Eelmise postituse valguses võiks ju mõelda, et ma nüüd hakkan rääkima sellest, kuidas me Mallukaga laste koduseid töid teeme, aga ei ole nii. Ma tahan kommenteerida hoopis haridus-ja teadusministri uue nõuniku intervjuud Vikerraadios. Rääkisin sugulasega ja ta ütles, et esimest korda elus ta pani Vikerraadio kinni, sest selline tunne oli nagu kaks lolli oleks eetrisse lastud. Mina saatejuhi kohta ei ütle midagi, temast on mul täitsa suva, aga nõuniku intervjuu (ja loomulikult kogu see olukord) pani mind ikka silmi pööritama küll ja mõtlema, et krt, kas kõik 19-aastased on nii lollid,

Alustame sellest, et selles olukorras on nii palju nüansse, mis lihtsalt on valed. Okei, me teame, et noorele nõunikule ei meeldi (väidetavalt) naised, aga siiski…keerame selle olukorra natuke teistpidi. Kui näiteks minister oleks keskealine mees ja tal oleks 19-aastane nõunik palgatud, kes saaks nõunikupalka, aga on 24/7 isiklik assistent ja lisaks sellele veel aastaid mehe usaldusisik, siis millised oleksid reaktsioonid sellele “suhtele”?

Ma juba tean… nüüd tuleb keegi, kes toob välja kadedusekaardi. Ma olen kade, et noor aktiivne inimene endale atraktiivse töökoha sai ilma vaevata. Mitte et mind ahvatleks isikliku assistendi töö, aga ütlen ausalt, et teoreetiliselt võiks kade olla küll. Teised õpivad, arenedavad end, kandideerivad, loobuvad kandideerimisest, sest vajalik on vähemalt magistrikraad ja siis tuleb keegi, kes lihtsalt on juba teismeeast peale olnud uue ministri usaldusisik ja jokk. tehtud. ametikoht olemas. Aga möödas on ju Andrese ja Pearu ajad, kus vaid tööd tuli rügada, kõik vaevaga kätte teenida, käes on uued ajad – kõik ei pea tulema kätte raske vaevaga. Kah suures pildis nõus. Aga siis võiks haridus-ja teadusminister olla ka mõni populaarne tiktokker, sest haridus on niikuinii scam (nagu me ühest hiljutisest intervjuust “Laseris” teame). Praegu annab see lihtsalt nii vale signaali.

Kusjuures osa minust tahaks öelda, et uuenduslik ja kastist välja vaatamine. Et ongi äge, et tegu on (osalise tööajaga) nõunikuga ministri peamises sihtgrupi hulgast. Noh, et on keegi, kes vahendaks ministrile õpilaste arvamusi ja kellega noorte jaoks olulisi teemasid läbi arutada. Tuleb tunnistada, et sellisel mõttel oleks ju jumet? Noored on arukad, neil on oma arvamus, oma murekohad ja ideed ning miks mitte ei võiks olla noortel oma esindaja sellise nõuniku näol. Iseasi, kas see ka praktikas töötaks, aga annaks noortele konkreetse sõnumi, et minister kuulab noori. Väga lahe.

Kahjuks see nii ei ole. Selles Vikerraadio intervjuus RÕHUTAB noor NÕUNIK ise, et ta on kõike muud kui nõunik. Et nõuandjateks on ikkagi magistrikraadiga inimesed ja tema asi on ikka 24/7 valvel olev sekretär olla. Vot sellest ei saa ma aru. Esiteks: sekretär-asjaajaja ametiks võimelisi inimesi on jalaga segada jaa sekretär-asjaajaja ametinimetus peakski ikka olema sekretär-asjaajaja. Teiseks: kuidas sobib sellele ametile abiturient, kelle ilmselge esmane kohustus on kool lõpetada. Okei, tegu on megavõimeka inimesega, kelle jaoks see pole probleem, aga sõnum, mille selline olukord edastab, on absoluutselt jabur. Poliitilise sekretäri töö on tähtsam kui kooli lõpetamine. Kusjuures, intervjuus värske nõunik-sekretär küll räägib, et otseloomulikult läheb ta peale kooli lõpetamist ülikooli, aga ärme unusta, et tegu on noorega, kes koroona ajal kooli pooleli jättis. Hetkel ta PEAB rääkima, et läheb edasi ülikooli, aga fakt on see, et emme-issi-tädi Kristiina on talle juba töökoha loonud ning küllap me ühel hetkel kuuleme “imenoorest”, kes kõigest põhiharidusega riigikokku sai valitud. Kool ja haridus ei ole selle noore mehe jaoks kindlasti prioriteet number üks.

ja kurat noh, kui oligi vaja naabrinaise pojale (sorry, ma tegelikult ei tea, kui lähedased-kauged suhted uuel nõunikul ja uuel ministril on), siis kaks kuud ehk oleks saanud oodata, et imenõunik oleks saanud oma kooli ära lõpetada. Oleks vähem vahtu olnud. Imelik ja piinlik ning küsimusi tekitav niikuinii, aga vähemalt mitte nii piinlik kui hetkel.

Lõpetuseks tekib mul veel üks küsimus. Mitu nõunikku valitsuse liikmetel võib olla? hetkel tekib mul selline tunne nagu “Keisri uute rõivaste” etendust vaataks, kus keisril on särgiülem, püksiülem, kuueülem. Siin on ka nõunik, kes nõu ei anna ja nõunikud, kes nõu annavad, Pole päris selline poliitiline kultuur, mida eeldaks ühelt riigilt, mis ihkab nii hullult olla üks Põhjamaadest. Pigem selline old school korrumpeerunud arengumaa värk kõik see kokku.

.