Eks ma olen oma kodukanti omajagu avastanud – mus on ju see vanderselli veri, mis aeg-ajalt paneb tundma, et peaks lihtsalt kuhugi teele asuma, võtma suuna ja vaatama, mis teele jääb. Nii avastasin ma näiteks aastaid tagasi Rummu. Esmapilgul tundub see oma ajaloo tõttu üsna tume paik, aga tegelikult… kuidas seda nüüd öelda..ei saa just väita, et see oleks helge kant, kuid kindlasti ei ole see ka sünge ja hirmus. Pigem hoopis avastamist väärt. (Kõrvalepõige: Mäletate, et Rummus asub ka üks neist second hand poodidest, millest ma Insatgramis olen rääkinud)

Murru vanglat ja karjääri olen ma korduvalt taasavastanud. Matkamas olen seal käinud mitmel korral ja igal aastaajal – iga kord on karjäär end mulle uuest küljest avanud. Alles 2022. aastal sain seal SUPitamise maitse suhu ja avastasin, et see on vist ainus sportlik tegevus, mis mulle päriselt meeldib (kui nüüd mitte arvestada seda kogemust Dubais lainetusega, nii et sain teada, et mul on käte asemel makaronid). Vanglatuuril olen samuti paar korda käinud, viimati alles sel nädalal.