dirhami

Legendide lahing. See telesaade. Mitte, et mind häiriks sealsed riimid, need on pigem ägedad ja tabavad, aga ma ei saa saate formaadist aru. Kas selliste “battle´ite” mõte ei ole, et inimesed esitavad oma tekste? Miks inimesed sinna saatesse lähevad? Mu meelest, kuidagi eriti nõme meelelahutus kellegi teiste sõnadega äge olla. Või mis selle saate point on?
Meritäht. Käisime eile Dirhamis ja see oli nii mõnus omamoodi kohake. Muidugi ma mõistan turismi arendamist ja soovi saada rohkem külastajaid, aga haide ja raidega veekeskus? Aastal 2018 kui loomadega atraktsioonid on pigem taunitavad ja siis tuleb keegi ideele teha atraktsioon, kus inimesed saavad torudest liugu lasta läbi haidega täidetud akvaariumi. See tundub nii tagurlik ja piinlik mõte, et mul pole isegi sõnu. Kas veekeskus ei saaks atraktiivne olla ilma loomade ja kaladeta? Kas veekeskuse loojatel pole ühtegi muud ideed? Kardavad nad, et ilma haideta ei tule piisavalt külastajaid? No siis tuleb oma halle ajurakke ragistada ja midagi välja mõelda.
EAS. Ma olen sada korda rääkinud, kuidas ma ei saa sellest organisatsioonist aru. Mu meelest ei ole nad toetanud ühtegi mõtekat ettevõtmist, küll aga tuleb mul ilma pikemalt mõtlemata meelde terve trobikond mõttetuid. Nüüd lisandub sinna ka Meritäht. Jeei, 12 punkti EAS! Ma olen käinud EASi korraldatud sihtturgude seminaridel. Need on nii naljakad. Alati on kohale kutsutud ülikonnas väga olulised esinejad välismaalt, kes räägivad kuulajatega nagu oleks need idioodid. Annavad infot, mida teab iga vähegi mõtlev inimene, kes ühe või teise turuga tegeleb. Messidel olen ka olnud, kus EAS on õla alla pannud. Alati näevad Eesti boksid välja nii mannetud ja kodukootud teiste kõrval. Jaajaa, väike riik, raha pole kulutada. IRW.
Lennu-ja laevapiletite hinnad koolivaheaegadel. Miks peab tõstma piletide hinnad kahe või kolmekordseks lihtsalt sellepärast, et on koolivaheaeg. Me pidime täna juba Norras olema, aga ma keeldusin ostmast pileteid, mis maksavad kolm korda rohkem kui igal tavalisel esmaspäeval.
Kilekotid suurema koti asemel. Ühistransporti kasutades on mulle silma jäänud, kuidas naistel on megaväikene käekott, kuhu mahub sisse huulepulk ja pangakaart, ja lisaks kilekott, kuhu on mahutatud asjad, mis minikäekotti ei mahu. Miks see kilekott on parem kui suurem käekott? Sama kehtib ka koolilaste puhul? Pigem käekott ja trenniriided kliekotis kui näiteks normaalne seljakott?
Facebooki profiilipildi muutmine. Mul on üks tuttav, kes vahetab oma profiilipilti ilma liialdamata vähemalt kaks korda nädalas. Need profiilipildid on põhimõtteliselt alati samasugused, st samas poosis, lihtsalt pluus või meik on erinev. Mis selle mõte on?
Sõnavõtt teemadel, mis korda ei lähe. Näiteks Eurovisioon. Inimesed, kes ei vaata Eurovisiooni ja kelle arvates see on jumala mõttetu üritus, räägivad alati kaasa, kuidas nad aru ei saa, miks üks või teine esineja saadeti meid esindama. Või miks pagana pärast meil seda kleiti Elinale selga on vaja.

Olgu. Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et päris tasuta see meelelahutus ikka ei ole. Kütuse eest tuleb ju ikka tasuda. Aga laias laastus on nii, et asju, mida ma naudin, saab nautida põhimõtteliselt tasuta. Lilled, loodus, mõisad, kirikud, jalutamine. Andke mulle vaid mõni vana mõis, mõni lagunenud maja, mõni lillepõld ja ma olen müüdud.

Mul oli täna vaja mõned Trööstiplaastrite pakid automaati viia ja mis ikka niisama sõita, teeks midagi veel, mõtlesin ma. “Kuhu te lähete?” küsis Marek. Ma kehitasin õlgu. Tol hetkel koduväravast välja sõites ma tõepoolest ei teadnud, kuhu me edasi läheme. “No mis te sinna Tallinnasse ronite, sõidate kütuse maha niisama,” mainitses Marek.

Mõeldud mittetehtud.

Viisime pakid ära ja Tallinnasse me tõesti ei läinud. Lähme vaatame Padise ja Kloogaranna kandis ringi, mõtlesin ma. Padisele jõudnud, mõtlesin ma, et sõidaks edasi, et ehk tuleb veel midagi huvitavat. Ei tulnud. Aga Haapsallu näitas 35 km. Aga miks ka mitte minna Haapsallu? Ja ajame me Haapsalu poole panimegi. 13 km enne Haapsalu näitas silt Dirhami. Ma polnud Dirhamis kunagi käinud. Loomulikult keerasin ma Dirhami poole. Viimane aeg veel ära käia, sest kui see kohutav “Meritäht” tõesti seal ülesse pannakse, siis minu poolt jääb Dirhami külastamata.

Kuid praegu. Praegu oli mul hea meel, et sellise väikse ekspromt sõidu ette võtsime. Nii lõbus oli, nii palju kauneid kohti oli. Noarootsi kohanimed, kakskeelsed sildid. Nagu välismaale oleks sattunud. (Peaaegu et) tasuta meelelahutus. Ideaalne pühapäev. Loodus täiega maandab mind. Ma olen nagu Jareki laulusõnadest “kergelt süttiv inimpomm, kes läks maale elama, liblikad, labidad, lilled…” Maksimaalne maainimene.