Sellise küsimuse esitasin ma endale kui Go3-e tuli uus tõsielusari (saade?) “Üks nädal Jesperi ja Mariga”. Ma olen püüdnud Jesper Parve raamatut lugeda ja pean ausalt tunnistama, et oli piin. No lihtsalt ei ole minu teetassike sellised ma ei teagi, kuidas neid raamatuid nimetatakse – eneseabiõpikud? Ja mitte et ma nüüd väga palju oleks end tema eluga ja tegemistega kursis hoidnud, aga pole nagu vaibinud.
Samas tema abikaasa jälle on alati häst i sümpaatne tundunud. Ma ju isiklikult ei tunne, aga selline mulje on jäänud. Ju ilmselt tema oligi põhjus, et ühel õhtul kui ma otsisin telekast midagi taustaks vaatamiseks just selle saate kasuks otsustasin.
Kõik ei peagi kõigile meeldima ja igaüks on omamoodi fenomen.
Kas ma tohin pakkuda, et postitust ennast Sa pole lugenud?
St ma ei küsi seda üldse pahaga, aga pean silmas seda, et ma tõesti pole Jesper Parvest suurt arvanud, kuid saade kuidagi muutis mu meelt ja saangi aru, et täpselt nagu ütled, igaüks on omamoodi fenomen. Ja polegi oluline, kellele meeldib ja mitte kui inimene ajab oma asja, on energiline, positiivne ja eluga rahul
Mulle ka meeldis. Ja nende omavaheline sünergia oli tõesti meganunnu. Samas polnud selline läila, ikka väike saagimine käis ka vahel ja huumoriga ei koonerdatud.
Jaa just, see sünergia ja teineteise üle nalja viskamine oli see, mis mulle meeldis. Läila sakib, aga nunnu on äge ja nemad olid (on) nunnud