Kus, kuidas ja palju ehk reis kokku

Ma sain reisi jooksul päris palju küsimusi. Alustades piletite hinnast, lõpetades sellega, kas soovitan ühsitranspordiga liikuda või rendiautot. Muidugi pean ma ülema, et ma ei ole absoluutselt Itaalia asjatundja ning oma reisigi panin kokku tänu sellele, mida sõbrad ja jälgijad soovitasid. Minu esimene plaan oli vaid Napoliga piirduda. Läks aga nii, et kokku tegime Idaga … Continue reading Kus, kuidas ja palju ehk reis kokku

4.päev. Roadtrip. Napolisse armumine

Nagu öeldud on täpselt meie villa ees bussipeatused - nii Amalfi kui ka Positano ja Sorrento suunas. Minu esimene mõte on võimalikut kuivalt tagasi Napolisse saada ning kaldun Amalfi-Salerno-Napoli suunda, aga kuna Ida on ikkagi mu laps ja olen talle välja pakkunud ka teise variandi Amalfi-Positano-Sorrento-Napoli, valib tema pikema teekonna. Olen temaga nõus, sest igal … Continue reading 4.päev. Roadtrip. Napolisse armumine

3.päev. Amalfi. Elu nagu kuninga kassil.

Amalfi võtab meid vastu vihmaga. Väikeses nunnus vanalinnas sagivad vihmamantlites ja vihmavarjudega üksikud turistigrupid. Vaatame ilmateatest, et 11 peaks vihm järgi jääma ning otsustame seniks leida mõne toidukoha. Hommikusöök on niikuinii söömata. Seame sammud esimese ristorante juurde ja enne kui saame midagi küsida, vastatakse meile “toilet up”. Jääme rumalalt vaatama, sest me ju ei küsinud, … Continue reading 3.päev. Amalfi. Elu nagu kuninga kassil.

2. päev. Salerno. Suvi ja hülgepoeg.

Ärkame kell seitse. Hommikusöögini on veel aega ning otsustame minna linnamaksu jaoks sularaha tooma. Hommikune Napoli on hoopis teistsugune. Igal pool on sigin ja sagin, poekestesse tuuakse kaupa, turul sätivad müüjad kaupa välja, päike tôuseb majade vahelt aina kõrgemale. Ilus on. Omamoodi. Peale hommikusööki otsustan, et hakkame Salerno poole liikuma. Pôhjus osaliseks kiirustamiseks on see, … Continue reading 2. päev. Salerno. Suvi ja hülgepoeg.

1. päev. Napoli. Segased tunded.

Esmamuljed Napolist on mitmekülgsed. Lennukiaknast näen mina kaunit rannikut, saari, villasid. Ida kommenteerib kõrvalt, et nii palju lagunenud maju on. Üksjagu neid tõesti paistab. Jõuan oma mõtetes Elena Ferrante romaanideni. Piltideni, mis tema romaanid on mulle silme ette, maalinud. Juba enne maandumist on meil kaks erinevat Napolit. Lennujaamast väljudes satume ehtitaalialikku siginasse-saginasse. Kus algab autotee … Continue reading 1. päev. Napoli. Segased tunded.

Lugu sellest, kuidas mina reisi planeerin

Nägin täna üht meemi, mis jagas reisile minevad inimesed kahte leeri. Ühed need, kel on nädal enne kõik paigas, broneeringud välja prinditud ja teekond punktist a punkt b ära planeeritud, ja siis on need teised, kes paar päeva enne küsivad, et oot, kuhu me siis läheme. Mina ilmselgelt kuulun teise gruppi. Selle mööndusega, et ma … Continue reading Lugu sellest, kuidas mina reisi planeerin

Täitsa lõpp!

Täitsa lõpp noh. Ma ei saa aru, kas see kevad-depressioon varsti üle ka läheb. Vaatan aknast välja, rästas tilgub, päike paistab, ilus ilm on. Eile käisime Idaga suusamäel hullamas. Mõlemad saime päikesest punased põsed. Kodus on Marek köögi lõpuks ära võõbanud. Meilboksis on meeldivad uudised üksteise järel. Aga mina olen ikka mossis ja masenduses. Mõtlen … Continue reading Täitsa lõpp!

Non vedo l’ora!

Ma olen alates ülikooli kolmandast kursusest tahtnud minna õppima itaalia keelt. Ülikoolis panin end lõpuks ka itaalia keele kursusele kirja, läksin õhinal kohale ja sain teada, et olin end pannud kirja edasijõudnute itaalia keelde. Ilus oli kuulata, aga aru ei saanud ma muidugi midagi. Meelde jäi vaid üks lause, mis hetke muidugi ei ole meeles, … Continue reading Non vedo l’ora!