Paar päeva tagasi jäi mulle tänu inimestele, kes on mu Facebooki sõbralistis, silma üritus nimega “Sõidame Eestimaa Vabaks” (linki ei hakka põhimõtteliselt panema, kes tahab, leiab ise ja loodetavasti vaid selleks, et lugeda, milliste totrustega inimese tegelevad, mitte selleks, et osaleda). Mina muidugi ei teadnudki, et Eesti okupeeritud on, aga mida mina ka tean, mulle on ilmselgelt ajupesu tehtud, sest koroonat usun, vaktsineerima olen nõus ja ei usu absoluutselt, et tänu maski kandmisele on vabamüürlased mind ära kiibistanud. Ühesõnaga – ürituse üleskutse on ” Oleme leidnud palju uusi sõpru ja avastanud, et me ei ole oma vabaduseihaluses üksi. Nüüd me tõuseme püsti! Ühel päeval! Kõik koos!/…/Tahaksime julgustada ja kutsuda kõiki üles rahumeelselt ja avalikult sõitma tänavatele ning sõnumit levitama autoritaarsete koroonapiirangute vastu, mis on meie elu kahjustanud rohkem kui seda ükski viirus ise on teinud. /…/ Me ühineme kõik rahvusvaheliselt ühel päeval meie põhiliste inimõiguste, põhiseadusega kaitstud vabaduste ja ülemääraste piiramiste lõpetamiseks./…/Valime elu Vabaduses!“
Ma olen vist korduvalt öelnud, et selliseid avaldusi ja ülskutseid lugedes on piinlik eestlane olla ja ennast enam kordama ei jaksa hakata, ei ole tegelikult isegi tahtmist sellel teemal enam argumenteerida ega kuulata väiteid, kuidas maskikandmine ja treeningsaalide sulgemine on meie vabaduse ja inimõiguste piiramine. Kui ma veel ühe korra kuulen üht oma tuttavat ütlemas, et aga tegelikult ei ole maski kandmine põhiseadusega kooskõlas, siis ma ausalt tõstan käed üles ja ütlen, et mine koos teiste omasugustega Maxima ette põhiseadust deklameerima, aga ära minuga sel teemal enam räägi. Ma ei taha kuulda. Ma ei taha kuulda, kuidas sa kannatad.
Ajalootundi ma siin korraldama ei hakka, aga soovitaks nendel inimestel, kes kutsuvad Vabaduse nimel jõudusid ühendama, vaadata ära allolev video. Mida vabadus ja selle eest võitlemine tegelikult tähendas! Okupatsioonide muuseumi tasub ka külastada. Äkki peaks selle kohustuslikuks tegema kõikidele “vabadusvõitlejatele”? Ma ei ole seal veel näinud näitust maskide okupatsioonist, kuidagi piinlik oleks kui lähen kunagi lapselapselapsega sinna ja peaks talle selgitama, et vaata kallis laps, sõjad, küüditamine, laulev revolutsioon ja muud sellised sündmused olid nohu, aga vat see maskikandmise kohustus – oi see oli kole aeg.
Oma sõbralistist kustutasin ära kõik, kes “pole oma vabaduseihaluses üksi ja lähevad barrikaadidele, et saaks nädalavahetusel kaubanduskeskustes käia ja ilma maskita loomulikult” ning Eestimaad vabaks lähevad sõitma. Ei ole vaid Soomes küprokit paigaldavad ja või eluülikoolis käinud eestlased nagu mu sõbranna arvas. Oli inimesi, keda ma siiani olin pidanud intelligentseteks. Enam mitte.
Sõitku omasugustega Eestit vabaks.
Sõbralisti ma väga harvendama ei hakka, aga “nähtamatuks” olen mõned küll teinud. Või siis vaiki pannud kuuks ajaks. Ikka lootusega, et inimesed muutuvad 😉 Ma vaatan seda toimuvat, ja ei saa aru… Ei saanud ka aru, kui Kanada maski- ja koroonavastased eelmine suvi juba protestisid. Õnneks paistab, et neid on hulga vähemaks jäänud. Polegi ammu neist midagi kuulnud. Sest tõenäoliselt on riigipoolne korrutamine piirangute ja kaitsevahendite olulisusest jõudnud nendegi peanuppudesse. Mis ei tähenda, et puupäid ei leiduks. Ma imestasin tegelikult, kui kergelt Eestis kõike võetud on just suvest. Kui sügisel olime enam-vähem sama pulga peal, siis Eestist Torontosse tulnud külaline ei jõudnud ära imestada, kas tõesti on maskid kohustuslikud ja igat sorti avalike kohtade külastamine piiratud. Aga ilmselt oli see päris hea lähenemine, sest kui numbrid tõusma hakkasid, oli palju kergem lukku minna. Ontario läks alles nüüd aste vabamaks, mis lubab poeomanikel piiratud külastajatega uksed avada. Toidukohad peavad endiselt toitu kaasa müüma. Aga!!! Olime jaanuarist just sama lukus, kui Eesti nüüd läheb. Suhtarvult oli haigestunuid Ontario provintsis samas 10 jah, kümme korda vähem kui Eestis!!! Kuid mure meditsiinikorralduse kokkukukkumise osas oli ja on suur. Vaktsineerimine läheb natuke üle kivide ja kändude, tundub, et Eesti on selles osas isegi ees. Muide, USA ja Kanada piir on eelmise aasta märtsi keskpaigast kinni, ning nüüd nõuab riik, et kõik need, kes oma lõbuks reisivad, peavad kandma kohustusliku karantiini kulud määratud hotellides (miinimum u 1400 eurot ka päevase karantiini eest). Nii et ei mingeid puhkusereise. Olen mõelnud, kui palju paremas olukorras oleksime, kui terve maailm oleks märtsis täieliku lockdowni teinud. Oleksime ehk viiruse juba seljatanud…
Sõbralisti osas olen alati olnud äärmiselt valiv, sestap on mul seal ka kõvasti alla saja inimese. Onupoja kustutasin kunagi ära, sest Ekre-kampaaniat ma oma uudisvoos näha ei taha.
Mis aga neisse maskivastastesse ja muudesse sarnastesse puutub, siis loll olla on paraku kah inimõigus. Õnneks ei ole enda tutvusringkonnast veel ühtegi sellist avastanud.
Meil kõigil on kahjuks selliseid, “valime elu vabaduses”, sõpru.
Eile just läksin ühe sellisega raksu. Ma kuulan ja ma ei usu, et keegi sellist juttu räägib ja nii päriselt arvab ka.
Ma nüüd jälle ärritun selle peale kui mõtlen .
See Covid19 on suurepärane viis terad sõkaldest eraldada. Kui ikka endiseid klassi- või koolikaaslaseid ja kolleege näen mitu korda päevas FB seinal maskivastaste jmt lugude all kaasa kiitmast ja ennast sinu mainitud ürituse all “huvitatud” registreerimast siis lendasid nad pikema jututa sõbralistist välja…
Ma veel (võib olla õnneks) “huvitatud” inimesi ei jõudnudki vaadata, aga need kolm kes olid märkinud “going” ja lisasid juurde “kindlasti platsis” nendega ma ühist keelt enam leida ei kavatse:)
Ütleme lisaks nii, et on põhjus, miks ma ostan kodumaistest kosmeetikatoodetest D’Difference’i, mitte Hoiat (ja on omajagu irooniat, et just selle ettevõtte toodang on sama nimega, mis nn koroonaäpp). 🙂