Ja mis tunne on siis vanemal järjekordse lasteaia stendile tekkinud kuulutuse ees seistes kuulda: “Emme, ma tahan sinna trenni minna. Ja sinna ringi ka!” Kuidas sa ütled lapsele, et jah, teised saavad, aga vot sina, kallis, ei saa!Kas tuleb tuttav ette? Praegugi on paljude lasteaedade stendid kaetud reklaamide-registreerimislehtedega, mis kutsuvad lapsi judosse, laulma, tantsima, keraamikasse, robootikasse, inglise keelde, rahvatantsu, kannelt mängima, meisterdama ja kõikvõimalikesse muudesse kohtadesse, igaüks lisatasu eest muidugi.
Lugesin sellist artiklit Delfist ja tundsin end selles artiklis ära. Ka Ida rühmas on seinal registreerimislehed tantsutrenni, inglise keelde, pallitrenni, joogasse, eelkooli. “Pane mind inglise keelde ja tantsutrenni ja eelkooli!” nõudis Ida. “Joogasse tahan ka!” Ühtepidi mõistan ma last, et ta tahab igale poole minna, sest kui pole kogemust, kuidas ta teab, mis on see üks ja õige trenn, millele keskenduda. Rahaliselt teeks kõik need ringid kokku 115 eurot. Ja tegelikult tahaks mina hoopiski, et Ida käiks ujumas ning laulmas, sest ujumisoskus on igale veeloomale hädavajalik ning laulmises on Ida lihtsalt väga hea ning seda tasuks arendada. “Aga Viki käib balletis, kas ma sinna saan minna?” on ta veel kodus küsinud. Balleti ma välistasin, sest kuigi Ida väidab, et hakkab suureks saades Laureeniks, siis tegelikult on näha, et balletis meeldivad talle eelkätt need ilusad seelikud ja meik. Lisaks tean ma, milline töö ja valu on selle ilu taga, mida meie laval näeme. Ujumine ja laulmine jäävad ära, esiteks tõesti raha pärast – ma ei leia, et 200 eurot kuus trennide peale on mõistlik kulutada ja teiseks mul ei oleks lihtsalt aega edasi-tagasi trennist trenni sõita. Koduse emana oleks asjalood ilmselt teised selle ajaga.
Inglise keelde ei oleks ma Idat ka pannud. Mulle tundub, et seda ei ole hetkel lihtsalt vaja. Jah, keelteoskus on oluline ja neid tuleb õppida, kuid mu meelest ei peaks seda veel lasteaias õppima. Mulle tundub see kõik nii “wannabe”, et saaks öelda, oh my god, mu seitsmeaastane honey oskab English´t rääkida. Puhtalt minu tagasihoidlik arvamus, mil tegelikkusega ei pruugi üldse mingit seost olla. (Teine asi on kui lapsel on üks vanem teisest rahvusest, laps elab teises riigis jne, siis on kuidagi elementaarne, et laps õpib mõlemat/mitut keelt). Lasteaias eraldi raha eest inglise keelt õppida – ma ei tea. Pigem tundub mulle, et lasteaed võiks olla see koht, kus lapsed õpivad lisaks koolitarkustele selliseid asju, et neist kasvaks head inimesed. Kes ei mängi siilidega jalgpalli, kes ei mõnita teisi riiete/välimuse pärast. Saate aru, mida ma mõtlen? Selliseid elementaarseid asju, mis polegi enam elementaarsed nagu näha ja lugeda on.
Eelkoolist rääkisin ma Ida ära, sest ausalt…ma ei mõista seda eelkoolide värki. Mul tekib alati kolm küsimust – kas lasteaias on tänapäeval nii kehvad õpetajad, et ei suuda koolieelikutele tähti ja numbreid õpetada, kas lapsevanemad on tänapäeval nii laisad, et ei suuda ega oska lapse silmaringi avardada, kas lapsed on tänapäeval nii rumalad, et lasteaia kõrvalt ja enne kooli on vaja neid lisaks õpetada. Jällegi puhtalt minu isiklik arvamus, aga päriselt ma ei mõista, miks neid eelkoole vaja on. See on nagu ühiskondlik surve, et mis vanem sa üldse oled kui last eelkooli ei pane, kas sa lapse tuleviku peale üldse ei mõtle. Mina, kes ma olen üsna laisk mugav lapsevanem, leian, et on lapsevanema ja lasteaia õpetajate koostöös peaks laps piisavalt kooliküpseks saama. Mulle tundub eelkool kohati tobe trend, millega peab kaasa minema, et mitte kehvem näida.
Ühesõnaga õnnestus mul Ida lasteia trenni- ja huviringid viia 60 euro peale kuus. Ei ole väike summa siiski. Ühtepidi mulle meeldib, et laps saab trennides ära käia lasteaias, jääb viimine-toomine ära, ma mõistan ka seda, et ei saa pakkuda vaid ühte trenni, sest jube nadi tegelikult kui pead minema rahvatantsu, sest see on ainus pakutav trenn. Teistpidi mõtlen ma aga, et aga tõesti kui mul ei oleks seda 20 eurot vaba raha kuus (ühe lapse pealt! aga kui mul oleks kolm last ja kõik tahaks erinevates ringides käia!), siis sellised poolsunduslikud trennid tekitavad ebavõrdsust. Me muudkui räägime, et Eestis ei ole klassivahet ja iga kord kui keegi suure suuga sel teemal sõna võtab, hakkan ma naerma. Jah, on lapsevanema asi lapsele selgeks teha, et kõike ei saa ja kõikides trennides ei ole mõistlik käia, ja lapsed saavad aru ka, aga samas ikka jääb hinge see mõte, et miks tema saab ja mina ei saa. Kõikidel ei ole samasuguseid võimalusi. Punkt. Mõne jaoks on 20-60 eurot palju suurem kui teise jaoks. Vaatasin eile õhtul filmi “Spanglish” – väga mõtlemapanev ning osaliselt samal teemal. Kas keeruliste (armu)suhete taustal oli vanemast aus võtta lapselt ära võimalus käia stipendiumiga erakoolis? Kas see oleks tuleviku mõttes lapsele kasuks tulnud või oleks see ta muutnud kellekski teiseks, kellekski, kes ei jagaks tema ja ta perekonna põhimõtteid? Pikemalt ei hakka seda filmi siinkohal lahkama. Kes on näinud, saab aru, millest räägin. Kes näinud ei ole, soovitan soojalt vaadata.
Muidugi on see kahe otsaga asi, aga mulle tegelikult meeldiks küll kui trennid oleks pigem lasteaiavälised. Mul lapsevanemana oleks tunduvalt lihtsam lapsele selgeks teha, et igal pool ei saa käia, jääks ära need “aga tema käib, miks mina ei saa” ning see tobe surve. Mul on kogu aeg tunne, et selliste reklaamidega mind survestatakse, sest õigel vanemal ei ole oma lapse jaoks kunagi rahast ja ajast kahju.
Eelkooli paneksin lapse kindlasti. Esiteks kirjeldasid eelmises postituses tähtede õpetamist. Siin aitaks eelkool kõvasti kaasa. Aga lisaks sellele õpetab eelkool ka paigalpüsimist 45 minutit järjest, oma korra ootamist, koostööd kaaslastega jne. Osades eelkoolides on inglise keel ka. Keeleõpe on kasulik igas vanuses ja seda kindlasti ei tehta teiste vanemate ees uhkustamiseks.
Ma olen muidugi väga õppimisusku inimene ja seetõttu õppimisusku vanem.
Aga huviringide piir on mu silmis lasteaias või algklassides siiski max 2, sest lapsel peab jääma aega ka puhata ja mängida.
ma jälle mōtlen, et mulle ei ōpetanud keegi enne kooli, kuidas seal käituma peab. läksin kooli ja sain teada, et peab istuma paigal jne jne. eelkool tundub mulle selles mōttes nagu USA-s enne abielu need rehearsal dinnerid jm🤷♀️
tähtedega Idal probleeme pole, probleem on selles, et mina alustasin ōpetamist valesti, sest ei oska ja nōudsin asju, mis minu jaoks on elementaarsed, aga tema jaoks mitte. nüüd proovime teisi variante (vt Instas) ja vaga hasti juba läheb. 55 eurot kuus maksta et ōppida, mida saab ōppida lasteaias ja kodus, tundub mulle pigem mittevajalik
Lisan veel, et kui Ida ise tahab eelkooli, siis seda huvi tuleks ära kasutada. Aga survest ära tee välja. Iga pere teeb ise otsused ja nii ka teie. Ida targa tüdrukuna saab sellest kindlasti aru.
tegelikult ta ise ütles, et ei taha siiski.
Mu noorem laps osales lasteaias inglise keele õpperühmas. Ei olnud see midagi wannabe värk. Esiteks oli see pigem mänguline tund, mille käigus nad mingeid sõnu teada said ja teiseks mingit inglise keele rääkimist otseselt sellest ei tulnud sel ajal.
Koolis aga on ta klassis üks väheseid, kes on võimeline päriselt ka inglise keeles üsna vabalt suhtlema juba mitu aastat. Ma ei saa 100% väita, et see lasteaias saadud õpe sellele kaasa aitas aga välistada ka ei saa. Lootuses, et see kasvõi mingi baasi kooli ajaks annab, saigi ta lasteaias inglise keele rühma pandud )
see on puhtalt minu arvamus see wannabe- asi. keeled on alati kasuks, nōus, lihtsalt mōtlen, kas see peaks lasteaias olema ka tasuline huviring
Balleti kohapealt niipalju, et kui laps lasteaias tantsimas käib ei tähenda see veel meeletut tööd ja balletiartisti tulevikku. Balletti õppida võib ka niisama. Sest meeldib.
nōus. aga kas kōik väikesed tüdrukud peavad balletis käima?
Absoluutselt ei pea. Aga lugesin su tektist nagu välja, et laps tahab, aga sina tead, et tal pole baleriinina tulevikku ja ei taha seetõttu teda balletitundi saata. 🤷♀️
ei, ei! seda ma ei tahtnud öelda, ma tahtsin öelda et naen et ta pigem tahaks vaid seelikuid ja neid kingi ning seepärast et paar sōbrannat käivad, mitte et ballett ise köidaks.
tantsutrenn samas on midagi muud, tants talle meeldib, ta oskab ja tahab liikuda ning see sobib tema iseloomuga paremini.
Rahaline pool on muidugi üks asi, aga muidu mäletan jküll, et selles eas tahab laps igal pool käia. Peaaegu 20 aastat tagasi läks minu poeg laste inglise keele kooli kolmeselt (mis oli väga hea, sest kui ta oli 4 tekkis mulle uus, mitteestikeelne partner, nii et kool + kodu ja viieselt oli ta suuteline oma asjad ära ajama inglises, sai härraga kahekesi olles ka juttu ajada. Neljaselt läks lisaks inglise keelele ka Laine Mägi tantsukooli poisterühma. Aga ausõna, mitte sellepärast, et oleksin saanud öelda “mu väike sweetheart parleerib angleesi :-)”, ma oleks hoopis tahtnud, et ta frantseesi parleeriks, aga ainult ema tahtmisest pole ikkagi kasu, ta õppis seda lõpuks kuuendast kaheteistkümnenda klassini koolis, aga põhimõtteliselt saab aint poes ja kõrtsis hakkama, ma pidin keskoolis päris palju kodutöid tegema :-). Tema pärast on mul hea meel, et me Tallinnas ei elanud, sest muidu oleks ma ta nui neljaks, Prantsuse lütseumi surunud. Nüüdseks olen palju mõistlikumaks vanemaks muutunud. Lasteaia lõpuni olid inglise keel ja tants, lasteaia viimases rühmas käis suvel tennisekursusel, aga selle jaoks tal polnud kannatust (oligi kahekuine kursus 6-8 aastastele), ühesõnaga sai selgeks, et tennisisti temast ei saa. Kooli minnes valis ise endale jalka. Minekuga oli meil lihtne, elasime Pärnus, suht keset linna, kooli oli 500 m, ringidesse enam-vähem sama palju, teises klassis käis küll juba ise. Inglise keelt ei olnud kooli minnes enam vaja. Siis olid neljanda klassini tants ja jalka, 5-ndast kolisime Saksamaale, siis oli vaja uus keel selgeks saada, hakkas pärast kooli nö. pikapäevarühmas olema, et keel kiiremini tuleks, huviringid jäid ära, kui kodust saksa keele abiõpetajat mitte arvestada. Siis tuli juba puberteet ja huviringid enam huvi ei pakkunud, välja arvatud igal vaheajal toimuv väravavahi koolitus. Nüüd on 22, ütleb, et oleksid võinud mind klaverit mängima panna, aga samas möönab ise, et “vaevalt ma pubekana harjutada oleks viitsinud, aga praegu oleks tore mängida.”
Lugesin nüüd Delfi artikli ka läbi ja tundub, et vana süsteem oli parem – ringid olid kõik mujal, eega lasteaia ebavõrdsuse hetk jääb ära. Ja kommid.
Käima peab 0 aga võib nii mitmes kui lapsel huvi ja vanemal võimalust pakkuda.
Lapsepõlv on äge aeg avastada, milles laps tegelikult hea on ja millest ta huvitub.kui vanem suudab seda pakkuda siis miks mitte! 🙂
Eelkooli kohta jäeti sulle fb hea kommentaar! See võib pakkuda palju enamat kui “mõttetu ühiskondlik surve” 🙂
6-aastasena käis mu laps eelkoolis. See polnud neil mingi dresseerimine vaid üsna mänguliselt õpetati nii lugemist-kirjutamist kui inglise keelt ja meisterdamist jne. Mulle endale tundus, et sealsed õpetamise meetodid sobisid mu lapsele rohkem kui igapäevased lasteaia omad. Kindlasti tuli väga kasuks. Lisaks käis lasteaias jalgpallitrennis (sissejuhatav mänguline trenn) ning veel ujumiskursusel (ujumisoskus tuleb alati kasuks). Rohkem ringe ei oleks lisanud ka siis kui laps oleks soovinud, leian, et 3 asja nädalas on piisavalt.
Nüüd juba koolilapsena jätkab ujumiskursusega. Kuna pilliõpe on kooli tunniplaanis siis muusikakooli sel aastal ei pane. Ja mingi ühe ringi võib veel juurde valida. Ei poolda, et lapse kõik õhtud/pärastlõunad oleks ära organiseeritud, las mängib või kasvõi igavleb.
Mind hoopis huvitab, kas Sa saad lapsele rühma minna? Mina ei saa jätkuvalt rühmaruumidesse siseneda, seda siis alates koroonakevadest.
saan. meil sügisest on lubatud minna. kauaks, see on omaette küsimus
Inglise keel sõltub õpetajast, mulle üks laps käis ja oli nii jama, et teist ei pannud
Kuhu ma tütarlapse uuesti paneks, on tsirkusetrenn, see keha ja oma piiridega tutvumine tuleb pea igas muus füüsilises tegevuses kasuks, sh tasakaal rattasõidus jne jne.
Samas mu vend käis lasteaia ajal mingis eraldi keeltekoolis ning tal inglise k ikka väga hea, mul pigem vilets.
Eelkool oleks mul abiks olnud ja oma lapsed panin aga just kooli juurde, et see värk oleks juba tuttav…iseasi kui samast lasteaiast on samasse kooli minejaid niigi aga ma ei käinud kodule lähimas lasteaias ja koolis olid kõik mulle võõrad, samad paljud olid lasteaiast või eelkoolist omavahel tuttavad ning see andis pisut tunda.
Pooldan täiega lasteaias toimuvaid huviringe, samas loomulikult mõistlike kuludega, selliste ringide suurimaks plussiks on see, et ringid toimuvad päeva jooksul ning last ei ole vaja kuskile transportida. Samuti on hea kui laps saab proovida erinevaid trenne mänguliselt ja turvalises keskkonnas, nii on kooli minnes juba selgem milliseid ringe laps tegelikult ise eelistaks. Samas olen ka ise maksnud lapse suht lihtsakoelise meisterdamise tunni eest kuna teised rühma lapsed käisid ja minu laps tahtis ka. Siiski arvan et kasuks tuleb erinevate huvitegevustega tutvumine igal juhul.
Elame väikelinnas, meie kandis on koolidel eelkoolid tasuta. Miks igal pool nii ei ole?
Hea küsimus. Mulle tundub ka, et kui eelkooli eesmärk tihti on lapsi tutvustada koolimaja ja rutiinidega, siis tunduks loogiline, et see oleks tasuta, aga mida ma ka tean:)
kuna (Tallinnas kindlasti) peavad koolid mingit omatulu teenima, siis ilmselt on eelkool üks võimalus. muidu rendivad ruume trennidele välja jms.
Tekkis küsimus, et kust sa nii kalli ujumistrenni leidsid (kirjutasid, et 200 ujumine + laulmine)? :). Keilas on Sei ujumisklubi ja kuna nende trennid on ka Jüris, kus minu tüdruk käib, siis ma väga ei usu, et nad saaks algajatelt kuus palju üle 50-60 euro küsida (minu tüdrukul on teises klubis 7 trenni nädalas ja 70 eurot kuus).
Eelkooliga on nii ja naa, ainus, mida julgen mainida, on see, et kui esimese klassi alguseks lugemine soravalt käpas pole, kipub päris raske olema (vahet pole, mida esimeses klassis “lugema õppimisest” räägitakse või ei räägita …).
Lugesin kokku koik trennid kui lasteaias kolm + eelkool ning lisaks oleks ujumine ja laulmine lasteaiaväliselt.
Nii hea teema:)
Eelkooli vajadus või mittevajadus võib suures seoses olla lasteaiarühma kuuluvate laste oskustes st kas toimub mingi koostegevus ja ettevalmistus kooliks või on rühma sattunud väga erinevate oskustasemega lapsed (nt erinev emakeel) ning kindlasti ka õpetajatest.
Minu kolmest lapsest pole ükski eelkoolis käinud. Samamoodi põhimõtteliselt ei pannud. Kõik said ilusti sisse kõvade katsetega kooli. Kodus ka ei tuupinud, aga eks neil on vist korralikud geenid ning tegelenud olen nendega palju. Nagu sinagi, just maailmavaate mõttes. Lugeda oskasid nad katsete ajaks siiski ka.
Inglise keele kohta ütles väga ilusti minu inglise keele õpetaja: inglise keele saavad tänapäeval kõik lapsed selgeks, õppige parem teisi keeli lisaks!
Loen ja mõtlen, et kui juba lasteaialastele on vanematel raske selgeks teha, et kõike siin ilmas pole võimalik saada, siis mis saab teismeeas. Mina ka ei saa kõike, mida soovin ja sellega tuleb leppida. Aga seda tuleb ka lapsele varakult selgitada. Kui laps teab, et ta pole mitte ainus, kelle soovid ei täitu, siis ei teki sellest ka tüli. Eelkooli (laupäeviti) oma lapse panin, kuigi ta mõistis lugeda ja vigadega kirjutada, aga soov oli, et saaks tulevaste klassikaaslastega tuttavaks, sest ta ei käinud kodukoha lasteaias. Ka lasteaia trenni panin ja olen väga rahul, sest treener märkas lapse probleemi, millega saime õigel ajal abi., Inglise keele jätsime vahele ja draamat ei tekkinud, nagu ka sellest, et osa lapsi käis jalakta mängimas, aga minu oma tervislikel põhjustel ei saanud. Ka oli lasteaias võimalus käia ujumas, kuid osa lapsi sellest loobus. Neile leiti asendustegevus. Minu töögraafikut arvestades trennid väljaspool lasteaeda poleks kõne alla tulnud, pealegi on lasteaiapäevad niigi pikad ja pärast seda veel last kuskile viia, oleks lapse piinamine.
Huviala ringid on tõesti kallid, päris paljudel jääb see kalliduse tôttu ära, mis on kurb.
Eelkooli koha pealt. Mina elan soomes ja siin on eelkool kohustuslik. Päevas 4 tundi teevad eelkooli asju. See köik käib läbi mängude. Kord kuus käivad suures koolis tutvumas kooli eluga. Saavad olla klassis, teevad seal harjutusi. Soomes on eelkool lapsele nagu ettevalmistus mis teda ees ootab. Õpivad tähti, numbreid, jne. Soomes on see mu meelest hea et kui laps läheb esimesse klassi ta ei pea oskama kirjutsda, lugeda arvutada- seda köike nad ôppima hakkavad. Loomulikult on hea ja tore kui juba laps oskab tuöeb aind kasuks, aga pole sellist pinget lapsele ja vanemale.
Ma arvan, et suuremale osale peredest on lasteaiasisesed trennid pigem meeltmööda just logistika tõttu.
See, et laps näeb seinal trenne ja tahab ka, sest teised saavad, on minu arvates sama olukord kui näiteks poes – Prismas möödume igakord mänguasjaletist poodi sisenedes ja on küll palju ahvatlusi, aga see, et keegi teine saab,
ei tähenda, et minu laps ka saab. Siis saab kui see on meie pere otsus ja poodi minnes kokkulepitud. Samamoodi võiks olla kõige muuga. Nii mõistlikule lapsele nagu Ida saab asju seletada.
Aga kui majanduslik olukord võimaldab ja laps soovib, siis kindlasti on trennid toredad ja ühes-kahes võib ju käia.
Inglise keele õppimine nii noorelt on mu meelest samasugune huviring nagu kõik teised. Kui lapsel on huvi selle vastu, siis miks mitte. Ma ei teagi kuidas see nii erinev on kui näiteks laulmine ja miks ta rohkem wannabe asi peaks olema. Mul üks laps koguaeg küsib kuidas midagi inglise keeles öelda. Mõtlesin ka, et äkki peaks ta siis panema kuskile vastavasse ringi.
Mina hakkasin ka omal ajal juba enne kooli inglise keelt õppima ja vähemalt minu puhul on see ka selgeid tulemusi andnud – koolis oli inglise keele õppimine kergem kui teistel, teiste keelte õppimine on olnud kergem kui teistel, töötasin vahepeal aastaid tõlkijana ning nüüd töötan juba aastaid (viis?) ingliskeelses keskkonnas ja minu töö on otseselt keelega seotud. Nii et mul on väga hea meel, et mu vanemad mu varakult keelekursustele saatsid.
Praegusel ajal tuleb lastele inglise keel uksest ja aknast, vähemalt need lapsed, kes periooditi üksi kodus on ja selle tõttu arvutis saavad olla.
Meil juhtus nii, et suvi enne kooli oli selline, kus ma mehega palju töötama pidime ja laps suvel päevasel ajal vanaisa ning interneti ja Playstationi hoida oli. Jah, see tegi kurvaks aga samas üllatuseks oli inglise kõne ja kirjakeel sügiseks selge. Ja kui neil inglise keel 2.klassis algas, oli klassis veerand lastest need, kes juba oskasid ja siis teised, kes alles alustasid. Vaene õpetaja, selliseid klasse on raaske õpetada 🙂
Ka vene keele õppimine on üllatuslikult lihtsamalt läinud.
Täna olen ma mures pigem lapse eesti keele oskuse pärast. Kooli ja trennivälisel ajal kiputakse ainult inglise keeles suhtlema ( 13 aastased) ka eestlased omavahel, sest kui ehitatakse kusagil mängus midagi ja siis on tiimitöö, siis nad väidavad, et nii on lihtsam. Paar korda on ka minuga rääkides laps juba öelnud, et inglise keeles on see nii aga ma ei tea, kuidas see sõna eesti keele on.
Kodus olen nüüd kohustuslikus korras raadioteatri äpist järjejutte pannud ja eestikeelseid raamatuid lugeda lasknud.
Eelkooli paneksin lapse sinna, kuhu ta ka 1.klassi läheb, siis on kooli sulandumine lihtsam. Meie kool tegi 3 x enne kooli algust kevadel tasuta eelkooli tunnid oma tulevase klassijuhatajaga ja sellest oli küll abi. Mitte akadeemilise hariduse osas vaid pigem sotsiaalse poole pealt. 45 minutit paigal istuda, õpetajat jälgida, oma kõnejärjekorda oodata 🙂 kätt tõsta jms. Sellisesse, kus läbi aasta igal nädalal kusagil veel eraldi õppimas käima peaks, ei paneks. Piisab, kui laps viimasel lasteaia aastal pidevalt lasteaias käib. Meie omas õpetati nad enne kooli juba “ülitargaks” Lugemine, kirjutamine, 20 piires arvutamine jms. oli kõik lasteaias juba selgeks tehtud.
Mul on hästi meeles 1.klassi koosolek, kus lapsevanematelt nõuti ainult, et 1.klassi laps oleks hommikul söönud ja korralikult välja puhanud, see pidi kõige olulisem olema.
Kui lapsel on huvi keelte vastu siis miks mitte saata inglise/prantsuse jne. siis minu arvates on see vaid positiivne! Kuni 7.eluaastani jäävad kõik keeled palju kergemini külge (teaduslikult tõestatud) ning tunnid on pigem mängulised.. Ei ole nii hullu tuupimist 🙂
Enda lapsega seda muret õnneks/kahjuks pole, sest ta lihtsalt peab 3 keelt selgeks saama, et oma vanavanemate ja teiste perekonnaliikmetega suhelda 😀