Where´s the sauce?

Ma olen juba mitu nädalat kui mitte rohkem plaaninud külastada kohvikut SIIN, tundub selline nunnu lõunapausi koht, aga kahjuks minust natuke liiga kaugel, nii et muudkui lükkasin seda edasi. Eile jäi mulle Instagramis ette nende lõunapakkumine ja kuna nad on ka Woltis olemas, siis otsustasin ma oma lõunatoidu tellida just sealt. Allolev suvikõrvitsa kurkumikastme ja … Continue reading Where´s the sauce?

11 euro eest lastevorsti degusteerimas

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et ma olen kõigesööja ega ole toiduga väga pirtsakas. Ma võin lusikaga karbist ära süüa ka sweet chilli kastme, mis tuli kaasa „next level nuggetitega“, ja mida keegi teine ei söö. Aga mulle meeldib proovida uusi maitseid. Katsetada. Avastada uusi lemmikuid. Leida alternatiive. Ja olgugi, et suht … Continue reading 11 euro eest lastevorsti degusteerimas

„Maiusta!“ kui futurum propheticum -võimalus veel ka tulevikus maiustada, mitte asine minevikuvorm – juba maiustatud.

Kui ma oma "diip kunstiinimesest" nimest loobusin, küsiti mult ikka, et miks. Ega ma täpselt ei osanudki vastata, lihtsalt tundsin, et on aeg edasi liikuda. Olles nüüd vaadanud kolm korda järjest (ja ikka ei saa küll) Marju Lepajõe dokumetaali "Päevade sõnad", oskaksin ma sellele vastata. Vahetasin nime, sest ma ei ole ei piisavalt diip ega … Continue reading „Maiusta!“ kui futurum propheticum -võimalus veel ka tulevikus maiustada, mitte asine minevikuvorm – juba maiustatud.

Kuidas maakoor üldse suudab nii rumlat inimest kanda

Mulle on alati meeldinud teistmoodi filmid. Küsige mu õelt, kas ta laseks ühisel filmiõhtul veel mul filmi valida. Ta ütleks ilmselt, et ainult üle tema laiba, sest minu filmivalik on alati...veider. Tema jaoks, mõnikord Mareki jaoks ka, õnneks meeldivad nii mulle kui Marekile erinevad portreefilmid. Üks meie lemmikfilme on "Kuku: Mina jään ellu". Ma olen … Continue reading Kuidas maakoor üldse suudab nii rumlat inimest kanda

“Minu Hispaania” läbi minu Norra

Andke mulle andeks see egoistlik lähenemine Marju "Minu Hispaania" raamatule, aga mingil põhjusel tekkis mul tema raamatut lugedes nii palju seoseid oma Norraga. Kaks erinevat maad, täiesti erinevad inimesed ja elud, ent ometigi samastusin ma nii paljus Marju teekonnaga. Kui ma hakkasin raamatut lugema, mõtlesin, et saab olla huvitav vaadada, kuidas mind kõnetab maa, millest … Continue reading “Minu Hispaania” läbi minu Norra

Kiidulaul(ud)

Ma ei teagi, kelle kiitmisega alustada. Kõike tahaks kiita. Ennast, Marekit, Idat, Dexterit, kodu, juuksehooldusvahendeid... Jah, te mõtlete õigesti, see siin lõhnab reklaampostituse järgi, aga kui ma täna hommikul silmad lahti tegin ja mõtlesin, et vot täna tahan ma teile uusi Magrada tooteid kiita, siis korraga jäin mõtlema, et tegelikult ma tahaks veel nii paljut … Continue reading Kiidulaul(ud)

Naeratuste pood. Ja mitte ainult

Võib olla te olete aru saanud, et ma ei ole suurem asi poodleja, selle klassikalises tähenduses, et viitsiks nädalavahetusel minna ostukeskustesse, ma püüan neid päriselt vältida nii palju kui võimalik (jäin praegu mõtlema, kas ma sel aastal üldse olengi mõnes ostukeskuses käinud). Samamoodi olen ma üsna kehv netiostleja, kuid karantiin muutis natukene seda ning nii … Continue reading Naeratuste pood. Ja mitte ainult

Ei, meie majja küll nüüd robottolmuimejat ei tule!

"Mis sul viga on?" küsib mees diivanil vihaselt käed ristis istuvalt naiselt. "Midagi ei ole viga!" turtsatab naine vastu. "Ma ju näen, et on," ei jäta mees. "No on jah midagi viga," turtsatab naine uuesti. "Aga mis siis viga on?" küsib mees. "On mis, on," vasta naine ja keerab mehele selja. Kui ma eile "Felicitast" … Continue reading Ei, meie majja küll nüüd robottolmuimejat ei tule!