Kas teil on ka deja vu tunne? Et selline olukord oleks nagu kordunud? Eelmisel aastal jõudsid mul sugulased sünnipäeval ära käia. Kaks päeva hiljem oli riik lukus. Või noh mitte otseselt lukus, aga järgnes kaks kuud kodukontorit koos lapsega, peapeale pööratud plaane ja natuke ikka hirmu ka. Täna on kaks päeva enne mu sünnipäeva ja riik on lukus. Kodukontor koos lapsega. Hirmu kui sellist otseselt enam küll ei ole, pigem viha nende eelmises postituses mainitud “vabaduseihalejate” vastu. Hahh, ma mäletan kui eelmisel aastal naersin nende üle, kes oma juubeleid uhkes üksinduses pidasid. Tundub, et kes viimasena naerab, naerab paremini. Karma!
Täiskasvanu võib ise valida, millal ta sünnipäeva peab. Ise otsustasin seda juba ammu enne koroonat, sest see avas palju laiemad valikuvõimalused peokohtade valikuks. Nimelt on mu sünnipäev aastavahetuse kandis.
Nii et saad juubelipeo pidada igal juhul, võibolla lihtsalt palju soojemal aastaajal, kui algselt plaanisid.
Palju õnne ka!
Jah, muidugi. Ma ses suhtes üldse ei kurdagi, olen esialgu oma sünnipäeva lükanud aprilli algusesse, aga tundub, et pean edasi lükkama veel. Mulle sobib. Lihtsalt nii veider on see deja vu tunne:)