Pealkiri on clickbait ei midagi muud, sest Jaanika kulmud mind ei šokeeri. Imestama panid küll, et miks selline toon ja kuju kui tegelikult annavad ilusa ja sobiva kujuga kulmud nii palju juurde, aga erinevalt populaarsest ajaviitenurgast, kus inimesed šokis olid, kehitasin ma vaid õlgu ja mõtlesin nojah.
Üks tuttav küsis hiljuti, et miks ma seda Perekooli jätkuvalt loen kui tean ju et sealt midagi head ei tule. Teate, ega ma nüüd nii väga ei loegi (ei, ei, keegi ei saada ka midagi, kui ikka tean, mis seal toimub, siis ikka nii, et ise olen vaadanud), aga kui istud neli tundi lennujaamas või kaks tundi teatrikooli ukse taga, saavad mõttekad tegevused ühel hetkel otsa ja skrollidki siin ja seal. Vaatad ka, mida inimesed siia ajaviiteks kirjutavad. Päris ausalt on ka huvitavaid teemasid või pigem teemaalgatusi, sest suurem osa teemasid tapetakse mitte asjasse puutuvate kommentaaridega ära.
Mina kui ilge keelepede tahaksin öelda ainult üht (ja ma saan aru, et see pole sinu originaalväljend): mis kuradi “peab olema moeesemed” – vana hea “kohustuslik” on kindlasti liiga maalähedane ja eestipärane :-). Moeesemete asemel tahaks ka midagi muud öelda, aga ei tule kohe meelde. Jaanika kulme läksin huvipärast vaatama ja tõsi – ei ole kõige õnnestunumad. Aga mumeelest on see natuke nagu Jaanika kaubamärk – teatav stiilitus ja mitte kõige õnnestunumad valikud, aga see-eest ehe ja päris. Ta meeldib endale sellisel kujul ja mulle ka. Ei hüppa üle oma varju. Vastanud oleks ilmselt samamoodi nagu tema. Kui päeva šokeerivaimaks sündmuseks on kellegi teise kulmud, siis … no mai tea, gimme a break (ütleb keelepede).
Vaata kui huvitav, ma päriselt kohe ei tulnud selle peaegi, et on vana hea “kohustuslik” olemas. Kohe päriselt läksin vooluga kaasa, et “must be” ja “peab olema”. Ulme, kuidas aju lülitab end kohati välja korrektse keele suhtes😬
Ja mis Jaanikasse puutub, siis tõsi, ma teeks tema asemel endale teise kujuga kulmud, aga ta meeldib mulle, kohe päriselt on meeldima hakanud ning seega… olen sinuga nous gimme a break 😂
Minu meelest on see tasuliseks tegemine sul igati hea otsus olnud, mida täiesti mõistan. Inimesed ja nende nõuandmised, mnjah, siinkohal ei ole mul isegi midagi öelda. Ilmselt seetõttu, et ma olen ise väga väsinud sellistest kommentaaridest. Mulle antud lõimes väga meeldis ka kommentaar, et ma olen väga tihti mossis näoga. Vabandust, mul on diagnoositud sügav depressioon ja mul on hetki, kus ka lihtsad igapäevased toimingud nõuavad minult meeletut (!) pingutust. Eks ma siis proovin rõõmsam olla vms..
Mulle endale sobib ka see kinnine/tasuline platvorm palju paremini, tunnen end vabamana ja julgen kirjutada rohkem, endast välja, kedagi kindlasti ei sunni ega püüa pealkirjadega siia meelitada, sest see ei ole eesmärk. Eks on nii, et kes usub ja kes arvab, et leidsin jube vahva lüpsilehma. Kammon eks, inimestel on muidki väljaminekuid ja ma ei saaks kuidagi arvata, et see mind ratsa rikkaks teeb. Nii rumal ma ei ole:)
Inimeste arvamused ja nõudmised on tõesti kohati kummalised. Kasvõi see sinu “mossis näoga” olek. Ütleme siis, et kui sa proovid nüüd rõõmsam olla, siis sa ju teeskled ja oled võlts, vana hea mannavahu-Britt (loodan, et sa ei solvunud selle peale); kui kaoksid üldse ära, oleksid inimesed “mures”, kui aga oled selline nagu hetkel oled, siis ikka on pahasti – miks nii mossis. Need anonüümsed nõuanded väsitavad tõesti. Mõistan nii hästi!
Kusjuures mulle on palju kirjutatud otse ja oma nimega, nii kriitikat, soovitusi – nendesse suhtun ma teisiti, kuigi ka mitte alati ei nõustu, aga mulle meeldib kui inimene oma näoga räägib, mitte ei tunne hmmm…siirast muret salaja, tuginedes mitme aastate tagustele otsustele ja tegudele.