Mul on tunne, et naistena me pidevalt häbeneme midagi. Oma välimust, kehakaalu, vanust, isegi meigita poodi minekut. Noore tüdrukuna häbeneme menstruatsiooni ning mulle tundub, et veidi vanematena ka menopausi 🤫
Just see viimane tundub olevat eriline tabu, sest see tähendab justkui, et naine on vanaks saanud.
Pean ausalt ütlema, et menopausist ei tea ma midagi, ka ei teadnud ma midagi perimenopausist ning kui mulle sooviti saata näohooldustooted, mille sees on sõna “perimenopaus”, siis esimese hooga mõtlesin, et oot, kui vana ma nüüd siis tundun, et kas tõesti juba tundub, et ma olen menopausiealine. Siis aga mõistsin, et asi pole üldse minu jaoks minu vanuses. Asi pole ka selles, et ma tunnen end 20aastasena. Asi oligi ehk pigem valehäbis. Et kui ma midagi sellist kasutan, siis järelikult ma tunnistan, et olen vana? Aga miks seda häbeneda? Fakt on ju see, et ma vananen ja vanusega toimuvad kehas/nahas muutused. Kunagi ma solvusin kui mulle keskealine öeldi, täna mõtlen, et aga miks ma solvusin. Ma olengi keskealine. Ja ma ei pea tundma ka häbi, et pean mõtlema… ei, mitte veel menopausi peale… vaid küpsema naise nahahooldusele. Võib-olla oleks pidanud seda tegema juba siis kui noorem olin, aga kes siis selle peale mõtleb, et kortsud ja muu selline ☺️
Niisiis võtsin ma hea meelega vastu #VichiEesti poolt saadetud #Neovadil Peri-Menopaus taaspinguldava ja vormiva päevakreemi, mis peaks parandama naha välimust, nii et see on tihkem, pringim ja rohkem pingul. Ja öökreemi. Muidugi ütlen ma, et ma ainult kreemide võlutoimesse enam (oma vanuses) ei usu, küll aga usun ma, et need aitavad pidrdada naha ealisi muutusi. Ja kui sellised tooted on juba välja mõeldud, siis miks mitte neid ka kasutada?
📌Rääkige kaasa (siin, instagramis või Facebookis), mis tunded teil tekivad seoses sõnadega «menopaus» ja «perimenopaus»? Ma ei oota, et keegi oma isiklikke kogemusi jagab kui ei taha, aga pigem, et millised on teie mõtted ja (on olnud) hirmud? Kas vanemaks saamine ja sellega kaasnevad muutused on tabu? Kõikide kommenteerijate vahel loosin välja ühe samasuguse kinkekomplekti.
Auhinna loosin välja laupäeval 20.11.2021. Instagrami postituse leiate siit.
Ma ei väsi reklaamimast ja soovitamast neid raamatuid. MIna isiklikult sain ikka väga mitmele küsimusele vastused ning hiljem selgus, et aitas ka mu elu päästa 🙂
http://indigoaalane.blogspot.com/2021/06/a-thebe-menopocalypse.html
A mulle meeldib su toolkit. Eriti see “Don´t Let the Old Lady In” Varastan selle ka endale:
Minu toolkit ( ärge seda kodus järgi tehke)
-Söö aeglaselt. Kui vanaks peab inimene saama, et see lõpuks ära õppida ?!
-Järgmised 2 aastat ära liha söömist veel lõpeta. Rohkem valku. Proovi ära.
.
-Õige hingamine. Palun ole hea laps ja ära unusta. See ei võta aega ega ole keeruline.
-Rüht
-Asenda 1000 sammu tantsuga ( + see ring peatumata ära joosta).
-Don’t let the Old Lady in
– Minu lahendus kõhukesest vabanemiseks on rahu (toit ja liikumine loomulikult ka). Tsiteerides klassikuid. Ära vihasta, vaid imesta. Iga kord, kui mõne peale närvi lähed, mõtle, et just see ongi see liigne kilokene. Ma pean saama ärevuse maha. Ja ma ei pea silmas sellist normaalset “appi ma pean kuristikku hüppama”, vaid igapäevast ärevust. (Madal östrogeen+ kortisool vs progesteroon+ glükoos + insuliin),
Aga kui oma vanust ei häbene, siis milleks iga hinna eest üritada end nooremana säilitada?
no las olla kortsud, las olla hallid juuksed, rippuvad rinnad. kõik on eakohane ju.
Kas enda eest hoolitsemine tähendab siis seega häbenemist? Kas on kohe ühest äärmusest teise. Et eakohane on vaid rippuvad rinnad, hallid juuksed ja kortsud? Ja ausalt öeldes, minu pärast teised olgu millised tahavad, peaasi et end hästi tunnevad. Ma ei häbene oma vanust ega ka seda, et kui on võimalus kortse vältida, siis seda ma ka teen. Võib olla mingi hetk enam ei tee. Hetkel ei oska öelda.
Aga kas hallide juuste värvimine, kortsude erinevad töötlused ja rippuvad rinnad võrduvad siis enese eest mitte hoolitsemisega? Pole midagi sellist öelnud.
Toimunud on mingi massiline ole-seksikas-surmani mõtteviisi juurdumine.
Ma ei teadnud, et enda eest hoolitsemine = ole seksikas surmani🤔
Mina ei ole eriline kreemitaja (nii väike purk kreemi kulub aastas, põhiliselt talvel) ja ma ei usu, et ma endavanuste hulgas ka ulme vana välja näen, aga seda kreemikomplekti prooviks küll. No et 10 aasta pärast päris memm välja ei näeks või midagi. Tont seda teab, mis elul varuks on.
Issand kui mõnus et su blogi endine välimus tagasi on!!!
Mäletan, kui piinlik oli miskipärast osta esimest korda näokreemi, millel oli karbil suurelt 40+ 😀 Mõtlesin, et no milleks küll karpidele toppida neid numbreid!? Lumene ja Nivea kreemidel siiamaani need vanusemärgistused suurelt peal, aga nüüd ma olen tänulik, hea lihtne sobivat toodet leida, just eile ostsin 45+ kreemi ja enam üldse ei huvita mis teised kassas arvavad. Menopausist nii palju et see nimetus ise
tõesti kuidagi “vanainimeselik” , tuletab meelde kohe mingit mutistumist millegipärast, minu elukaaslane hakkas nimetama seda aga MENUpausiks ja ütles, et olen tegelikult hoopis palju menukam meeste seas, nii et ma sildist enam ennast segada ei lase, vaid naudin vanema (mitte vana!) naise seksikat küpsust 😉
Kortsud annavad muide isikupära, kreeme kasutan naha toitmiseks ja niisutamiseks, kortsude vastu võidelda ei ürita ega tahagi.
No mind häiris eelmise puhul, et ma ei näinud kommentaare🙈🙉
Aga… kortsudega on mul love-hate suhe. Olen nõus, et annavad isikupära ja mingid kortsud mulle ka meeldivad ning on inimesi, kelle kortse ma jumaldan ( nt vanaema). Aga botuliin meeldib mulle ka🤷♀️
mul on paar kortsu, mis mind häirivad, eriti teatud valguses kurjusekorts. aga noh, ma ei tea kas see kreem päästab päeva? mul on tunne, et see on stress, mis mõjub.
ja olgu premenopaus või mis iganes aga mida vanem olla, seda rohkem mõjutab stress elu. stressiga kaasneb magamatus, sellega rohkem loppis nägu ja kehv mälu jne jne. kõik, mis noorena nagu väga ei kaasnenud… aga vanemast peast on tarkust rohkem märgata, mis toimub, seega pole kõik veel kadunud. ja viitsimist kreemitada 😀
Jah, 100% nôus, et stress on kôige kurja juur. Ma siiani arvasin, et alkohol😂😂
Ok, nali naljaks. Kindlasti ükski kreem olemasolevat olematuks ei tee, aga akki leevendab? Ja no kuna ma eriline kreemitaja (näo siis) pole olnud, siis nüüd täitsa môtlesin katsetada. Mine tea☺️
Loosis ei osale, aga lobisen niisama kaasa 🙂
Ma peale lõunasse kolimist ei kasuta üldse kreeme. Täielik null. Jep, isegi päikesekreemi mitte. “Niisutan” seespidiselt veini ja oliiviõliga 😀
Miimikakortsud on tegelikult täitsa nunnud ju. Kurjusekorts ajab samas küll kurjaks. Praegu olen rulitamisega suht ok ta hoidnud, aga ma arvan, et tulevikus, kes teab…
Vananemisega on mul see suhe, et ei jõua üldse kohale, et aeg NII ruttu läheb ja enda vanus tundub kuidagi ulme. Et näen/tunnen end tegelikust nooremana. Samas jälle, mõnikord proovin aru saada, miks mõne inimesega klappi/ühte lainepikkust pole, kuigi eeldused ju oleks, ja jõuan järeldusele, et ta on nt 10 aastat liiga noor ja roheline, teine põlvkond 😀 Saa siis aru, eks.
Inimene on kord juba loodud nii, et kes vähegi kauem vastu peavad selles maailmas, vananevad. Minu nooruses ei julgenud naised rääkida menopausist, rääkimata miskitest vaevustest jms. Vähemalt ei mäleta oma ema ega teda ümbritsevaid naisi sellest rääkivat, tabu teema nagu muugi naise füsioloogiaga toimuv.
Indigoaalase soovitatud raamatud lugesin puhkuse ajal läbi ja harin oma perekonda, st nooremat põlvkonda, et see kõik, mis toimub on elu üks osa. Ehk teisisõnu menopaus ja sellele eelnev periood on normaalne, sellega kaasnevad teatud muutused ja nende muutustega toimetulek on igale naisele paras väljakutse. Loodan, et vaba suhtumine ja suhtlemine, mittehäbenemine jms aitavad õigel ajal kurssi sättida, saavad aru elu variatsioonidest.
On asju, mida teen nüüd teisiti, arvestades ealisi muutusi, st jälgin, mida söön. Üritan end toonuses hoida. Ostan maske, hooldan nahka. Ainus, mis mulle ei meeldi – on hommikused videokoosolekud – kas asi on valguses või varjus, kuid see nägu, mis mulle vastu vaatab on liiga “loppis”. Päeva peale taandub ära. Varem see nii ei olnud. Vananemisega kaasneb veel üks hea asi: kogemus ja rahunemine, muigan omaette oldud, tehtud, nähtud. Imestamist ikka jagub, inimesed üllatavad endiselt.
Ma arvan, et varem ei julgetud pooltest asjadest rääkida, mis praegu loomulikud on. Ja mitte et ma arvaks, et kõigest peab jätkuvalt väga rääkima, aga tabu ei peaks küll ükski loomulik teema ja muutumine olla. Suhtumine ja suhtlemine on õnneks tõesti palju vabamaks muutunud ning pean ka ausalt tunnistama, et umbes kümme aastat tagasi ma kindlasti ei oleks julgenud kirjutada menopausist, ses mõttes, et isegi mõttest, täna mõtlen et see, kas minust saab mutt on suuresti mu enda teha, mitte pole mingi menopausi teema nagu varem arvasin ja osad ilmselt siiani arvavad
Kui see kõik tuleb loomulikul teel, siis on aega järkjärgult harjuda aga kui menopaus tuleb sulle kaela ühe hooga ja korraga, annab sellega ikka harjuda. Ühelt poolt oli muidugi rõõm, et munasarjade tsüstid avastati juba väiksena ja need sai eemaldada laproskoopiliselt aga seda teist poolt et nüüd algab menopaus kohe ja korraga, on olnud raske taluda. Õnneks pole ma nii noor ja eks keha juba valmistus aga ootamatu oli see kõik küll. Veresuhkur hakkas trikitama, kaal kogunema ja kõik need muud hädad, millest on muidugi räägitud aga millele varem mõtlemist olen edasi lükanud. Ikka loodad, et mina olen see eriline, kellel neid hädasid ei tule ja kes on kaua noor ning kortsudeta 🙂
Mul ka eemaldati munasarja tsüst laproskoopiliselt kümme aastat tagasi, õnneks mingeid hädasi mul siiani (ptüi ptüi ptüi) sellega kaasnenud ei ole
Mul võeti mõlemad munasarjad koos tsüstidega. See tähendab kohe ka menopausi.
Aa, okei. Ma sain peale tsüsti eemaldamist veel Ida 😻
Mul sai just kreem otsa :).
Kortsudest on mul suva, las olla kurjusekorts, muidu näengi liiga leebe välja, aga vaat näo gravitatsiooni vastu ei saa küll ei kreemi ega stressivaba eluga – kui ikka niite põske ja kaela ei pane (mida ma ei taha teha ja see maksab ka kenakese summa), siis ikka tuleb eakohaselt tädi nägu ette, tee mis tahad.