Kui ma vanaemale fotoraamatut tegin juubeliks, oli mul nii hea meel, et blogist oli nagu varnast võtta igasuguseid pilte, mis enam meeles ei olnud ja jutte, mis enam meeles ei olnud. Telefonist kaovad need pildid varem või hiljem ikka ära ja nii palju virk ma enam ei ole, et viitsiks neid arvutisse kenasti kaustadesse alla laadida nagu vanasti. Peaks, aga mis sa teed kui ei viitsi.

Seega mõtlesin, et teen iga kuu ühe pildipostituse blogisse. Päris hea on meenutada hiljem.