alari kivisaar

Aasta draama ehk uudishimu tappis kassi

/ Eveliis / 23 Comments

Mu nädalavahetus möödus ilma televiisori ja suures osas ka sotsiaalmeediata. Kui siis pühapäeva õhtul telefonis skrollisin jäi mulle ette siit ja sealt sõnapaar “draama ja duubel”, “draama ja Marta Laan”. Lugesin erinevate influkate postitusi, et jah, küll on õige, et “Duubel” on “cancelled” ja “amen, see läks küll üle piiri” ja “Marta Laan peaks Draamateatrist ära tulema”.

Esimese hooga mõtlesin, et ma lihtsalt ei viitsi süvenda. “Duublit” niikuinii ei vaata, aga esmaspäeva hommikul sain kusagilt nii palju aru, et “Duublis” oli Marta Laan teinud järgi Rannamaja “staare” Adat ja Seidit ning midagi pole parata, uudishimu tappis kassi. Vaatasin natuke draamatekitanud klippi, palju ei suutnud, sest minu masti huumor see ei olnud, panin lihtsalt teleka teisele kanalile, küll aga pean ma ütlema, et nii palju kui ma vaatasin, siis Marta Laan ja Liisa Pulk (oli vist) tegid Adat ja Seidit VÄGA TABAVALT järgi. Pean silmas näoilmeid ja neile iseloomulikke ilulisandeid, alustades nendest kohutavatest küüntest (mis värk selle uue moega on, et küüned peavad olema võimalikult pikad ja teravad, iga kord kui ma selliseid küüsi näen, tuleb mul kananahk peale). Juttu väga ei süvenenud. Anu Saagimit nägin korraks. Pööritasin tolle šampanjanalja peale silmi ja läksin eluga edasi.

Eluga ei läinud edasi Ada ja Seidi, kes nagu ma aru sain on kohutavalt solvunud, et NEID julgeti parodeerida. Andke mulle andeks, aga mis ajast on SEE kiusamine ja mis ajast ütlevad Seidi ja Ada, keda tohib parodeerida ja kelle üle naerda? Ma vaatasin “Rannamaja” esimest hooaega ja mul on küll meeles, et seal võis “staaride” suust kuulda nii mõningaidki krõbedaid arvamusavaldusi ja solvanguid teiste osaliste kohta. “Raju reedet” vaatasin ma läbi Zevakini klippide ja seal oli ikka väga palju ärapanemist, mõnitamist ja naeruvääristamist. Seda võis, see on meelelahutus. Aga kui naerdakse nende endi üle, siis on see kohutav laim, solvamine, kius? Kahepalgeline, ei? Ma ütleks vaid ühte – ära löö katki peeglit kui peegelpilt ei meeldi. Selline draama teha sellest, et keegi tegi paroodia?

Ehk siis nagu ma aru saan oleme me 2021 aastal jõudnud sinnani, et enam ei ole poliitkorrektne rääkida anekdoote, sest kas mitte nendes ei naerda tihti kellegi üle (mitte kellegagi koos), Henrik Norman ja Pille Pürg võiksid heaga oma pillid kotti panna (mitte et mul kahju oleks, aga põhimõtteliselt), sest muidu on oodata kohtukutset ja “Su nägu kõlab tuttavalt” peaks olema kindlasti keelatud, sest nagu me teame on ka see juba mõnitavaks ja naeruvääristavaks nimetatud. Kogu see tsensuur kuidagi meenutab üht varasemat ajaetappi Eesti ajaloos. Naeruväärne. Piinlik. Et inimstel ei ole pärisprobleeme või on meie “staaridel” täiesti ebaadekvaatselt kõrge enesehinnang, et nad end pühadeks lehmadeks peavad. Tsiteerides klassikuid – Tule taevas appi! Ja kas pidevalt on vaja kedagi kangutada? Et kui Alari Kivisaart Sky Plusist ei saanud eemaldada, siis nüüd proovime Marta Laant kangutada? A mõelge selle peale kui teete ühe või teise nalja, mis mingil põhjusel solvab kedagi ja keegi selle pärast alustaks aktsiooni, et teid ennast ametist vabasatada. Oleks ehk liiast? Millegi pärast mulle tundubki, et inimesed on kaotanud analüüsivõime, kõik on kohe draama ja solvang ja maailma lõpp.

PS: Eile vaatasin juhuslikult “Duublit” ja pean tunnistama, et ega mulle ei meeldinud ka Mart Sanderi suhtumine ja õigustamine, sest ka mina arvan, et “Duubel” ei peaks selliseid sketše tegema üldse, AGA tema jutus oli siiski iva. Mina mõtlen, et peaksin Ari Matti Mustoneni peale kaebama, sest mina tunnen, et allolevas sketšis ta naeruvääristab mind. Mind kui koerainimest. Kas tohiks?

Käed eemale Kivisaarest!

/ Eveliis / 22 Comments

Kust ma siis alustan? Kui asi puudutab Alari Kivisaart ja tema väljaütlemisi. Eile kui see “skandaal” lahvatas ja tema raadiost eemaldamise vastu allkirju hakati koguma, hakkasin ma Marekiga sel teemal arutama ja me läksime vaidlema. Mina ei kuula Sky Plusi hommikuprogrammi ega Sky Plusi üldse kui aus olla, mu jaoks see raadiojaam on end lihtsalt ammendanud. Küll aga olen ma seda aastaid kuulanud ja seda just Alari Kivisaare tõttu, mulle meeldis ta huumor ja sarkasm ning julgus asju öelda välja nii nagu tema arvab. Mulle meeldivad inimesed, kes julgevad oma nime ja näoga arvamust avaldada, isegi kui see ei pruugi olla populaarne. Mingil hetkel aga valisin teised kanalid. Minu jaoks sai Sky Plusi aeg läbi.  Kõik. Olen nüüd aastaid hommikuti kuulanud Raadio 2 ja Vikerraadiot ning aegajalt olen märganud, et kuulan Star FMi – mulle meeldib (vanast ajast juba) Allan Roosileht ja tema muhe olek.

Ühesõnaga. Kui mulle ei meeldi, siis ma vahetan kanalit. Alari Kivisaar ei pea meile meeldima, aga keegi ei sunni meid teda kuulama. Ja nüüd teeb mind natuke nukraks kui lihtne on teisi inimesi kividega pilduma hakata, ise teemasse süvenemata. Alustame algusest. Georg Floydi juhtum ON õõvastav ja vastik. Ma isegi ei pea silmas nii palju rassilist vägivalda, vaid seda, kuidas inimesed on võimelised oma võimu ära kasutama ja teist inimese alandama(mis lõppes surmaga!), aga ärme tee Georg Floydist pühakut. Seda ta ei olnud. Kui Kivisaar selle välja ütles, siis valesti ta midagi ei öelnud. Teiseks kui lihtne on asju kontekstist välja rebida, ma ei viitsi ausalt seda saadet järelkuulata, aga sain nendest aru, kes saadet kuulavad, et kogu see “skandaal” on välja kisutud kontekstist. Mulle nii “meeldib” see oskus inimeste puhul. Soov ja tahtmine igas asjas näha skandaali või tekitada draamat, ässitaja ei ole, aga verd tahaks näha, onju. Kolmandaks käib mulle ilgelt närvidele kui sõna võtavad inimesed, kes vapsee seda saadet ei kuula. Jah, jumala eest siinkohal viitan ma ka Mallukale. Muidugi mitte soovist vastanduda või “ära panna” nagu kellakäod tahaksid öelda, vaid mu tuttav rääkis hommikul, et läks sel teemal Malluka postituse all teistega vaidlema. Ma olen selle tuttavaga nõus, et lärmata ei tohiks inimesed, kes ise ka tuntud julgete ja vastuoluliste väljaütlemiste poolest.

Minu arvamused ei ole ka alati kõige roosilisemad nagu te teate, seega ei saa minagi teiste sarkastiliste ja kahetiste naljade väljaütluste poolest tuntud inimeste suunas kiviga visata. Mina ei meeldi paljudele. Minu väljaütlemised ei meeldi paljudele. Mis on loogilisem? Kas mitte avada mu blogi või koostada petitsioon, et ma enam blogida ei tohiks? Me ei räägi siin ju sellest, et keegi rämedalt kedagi sõimaks? Mulle tundub, et see on jälle üks selline aktsioon, kus on hea kedagi “üles puua”, sest siis saab end parema ja ilusama inimesena tunda. Alati on vaja kedagi, keda peksta.

Ma ei tunne Alari Kivisaart, aga olen temaga kokku puutunud ja teinud koostööd tema No Art t-särkide teemal. Ütlen ausalt, et temaga oli jummalast lahe suhelda, ta oli meeldiv, sõbralik, abivalmis ja professionaalne oma töös. Selle kokkupuute põhjal jättis ta mulle väga hea mulje. Sky Plusist ja hommikuprogrammist on mul laias laastus kama, ma ei kaota ega võida mitte midagi sellest, kas ta seal töötab või mitte. Mulle lihtsalt käib närvidele see pidev soov ja tahtmine kedagi materdada ja peksta. Eriti kui peksjad ise kõige puhtamad poisid pole:)

Kiidulaul Kivisaarele vol2/A-m-a-z-i-n-g T-shirts

/ Eveliis / 4 Comments

Nii umbes aasta aega tagasi kirjutas Marimell oma blogis No Art t-särkidest, et kes see loll särgi eest 49 eurot maksab. Ma pidin kohe vastu kirjutama, et mina maksaks küll, kui särk on kvaliteetne, sest üks lemmikumaid riideesemeid mu garderoobis on valge t-särk. Mul on neid elu jooksul olnud n+1. Mõned on vastu pidanud kauem, mõned vähem, aga valged t-särgid on mul kapis alati olemas olnud.

Kõigil neil on kippunud olema üks viga – nad venivad välja, eriti kaelused ja kui ma midagi vihkan, siis väljaveninud t-särgi kaeluseid. See on ka üks põhjus, miks ma enam ei ostagi paarieuroseid kiirmoe kettide t-särke. Nende kasutusaeg on umbes kaks pesukorda.

Kivisaare No Art särkide reklaam lubas, et särk on 100% puuvillast, pilt ei kulu ja mis kõige olulisem – särk ei veni välja. Minu No Artid on väga aktiivses kasutuses olnud aasta aega, pesumasinast käivad nad läbi 2-4 korda kuus. Võib olla isegi rohkem, ma ei loe väga kasutuskordi, aga kohvris on nad mul alati kaasas ja kui arvestada kui palju ma kohvri otsas elan ning et peale iga kandmist läheb t-särk pesumasinasse, siis võin julgelt öelda, et need on ikka väga aktiivses kasutuses särgid. Marekil sama – must kohvikupäevade t-särk on üks tema vaieldamatuid lemmikuid.

Ma ei valeta ega jäta midagi ütlemata, kui väidan, et Kivisaare t-särgid on parim leid t-särgi maailmas. Ei ole tuhmunud, värvist ära läinud, veninud ja kaelus on täpselt samasugune nagu siis kui need särgid endale saime. Proovisin Instas teha ühe väga lähedalt pildi kaelusest, minge vaadake, et ma räägin tõtt. Täiesti i-m-e-l-i-s-e-d särgid!

//

Around a year ago Marimell wrote about No Art T-shirts in their blog, wondering who would be stupid enough to pay 49 euros for a shirt. I had to reply them that I would pay IF it is quality shirt. One of my favorite item of clothing is a white T-shirt. I have lost counting how many of them have I actually had. Some have lasted longer, some not, but I always have had white t-shirts in my wardrobe.

 So far they all have had similar fault – they stretch, specially the neck area and if there is something I hate, it is stretched neck on a t-shirt. This is why I no longer buy t-shirts that cost couple of euros. They are okay to use for only couple of wash times.

 Kivisaar promoted his No Art shirts to be made 100% of cotton, that the picture will not fade and most importantly – it will not stretch. I have worn my No Art shirts actively for a year now, I wash them about 2-4 times a month, maybe even more. I really don’t count how many times I have worn something, but I always have them with me in my suitcase. Knowing how much I travel and that after every trip they go into the washing machine, I can say for sure, they have been in active use. It is the same with Marek’s shirts – the black t-shirt from the homecafédays is undeniably one of his favorite.

 I am not lying or leaving nothing unsaid, but t-shirts by Kivisaar is the best discovery in the world of t-shirts. They don’t fade, loose out in color, stretch and the neck is exactly like brand new. I tried to take a closeshot of the neck in my Instagram, go and see that I am telling the truth. Really, a-m-a-z-i-n-g t-shirts.

 

Kiidulaul Kivisaarele

/ Eveliis / 4 Comments

Nagu te teate olen ma t-särgi usku, aga kvaliteetse t-särgi leidmine polegi nii lihtne kui tundub. Hind ei ole alati määraja. Mul on küllalt olnud tuntud brändide t-särke, mis peale paari kandmist väljavenivad. Eriti vihkan ma t-särke, mille kaelused välja venivad.

Suvel sain ma endale paar Alari Kivisaare No Art t-särki. Need on nüüd suve jooksul saanud täiega vatti, ma olen neid sada korda pesnud ja käsi südamel võin ma öelda, et siiani pole ükski kolmest t-särgist välja veninud. Need näevad välja ikka nagu uued. Ei ole nad vormist läinud, ei ole nad välja veninud ja nende kaelused on täpselt sellised nagu nad olid karbist välja võttes. Seega ma lihtsalt tahan neid särke kiita ja soovitada.

20622105_1935278553356009_3791663452738866682_n.jpg

Kui tahate ka head teha ja kodutuid loomi toetada, siis minge soetage endale üks “Miisu” särk.

Hiiumaa kohvikutepäevad X No Art

/ Eveliis / Leave a comment

Kas pole teinekord naljakas, kuidas üks asi viib teiseni. Mäletate, Marimell kirjutas mõni aeg tagasi, et kes see loll ostaks 50 euro eest t-särgi ja mina omakorda kirjutasin, et mina oleks see loll.

Igatahes jõudsid minuni kaks No Art t-särki just päev enne seda kui olin jälle Hiiumaale kohvikupäevade koolitusele minemas. Kuna särgi kvaliteet oli (on) tõesti suurepärane, tekkis meil mõte, et mis oleks kui uuriks, kas nad ei tahaks meiega koostööd teha, et valmiks ametlik Hiiumaa kohvikupäevade t-särk.

Võtsin kohe Alari Kivisaare telefoni otsa ning peale mõningaid edasi-tagasi kirju ja kõnesid, saan ma täna teile tutvustada  koostööö ahjusooja tulemust – No Art X Hiiumaa kohvikupäevad “special edition” t-särki.

thumbnail_hkpxnafbbsuurus

Särk on e-poes müügil hinnaga 39 eurot (tavahind 49 eurot) kuni 6.augustini. Ehk siis, seltsimehed, kiirustage!

 

Kuidas (anti)reklaam töötab?

/ Eveliis / 24 Comments

Mina ei teadnud Alari Kivisaare t-särkidest mitte midagi enne kui eile Marimelli blogist nende kohta lugesin. Alari Kivisaare enda kohta ei arva ma suurt midagi, aga tema fotod on mulle küll alati meeldinud, no ja nüüd kui ma (anti)reklaamina kuulsin selliste t-särkide olemasolust, läksin kohe uudistama. Ütlen ausalt, mina oleksin see üks (ilmselt siis jobu), kes selle hinna eest selle särgi endale soetaks. Ma võin mõned põhjused ka tuua. Ma armastan t-särke. Eriti valgeid. Eriti lahedate piltidega. Eriti lahedate kirjadega. Kui te olete Ostustopi grupis Facebookis, siis te olete seal ka näinud, et mina vahetuse soov olid valged t-särgid. Odavpoodidest ma ENAM t-särke ei osta, sest nad võivad küll maksta 10 eurot tükk, aga nende kvaliteet on olematu, need venivad kohe välja ja lähevad koledaks. Prügikastilaks peale paari kandmist. Ehk siis mõttetu raha raiskamine ja tarbimine. Ma ostaksin iga kell endale kas Reet Ausi või Alari Kivisaare või maeiteakelle t-särgi kui nad lubavad mulle selle hinna eest kvaliteeti, nii et ma saan särki KAUA kanda.

Nagu te näete siis minu peal toimis antireklaam väga hästi. Ja selles valguses pean ma natukene rääkima ka Buduaari “skandaalist”. See on kõige halenaljakam juhtum, mis viimasel ajal juhtunud on. Buduaari ajakiri ei ole minu teetassike, minul ei ole sealt mitte midagi lugeda, kuid teate, ma ei usu, et selles ajakirjas debiilikud töötavad. Ei, nad ei tellinud reklaami ja ei kirjutanud Mallukast siis postitust, sest nad solvusid. Keegi ei solvunud. Kui nad loevad blogisid ja eriti Malluka oma, siis nad teadsid, mida nad teevad. Nad seadsid lõksu. Nad teadsid, et lugu hilineb ja/või saab olema negatiivne, ilmselt oli neil olemas ka keegi allikas, kes samamoodi Malluka tööga rahule pole jäänud (Eesti on väike, alati leiab kellegi) ja neil oli lugu ilmselt juba enne valmis kirjutatud kui Mallukas oma “kättemaksu-postituse-reklaamartikli” ära kirjutas. Buduaar on kollane ja elatub ilmselt suurel määral kõmu-uudistest. Oli ju teada, et lahmatab “skandaal” ja SEE ONGI neile reklaam. Püha püss kui naiivsed inimesed. Ma ei ole küll lugenud, aga saan aru, et erinevad meediakanalid on seda “skandaali” samuti kajastanud. ja mis see laias laastus on? REKLAAM! Ma võin oma pea pakule panna, et tänu sellele (anti)reklaamile said Buduaarist teada ka need inimesed, kes sellisest ajakirjast midagi kuulnudki polnud. *

Samuti jäi mulle silma, et inimesed kirjutasid (vist Buduaari lehel) et nüüd tegite küll oma margi täis ja Mallukas näitas teile koha kätte ja andis nad (laimu?) eest pressinõukogusse. Eeemmmm…. What? Üks avaldas arvamust ja teine avaldas arvamust. No rääkimata sellest, et Buduaari ilmselt ei saagi pressinõukogusse kaevata. Ma olen aru saanud, et Malluka viha Buduaari vastu on tingitud sellest, et nood kirjutavat temast nõmedaid uudislugusid. Hallloooooo, kosmos! Need lood on ju Malluka blogis üleval, neid jagatakse sotsiaalmeedias nii tema enda kui ta fännide poolt. Malluka blogi on samasugune “ajakirjandus” nagu on “ajakirjandus”  Buduaar.  Nad lihtsalt kopivad seda infot, mida blogija ISE ju avalikult jagab? Või mina olen loll?

Tundub, et ühel teisel blogijal on õigus.  Mis toimub?

*kui aga Buduaar päriselt just Mallukalt reklaami tellis, siis nad ikkagi on debiilikud.