Kui ma kunagi ammustel aegadel Norra sattusin ja keelegi selgeks sain, oli ikka üks väljend, millest ma kunagi täpselt aru ei saanud. Harry! Ma püüdsin aru saada, mida see tähendab, kus seda kasutatakse, millises kontekstis, aga ma ei saanud ikkagi targemaks. Nii riietusstiil, juukselõikus, autoreis Rootsi, laevareis Taani, teatud Syden-puhkus, suhtumine, lillevaasid – kõik nad võisid “harry” olla. Kasutama ma seda võib-olla norra kõige populaarsemat slängsõna ma kunagi kasutama ei hakanudki. Läks 20 aastat enne kui see sõna ka minu sõnavarasse imbus.

Kes või mis on siis see “Harry”? Ei, ta ei ole inimene, see on konseptsioon. Kuigi ilmselt päriselt tõlkida seda sõna ei annagi, siis laias laastus kirjeldatakse sellega midagi, mis on “maitsetu”, “vulgaarne” või “nõme”. “Harry” on oma päritolult maakas (Wikipedia selgitab sõna päritolu nii).  Ja kui ma 20 aastat tagasi ei saanud aru, kus seda sõna kasutada, siis tänaseks olen ma aru saanud, et see sobibki kirjeldama kõike, mis tundub labane või nõme. MacGyveri mullet on üks näide sellest, mis “Harry” võib olla. Samas, mulle MacGyver meeldis. Võib-olla see teeb ka minust “Harry”.

Omaette nähtus on aga Harrytur (otsetõlkes Harry reis). Harrytur tähendab seda, et laupäeva hommikul istub perekond Kari ja Ola Nordmann autosse ja põrutab ostureisile Rootsi. Võimalikult varakult, nii hiljemalt 8:30, tuleb kodust liikuma hakata, et järjekordi vältida. Järjekord ei tähenda ummikut liikluses vaid meenutab vana head nõukaaegset kaubasaba. Esimese hooga Systembolaget (Rootsi alkoholipood) ukse taga. Ja see on ikka korralik saba, enne kella kümmet kui uksed avatakse, on inimesed järjekorras. Just nagu saaks alkohol otsa. Ma mäletan üht oma “Harryturi” munapühade ajal 20 aastat tagasi. Kahju, et siis ei olnud pildistavaid telefone, sest rahvamass, mis Systembolaget ees ootas, oli MEELETU. Just nagu oleks alkoholi seal tasuta jagatud. Ei jagatud, vaatasin oma silmaga järgi. Hinnad on küll loomulikult palju soodsamad kui Norras, kuid ma ei tea, KUI palju need norrakad alkoholi tegelikult joovad, et iga nädalavahetus* on vaja ette võtta 2-4h harrytur piiri taha ja oma kvoot täis osta. Snus‘i ja sigarette ei tohi ka unustada.

Edasi liigutakse toidupoodi. Ilma liialdamata topitakse auto liha ja komme ja coca colat nii mulguni täis, nii et ise vaevu vaevu autosse mahutakse. Kuna selgub, et NATUKE siiski on veel autos vaba ruumi, siis see vaba ruum täidetakse spordipoest kokku krahmatud kaupadega (ei ole patust prii ka mina, kust need Ida valged Nike tossud ikka mujalt pärit on kui piiriäärsest spordipoest. 50 SEK pidin välja käima).

Vot. Selline kultuuriline eripära on “Harrytur”. Oot, aga kui pea kõik norrakad käivad niimoodi ostlemas ja Harry = vulgaarne, labane, nõme, kas see tähendab siis, et kõik norrakad on Harryd? Või on norrakad nii koonrid, et odava suitsu ja alkoholi järele neli tundi sõita (kasutades selleks kallist Norra kütust) tasub siiski ära? Samas vastab tõele, et norrakad armastavad allahindlusi, odavaid hindasid, hindade üle kauplemist ja siis hooplemist sellega, kui odavalt nad midagi said. Olgu selleks siis keraamiline konn või klaasist lill, millega nad tegelikkuses midagi peale ei oska hakata, kuid mis tuli kindlasti soetada, sest see oli “på salg” – 49.90 (enne 99.90)

AGA kui te tahate ikka päris norrakaks saada, siis “Harry” asjade/inimeste kohta võib nalja teha, kuid mitte “Harrytur” kohta. “Harrytur” on osake norraka identiteedist. Tahad saada “oma jopeks” – käi vähemalt kord kuus Rootsis odavat alkoholi ja liha ostmas. Nii integreerutakse ühiskonda siin maal.

PS. Mis te arvate, palju “Harry Potter” nalju Norras on? Potter = norra keeles “potid”, nii et sõnamänge nt ilusate lillede, aga “Harry” lillepottide kohta ringleb netis ikka PÄRIS palju

*kirjanduslik liialdus

//When I came to Norway the first time and had learnt Norwegian so that I could communicate with Norwegians, there was still one word that remained a mystery. Harry! I tried to understand where they use it and what are the things that are Harry, but it seemed to me that ecerything from a hairdo to a boattrip to Denmark can be Harry. I never used this word. 

20 years later I came back to Norway. And things are still Harry. And this probably the most known slangword is also part of my vocabulary. Harry is not a person, he has his roots in a lower social class (LINK), but it is not only a term, it is a concept. In Norwegian  when something or someone is “Harry” it means they are vulgar and tasteless. A haircut can be harry, as well as an attitude, or a type of holiday (to Syden ). Harry is the opposite of “cool”. 

Another cultural speciality is Harry’s trip (Harrytur) in Norway. Typically a harrytur or harryhandel is a trip Norwegians take to Sweden,  to buy cheap(er) alcohol, cigarettes, meat and a a lot of other things one needs in everyday life – candy, coca cola, sportshoes. I cannot make fun of bying cheap sportshoes in those border shops, because Ida’s favorite Nike’s are from one those shops. Cost 50 SEK. It WAS worth a 4 hours drive (using expensive Norwegian fuel) by car, right?  And I did buy some Swedish meatballs and a bottle of wine as well. A bottle. While others are making sure they have bought  the authorised quota. I wonder how much Norwegians really drink if they drive to harrytur at least once a month to buy cheap(er) booze. And is it really worth it? 

Go to “harrytur” during Easter and I am not exxagarating that the queue outside the Systembolaget is dozens of meters. They even have a security guard in the shops then, who makes sure not too many people are entering the shop once. 

But now I have a question. If Harry is tastless and vulgar, are ALL Norwegians Harry, because I don’t know a single Norwegian who doesn’t take a “harryhandel” once in a while.  Cheap alcohol and snus at a 2-4hours drive is too tempting to see that “harrytur” is also “Harry”. 

Want to become a REAL Norwegian? Make fun of “harry potter” (potter = pots, f ex flower pots), but not the “harrytur” You go on a “harrytur”, fill car with cheap meat, candy and sportshoes and feel proud of finally have integrated to Norwegian society.