Kutsun teid teatrisse!

Nagu te ilmselt teate, siis Ida käib juba mõnda aega Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Koolis. Selles, et kool on tore, pole kahtlustki. Selles, et seal on lastel lõbus, pole kahtlustki. Selles, et ma olen nõus need koolipäevad autojuhti mängima (ikka virisedes), pole kahtlustki. See sõidutamine on seda väärt. Ma olen selles koolis päris paljusid etendusi … Continue reading Kutsun teid teatrisse!

Lugu sellest, kuidas me kolme musketäri vaatamas käisime

Kas teil on ka neid hetki, kus te teate, et peate kuhugi minema, aga üüüüldse ei viitsi, et parema meelega lösutaks kodus diivanil, kuid kui olete ikkagi end kokku võtnud ja ära käinud, siis olete pärast õnnelikud, et käisite? Mul on neid hetki kogu aeg. Jube piin on end kokku võtta, et peale tööpäeva viitsiks … Continue reading Lugu sellest, kuidas me kolme musketäri vaatamas käisime

Ida hirmud

See on nüüd üks selline teema, mis mulle korralikult peavalu valmistab, sest ühest küljest tahaks ju öelda, et kle, mis hirmud, lõpeta ära, aga teisest küljest võtan ma neid väga tõsiselt, sest ma tean, mida hirmud lapse jaoks tähendavad. Näiteks mina ise kartsin Idavanusena mingi periood "kollast maski". Oli üks lasteetendus ja peale seda ei … Continue reading Ida hirmud

Kui paljudes huviringides laps käima peab?

Ja mis tunne on siis vanemal järjekordse lasteaia stendile tekkinud kuulutuse ees seistes kuulda: “Emme, ma tahan sinna trenni minna. Ja sinna ringi ka!” Kuidas sa ütled lapsele, et jah, teised saavad, aga vot sina, kallis, ei saa!Kas tuleb tuttav ette? Praegugi on paljude lasteaedade stendid kaetud reklaamide-registreerimislehtedega, mis kutsuvad lapsi judosse, laulma, tantsima, keraamikasse, … Continue reading Kui paljudes huviringides laps käima peab?

Sõbrannalt õpitud tarkustest ja pisaratest “Kullaketrajani”

Te ju teate, kuidas ma olen kiitnud otsust panna Ida Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide kooli? Teate ka seda, et eelmisel aastal otsustas Ida, et tema ei taha enam mitte kunagi sinna minna ja valas pisaraid kui ma teda tundi viisin. Ma rääkisin Kaariga, et tundub, et meil jääb kool pooleli, sest ma ei saa … Continue reading Sõbrannalt õpitud tarkustest ja pisaratest “Kullaketrajani”

“Kaua seda rukkilillepuru veel kannatama peab?”

Nii küsiks ma peale Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide kooli kevadkontserti kui ma oleks Helen Sildna. Aga õnneks ma ei ole. Mina olen tavaline eestlane, kes selle "puru" üle uhkust tunneb ja oma last ka samas vaimus püüab kasvatada, seega ei saa teile tulla üllatusena kui ma ütlen, et eilne kontsert oli suurepärane elamus. Aga alustame … Continue reading “Kaua seda rukkilillepuru veel kannatama peab?”

Kuidas me kaunite kunstidega jälle sina peale saime

Ma olen sellest ka varem rääkinud, et Ida laulutundi viimine oli paras närvide proovile panek ja kui ta peale iga tundi poleks öelnud, et tahab seal käia, siis ma oleks ammu alla andnud. Jaanuaris aga otsustas printsess, et tema ei taha enam käia, karjus nii mis kole, kui ma talle lasteaeda varem järgi läksin ja … Continue reading Kuidas me kaunite kunstidega jälle sina peale saime