Seks ja linn ja Araabia Ühendemiraadid

Paar nädalat tagasi scrollisin Netflixis üles-alla ja mõtlesin, et mida vaadata. Tahtsin midagi lihtsat. Ette jäi “Seks ja Linn 2”. Ma polnud seda näinud, sest peale esimese osa vaatamist olin ma kindel, et teine osa ei saa olla midagi rohkem kui kohutav. Etteruttavalt võin ma öelda, et ma ei eksinud. Ise ka ei saa aru, miks ma selle siiski ära vaatasin.

Naljakas, kuidas aeg ja inimesed muutuvad. Ma mäletan nii hästi, kuidas ma seriaali vaadates iga kord natukene kadedusest surin kui Carrie uusi kingi näitas või oma imelises kostüümis mööda New Yorgi lounge ja klubisid ringi lippas. Unistuste elu. Jõime Tallinna lounge´ides Cosmopolitane ja teesklesime, et elame ka ulmeglamuurset elu. Nüüd vaatasin seda filmi teist osa ja see kõik tundus nii naeruväärne. Neli naist, kel polnud mingit sisu. Peaksid justkui olema edukad ja haritud, aga käitusid nagu pooletoobised. Ebausutavalt. Samas võib olla ka mitte. Mõnikord ma satun mõne influenceri kontole ja sealt vaatavad mulle vastu samasugused “seks ja linn” stiilis eluolu kirjeldused. Ma ei tea, üldse enam ei tundu unistuste elu või midagi mille peale kade olla.

Aga see film. “Viiekümne halli varjundi” lugemise kõrval konkurentsitult kõige piinarikkam kogemus. Nii jabur. Ma lähen novembris tööasjus Dubaisse ja kuna tegu on ikkagi teise kultuuriga, olen ma natuke ennast harinud ja lugenud sealsete reeglite ja traditsioonide kohta. Seda enam, et alles hiljuti arresteeriti ju naine, kes lennukis alkoholi oli joonud.

Mõned lihtsad reeglid:

Kui soovite sulanduda ühiskonda ja kohalikega sõbruneda, ei tohiks te riietuda silmatorkavalt: naised peaksid kandma vähemalt põlveni ulatuvat seelikut ja pikkade varrukatega pluusi, riided ei tohiks olla liiga kitsad ega paljastavad; mehed peaksid kandma pikki pükse või teksaseid ja pikkade varrukatega pluusi. Kuigi välismaalased sageli ei järgi seda reeglit, on see emiraatide elanikele siiski ülimalt solvav ning vähendab väljavaateid kohalikega sõbruneda ja oma reisist paremat elamust saada.

Avalikus kohas ärge näidake vastassoo vastu üles kiindumust, eriti ramadaani ajal, kui selline käitumine on keelatud (lisaks on siis keelatud päevasel ajal avalikus kohas söömine ja joomine); ärge jagage hotellituba vastassoost isikuga, kellega te pole abielus; erandiks on lapsevanem või laps. Teid võidakse selle eest vangi panna.

Ärge käituge ebaviisakalt ega ropendage avalikult, kui keegi ehk järjekorras teist ette trügis, kui pahane te ka poleks! Taaskord, Dubais võib see väga tõsiste tagajärgedega lõppeda.

On seadusevastane avalikus kohas alkoholi tarbida või purjus olla; seega pärast klubis või pubis käiku võtke kohe takso ja naaske oma hotelli. Alkoholi müüakse hotellides, klubides ja baarides, väljaspool hotelli tegutsevatel restoranidel ei ole luba alkohoolseid jooke pakkuda.

Ärge kunagi kätelge emiraatide naisega, kui ta oma kätt just esimesena ei paku ja ärge pildistage naisi ilma loata.

Külla minnes võtke jalanõud ukse juures jalast, istudes ärge näidake oma jalataldu, vältige vasaku käega söömist.

Ärge pildistage šeiki paleesid, politseijaoskondi, sõjaväehooneid, sadamaid ega lennujaamasid.

Lisaks on loomulikult igasugused rohud keelatud, sealhulgas ka minu antidepressandid ja nende kaasa võtmiseks pean ma arstilt retsepti kaasa võtma. 

Ja siis lendavad neli elukogenud, reisinud ja intelligentset Seks ja linna naist Abu Dhabisse ning kukuvad seal lärmama. Esiteks ikka juba lennujaamas kui keelatud kosmeetikatooted ära võetakse. Jah, just hakkad sa seal kisendama, et andke mu kreemid tagasi, sest muidu ma lähen kortsu. Muidugi. Sest keegi ju ei mõtle, et sellise lärmamise peale võib seal vangi sattuda. Otseloomulikult ei tea nad, et avalikult ei tohi ameleda ja otseloomulikult ei suuda Samantha minna hotellituppa, vaid suundub randa seksima. Otseloomulikult. Sügavad dekolteed, kohalike meeste pahameel, nendega vaidlemine ja ropendamine – muidugi, miks ka mitte, mis saaks Araabia Ühendemiraatides sellise asjaga viltu minna? Ega ei saagi, sest loomulikult on õiges kohas neid aitamas kohalikud suguõed. Kes on loomulikult ka hullud tuntud moebrändide järgi. Loomulikult.

Kas saab olla veel ajuvabamat ja lamedama süžeega filmi? Kellele selline film tehtud on? Jeesus noh, kuidas saab üks film naised nii lolliks teha.

The easiest way to become a real Norwegain

Kui ma kunagi ammustel aegadel Norra sattusin ja keelegi selgeks sain, oli ikka üks väljend, millest ma kunagi täpselt aru ei saanud. Harry! Ma püüdsin aru saada, mida see tähendab, kus seda kasutatakse, millises kontekstis, aga ma ei saanud ikkagi targemaks. Nii riietusstiil, juukselõikus, autoreis Rootsi, laevareis Taani, teatud Syden-puhkus, suhtumine, lillevaasid – kõik nad võisid “harry” olla. Kasutama ma seda võib-olla norra kõige populaarsemat slängsõna ma kunagi kasutama ei hakanudki. Läks 20 aastat enne kui see sõna ka minu sõnavarasse imbus.

Kes või mis on siis see “Harry”? Ei, ta ei ole inimene, see on konseptsioon. Kuigi ilmselt päriselt tõlkida seda sõna ei annagi, siis laias laastus kirjeldatakse sellega midagi, mis on “maitsetu”, “vulgaarne” või “nõme”. “Harry” on oma päritolult maakas (Wikipedia selgitab sõna päritolu nii).  Ja kui ma 20 aastat tagasi ei saanud aru, kus seda sõna kasutada, siis tänaseks olen ma aru saanud, et see sobibki kirjeldama kõike, mis tundub labane või nõme. MacGyveri mullet on üks näide sellest, mis “Harry” võib olla. Samas, mulle MacGyver meeldis. Võib-olla see teeb ka minust “Harry”.

350c95ede03c57fcbd28039d04ea7f13

Omaette nähtus on aga Harrytur (otsetõlkes Harry reis). Harrytur tähendab seda, et laupäeva hommikul istub perekond Kari ja Ola Nordmann autosse ja põrutab ostureisile Rootsi. Võimalikult varakult, nii hiljemalt 8:30, tuleb kodust liikuma hakata, et järjekordi vältida. Järjekord ei tähenda ummikut liikluses vaid meenutab vana head nõukaaegset kaubasaba. Esimese hooga Systembolaget (Rootsi alkoholipood) ukse taga. Ja see on ikka korralik saba, enne kella kümmet kui uksed avatakse, on inimesed järjekorras. Just nagu saaks alkohol otsa. Ma mäletan üht oma “Harryturi” munapühade ajal 20 aastat tagasi. Kahju, et siis ei olnud pildistavaid telefone, sest rahvamass, mis Systembolaget ees ootas, oli MEELETU. Just nagu oleks alkoholi seal tasuta jagatud. Ei jagatud, vaatasin oma silmaga järgi. Hinnad on küll loomulikult palju soodsamad kui Norras, kuid ma ei tea, KUI palju need norrakad alkoholi tegelikult joovad, et iga nädalavahetus* on vaja ette võtta 2-4h harrytur piiri taha ja oma kvoot täis osta. Snus‘i ja sigarette ei tohi ka unustada.

Edasi liigutakse toidupoodi. Ilma liialdamata topitakse auto liha ja komme ja coca colat nii mulguni täis, nii et ise vaevu vaevu autosse mahutakse. Kuna selgub, et NATUKE siiski on veel autos vaba ruumi, siis see vaba ruum täidetakse spordipoest kokku krahmatud kaupadega (ei ole patust prii ka mina, kust need Ida valged Nike tossud ikka mujalt pärit on kui piiriäärsest spordipoest. 50 SEK pidin välja käima).

Vot. Selline kultuuriline eripära on “Harrytur”. Oot, aga kui pea kõik norrakad käivad niimoodi ostlemas ja Harry = vulgaarne, labane, nõme, kas see tähendab siis, et kõik norrakad on Harryd? Või on norrakad nii koonrid, et odava suitsu ja alkoholi järele neli tundi sõita (kasutades selleks kallist Norra kütust) tasub siiski ära? Samas vastab tõele, et norrakad armastavad allahindlusi, odavaid hindasid, hindade üle kauplemist ja siis hooplemist sellega, kui odavalt nad midagi said. Olgu selleks siis keraamiline konn või klaasist lill, millega nad tegelikkuses midagi peale ei oska hakata, kuid mis tuli kindlasti soetada, sest see oli “på salg” – 49.90 (enne 99.90)

AGA kui te tahate ikka päris norrakaks saada, siis “Harry” asjade/inimeste kohta võib nalja teha, kuid mitte “Harrytur” kohta. “Harrytur” on osake norraka identiteedist. Tahad saada “oma jopeks” – käi vähemalt kord kuus Rootsis odavat alkoholi ja liha ostmas. Nii integreerutakse ühiskonda siin maal.

PS. Mis te arvate, palju “Harry Potter” nalju Norras on? Potter = norra keeles “potid”, nii et sõnamänge nt ilusate lillede, aga “Harry” lillepottide kohta ringleb netis ikka PÄRIS palju

*kirjanduslik liialdus

//When I came to Norway the first time and had learnt Norwegian so that I could communicate with Norwegians, there was still one word that remained a mystery. Harry! I tried to understand where they use it and what are the things that are Harry, but it seemed to me that ecerything from a hairdo to a boattrip to Denmark can be Harry. I never used this word. 

20 years later I came back to Norway. And things are still Harry. And this probably the most known slangword is also part of my vocabulary. Harry is not a person, he has his roots in a lower social class (LINK), but it is not only a term, it is a concept. In Norwegian  when something or someone is “Harry” it means they are vulgar and tasteless. A haircut can be harry, as well as an attitude, or a type of holiday (to Syden ). Harry is the opposite of “cool”. 

Another cultural speciality is Harry’s trip (Harrytur) in Norway. Typically a harrytur or harryhandel is a trip Norwegians take to Sweden,  to buy cheap(er) alcohol, cigarettes, meat and a a lot of other things one needs in everyday life – candy, coca cola, sportshoes. I cannot make fun of bying cheap sportshoes in those border shops, because Ida’s favorite Nike’s are from one those shops. Cost 50 SEK. It WAS worth a 4 hours drive (using expensive Norwegian fuel) by car, right?  And I did buy some Swedish meatballs and a bottle of wine as well. A bottle. While others are making sure they have bought  the authorised quota. I wonder how much Norwegians really drink if they drive to harrytur at least once a month to buy cheap(er) booze. And is it really worth it? 

Go to “harrytur” during Easter and I am not exxagarating that the queue outside the Systembolaget is dozens of meters. They even have a security guard in the shops then, who makes sure not too many people are entering the shop once. 

But now I have a question. If Harry is tastless and vulgar, are ALL Norwegians Harry, because I don’t know a single Norwegian who doesn’t take a “harryhandel” once in a while.  Cheap alcohol and snus at a 2-4hours drive is too tempting to see that “harrytur” is also “Harry”. 

Want to become a REAL Norwegian? Make fun of “harry potter” (potter = pots, f ex flower pots), but not the “harrytur” You go on a “harrytur”, fill car with cheap meat, candy and sportshoes and feel proud of finally have integrated to Norwegian society.