailis Reps kurdab, et ei saa lastega puhkusele minna, sest raha ei jagu, kogu aeg jääb puudu (