Ärkasin selle peale, et Marek koristas. Ikka ju kell kaheksa pühapäeva hommikul tühjendad nõudepesumasinat ja pesed pliiti. Teil ei ole nii või?

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Sellega seoses tuli mulle meelde üks teema, millest ma juba mõnda aega tagasi tahtsin kirjutada, aga elu tuli vahele ja läks nagu meelest. Ma tunnen, et mind on petetud.

Me ju kõik teame neid kauneid Insta kontosid, kus kodud on ALATI imeilusasti sätitud, koristatud, disainitud,mitte ühtegi detaili pole jäetud juhuse hooleks, kõik on viimseni läbi mõeldud. Eks ma olen ka ikka neid vaadates kadedust tundnud, et vau, alati nii kena ja ilus, aga mis siis selgus – see kõik olla Instagrami jaoks. Nagu ühe kodublogija bio ütleb – Don’t let the pretty feed fool ya! Noh, siiani ma lasin end fool´ida.

Ma päriselt ei mõista seda. Et Instagrami jaoks teed imeilusaid sätitud pilte, aga tegelikult on kodu nagu seapesa? Ja et see ongi päris elu. Lausa jagamist väärt, sest noh ikkagi jälle ehe ja aus ning kiiduväärt, et jagatakse ka päris elu, ollakse aus. Ei olda ju? Kummalisem veel, et kommentaaridest selgus, et see ollagi päriselt normaalne, et kõik asjad vedelevad maas ja igal pool laiali. Ma ei ole kõige suurem koristamise sõber, aga kuidagi ei kujuta ette, et kõik, mis käes, kukub maha ja selleks, et voodisse saada, peaks karkudega pesuhunnikust üle hüppama. Või et köök on alati pesemata nõusid täis. Rõve on ju?

Okei. Eks me kõik jagame instagramis veidike kenamaid pilte. Selles mõttes, et kui pildistan elutuba, siis se Mareki dressipluusi võtaks toolilt ära, Makita paneks veidike kaugemale, veepudeli võtaks laualt ära, sätiks veidike kapipealset, paneks mantli sirgu aga meie kodu ei ole kunagi sassis (välja arvatud Ida tuba, mis imekombel on viimased kuu aega üsna okeis korras olnud). Põrand on küll koera käpajälgi täis ja kapil võib olla tolmu, aga meie päris elu ongi päriselt see, mida ma jagan.

Suvalised klõpsud, tehtud eile õhtul ja täna hommikul selle postituse tarbeks. Päris elu.

Ei ole imekaunis instakodu, aga on päris. Nii Instagramis kui päriselt kui ootamatult siia sisse peaksite sadama. Voodi on magamistoas on küll tegemata, sest ausalt iga päev ei viitsi. Ja voodipesu on piisavalt ilus, et ei pea seda varjama või häbenema.

Mu jutu point? Ma ausalt ei mõista, kelle jaoks neid sätitud kodu pilte siis tehakse? Ma arvasin, et need sätitud kodud on ENDA jaoks sätitud, mitte TEISTE jaoks lavastatud.* Samamoodi nagu ma ei mõista neid “täna jagan pilti, milline ma kodus tegelikult välja näen” postitusi. Loomulikult olen ma ka kodus mugavamalt riides, aga siiski mitte hoolitsemata. Ei ole nii, et instagrami jaoks teen sätitud pilte ja tegelikkuses olen keegi teine. Olengi selline nagu olen. Kelle jaoks ma peaksin end teistsugusena näitama?

Ühesõnaga ma tunnen, et mind on petetud. Jälle on mingi fassaadi näitamine. Kui nüüd peaks välja tulema, et Liisi Väli kodu ei ole ka PÄRISELT nii ilus ja romantiline, vaid kõigest instagrami jaoks tekitatud, siis ma ei usu enam midagi, mida Instagramis näen.