Avameelselt sõltuvustest

See oli juba tükk aega tagasi kui ühe endise kolleegiga, täpsustan igaks juhuks, et naiskolleegiga, lõunal käisime. Rääkisime maast ja ilmast ja meestest ja lastest ning just siis oli alles hiljuti Ida minult küsinud midagi porno kohta. Võtab korraks sõnatuks küll kui jood hommikukohvi ja laps küsib, et kuule, miks seal nii või naa tehakse. Ütlesin tollele kolleegile, et seletasin siis Idale, mida ma teoreetiliselt arvan, aga et tegelikult ma ei tea, sest ma ei ole kunagi oma elus pornot vaadanud. Kasvõi korraks. Uudishimust. Mitte kunagi.

Kolleeg tegi suured silmad selle väljaütlemise peale. Ma olen sellega juba harjunud, sest millegi pärast tuleb see kõikidele üllatusena. Selles mõttes, et tundub, et pea iga inimene on seda kasvõi korra oma elus vaadanud.

Igatahes oli too kolleeg väga üllatunud ja ütles, et tema oli kunagi pornost lausa sõltuvuses. Ja mitte teismelisena, et just uudishimust, aga täiskasvanud naisena. Et oligi näiteks kehvem päev või lausa depressioon, siis pani porno peale ja tuju tõusis. Ma ei tea, kas see tõele vastab, ei viitsi ka guugeldada, aga ta ütles, et pornost võibki sõltuvusse sattuda, sest ajus vabaneb dopamiin, mis tekitab rahulolutunde. Umbes nagu, et kes joob alkoholi, kes teeb sporti, aga tema vaatas pornot. Igal juhul huvitav fakt, mida ma ei teadnud, ja veelgi vähem oleksin ma oodanud seda vägagi ontliku välimusega naisterahva suust. Ma ei tea, miks, aga ma olin alati arvanud, et porno on rohkem meeste teema. Või siis täpsustame, porno ei ole üldse midagi, mille peale ma väga mõelnud oleks/mõtlen ilmselgelt.

Naersime, et ma ei saa seda ka kunagi teada, kuidas porno minu aju mõjutaks, sest olles nii kaua ilma pornota ära elanud, siis ei tahaks ka seda nö süütust kaotada. Selline random fakt minu kohta, et saan öelda, et on vähemalt üks asi, mida ma oma elus kunagi teinud pole. Mitte et see maailmas midagi muudaks, aga lihtsalt huvitav. Seda enam, et ka mul on oma sõltuvused olnud.

Ei. Mitte alkoholi-, narko- või ravimisõltuvus. Seksisõltuvus. Enne kui vanem generatsioon sugulasi minestab sellise avameelsuse peale, siis pean täpsustama, et see oli ikka täiskasvanueas, kui ma olin ära kolinud teise linna ja elasin oma elu, mitte teismelisena, uudishimust. Ma detailid jätan siiski enda teada, aga olles siin selle suve suurima suunamudijate skandaali ja mõne vallalise blogija teemade kommentaare lugenud, siis mind on pannud imestama küll see halvakspanu ja suhtumine justkui naisel peaks elus vaid üks partner olema. Muidu vahetad mehi nagu sokke ja oled lõdva püksikummiga. Ma ei saa sellest aru. Olles noor naine, ilma kohustusteta, siis ma ei mõista, miks naine ei või ka partnereid vahetada ilma, et keegi viltu vaataks ja neid partnereid loendaks. Ma ei räägi sellest kui keegi avalikult ise praalib, et on selle ja tolle ja kolmanda, neljanda abielumehega maganud, aga nii üleüldiselt. Selline keskaja tunne tuleb peale. Just käisime Rakvere linnu piinakambris, kus giid rääkis, et oma meest petnud naisele pandi kelluke kaela, et kõik ikka teaks, mida ta teinud on, aga meestele ei järgnenud mingit karistust, sest arvati, et meeste asi ongi lapsi saada ja mis see väike petmine siis selle õilsa missiooni juures ära ei ole.

Ühesõnaga. Kui ma täna, olles tibake arukam naine kui 20-aastaselt, ei teeks enam otsuseid, mis kunagi tehtud ja võiks öelda, et on olnud mehi, kes on mind ära kasutanud, siis kokkuvõttes võib öelda, et see on olnud vastastikune ärakasutamine. Ma ei tahtnud, erinevatel põhjustel, suhet, küll aga oli hea kui keegi oli vajadusel varnast võtta. Jätkusuutlikuks ma seda muidugi ei pea ja hea on, et Marek tekkis, aga ta nüüd hiljem on rääkinud, et kui hakkasime rohkem koos olema, siis ta mõnikord mõtles, et issand jumal, öö, juba ta jälle tuleb, tahaks magada ka. Päris naljakas mõelda. Aga oli selline periood elus. Läks üle, elu läks edasi, tulid uued… tahask öelda, et sõltuvused, aga neid ka ei tulnud. Võib olla loksus elu paika ja kadus ka ära pidev vajadus lohutust/rahulolu seksist saada. Tühimik/puudujääk millestki sai täidetud ja rahuolu hakkasid pakkuma ka muud asjad. Kodu, karjäär, reisimine, toimiv suhe… Ma ei tea ka. Pole kunagi väga sügavalt selle teema peale mõelnud ega analüüsinud. Nagu öeldud, siis viimaste draamade kommentaarid panid mõtlema ja tundus, et seks (eriti noore ja vallalise) naise elus on justkui midagi keelatut. Sest õigel ja korralikul naisel on ju vaid 2-3 suhet terve elu jooksul.

Mul on ka täpselt kolm pikemat suhet olnud elus.

One thought on “Avameelselt sõltuvustest

  1. Pingback: Kas üks armastus on suurem kui teine? | Eveliisi eluviis

Leave a Reply