Veel umbes neli aastat tagasi ei saanud ma üldse aru, mis värk selle saunatamisega on, mitte miski ei ajanud mind riideid seljast viskama ja lavale higistama ronima, tundus täielik ajaraisk. Veel vähem sain ma aru inimestest, kes vabatahtlikult keset talve külma vette ronisid. Püha jeesus, milleks. Mu jaoks ei olnud tihti suvelgi vesi piisavalt soe, et ujuma minna, mitte miski ei oleks mind ajanud vette keset talve. Hytta´sse kolides see kõik muutus. Ma sain aru, et saunatamine ei ole niisama laval higistamine, vaid mõnus vaba aja veetmise viis. Elustiil. Sama ka talisuplusega. See on midagi nii värskendavalt mõnusat, et sõnadesse panna ei õnnestugi. Satu juures elades sai minustki saunakultuuri austaja. Lisaks õppisin ma seal, et talv ei olegi nii kohutav aastaaeg, tuleb vaid osata seda nautida. Aastakümneid olin ma talve vihanud, sest kohutavalt külm on ju, tänaseks olen ma jõudnud nii kaugele, et võin vabatahtlikult – sealjuures seda ka nautides – keset talve riided seljast visata.
Mesi Tare hilissuvisel saunafestil olime me juba osalenud, sel nädalavahetusel otsustasime me osaleda grammike kangemal saunafestil, mis hõlmas kogu Sibulateed. Et oleks meeleolukam, kutsusime endistest tallinlastest tartlased ka kaasa ning juba vanast ajast on teada, et kui ühte autosse satub üks Prangel ja üks Kund, siis on oodata üht meeleolukat seiklust. No ja nii täpselt läkski. Otsustasime alustada oma saunateekonda kõige kaugemast saunast – Ranna puhkebaasi omast – ning kui te arvate, et me ei suutnud 36789 korda õigest teeotsast mööda sõita, siis te arvate loomulikult valesti. Naersime omaette, et panime esimese hooga nii palju mööda, et oleksime varsti otsapidi juba Narvas olnud. “Oleksime kella seitsmeks tagasi jõudnud ja öelnud, et oli küll pikk sõit, aga see Narva saun oli seda kõike väärt!” kujutasime me elavalt ette, kuidas oma eksirännakutelt lõpuks tagasi Varnjasse jõuame. Narva asemel jõudsime siiski õigesse kohta, testisime ära sauna, Peipsi veetemperatuuri, saime kätte oma templid ja liikusime edasi, et leida üles järgmine saun. Hinnang saunale: 5+
Kui esimeses saunas jäi kümblustünnis käimata, siis Kadrinas ei õnnestunud mul sellest enam kõrvale vingerdada. Lisaks sellele, et Ida on hull saunataja, ma ikka imestan mõnikord kuidas ta isegi leilile vastu peab, on ta täiesti hull kümblustünnide järel. Me oleme ikka püüdnud Marekit mõjutada, et ta meile ka kümblustünni muretseks, ma usun, et ühel hetkel ta ikka murdub. Kadrina mõisa saunakogemusele anname me hinnanguks 5+
Vene saunas ei olnud ma kunagi varem käinud ja nii olid meie järgmisteks sihtkohtadeks loomulikult Nina küla vene saunad. Peale järjekordseid eksirännakuid, edasi-tagasi ja möödasõitmisi jõudsime me kohale ka. Enne seda püüdsime üles leida Juhan Liivi sünnikohta, suure tee pealt silt näitas ja kuna me olime sildist umbes neli korda mööda sõitnud, siis me tundsime, et see on märk ja me peame minema vaatama kui must lagi sel meie toal siis oli. “Pole ime, et ta depressioonis oli, kui ta siin pimeduses ja lumesajus keset metsa pidi üksinda ringi jalutama, tuli linnast, lumesadu, tööd ei leidnud kusagilt, jalad väsind, läbi, läbi näljane, ja siis jõudis koju, kus must lagi, must ja suitsuga, ämlikuvõrkude, prussakatega,” improviseerisime me Eesti luuleklassiku ainetel ja püüdsime õiget taret leida. Ei leidnud. Sujuvalt sõitsime mööda. Aga see eest leidsime üles nii Vaino talu kui eelmise aasta rahvalemmiku Kalamehe Talu.
Vaino Talu saunakogemusele annan mina oma lemmiku tiitli. Vene saun ja peale seda järjekordne Peipsi temperatuuri mõõtmine (ikka oli külm) oli kokku nii positiivne elamus, et ma teisiti lihtsalt ei saa. Hästi raske kusjuures oli üldse lemmikut valida, sest igal saunal oli midagi, mis selle omapäraseks ja eriliseks tegi. Esimestes saunades esindasime meie võistkonda vaid mina ja Ida, nii et ma sain naerda, et mul oli kaasas oma saatjaskond – hommikumantlihoidja, kaardilugeja ja fotograaf/videograaf. Allolev pilt iseloomustab seda hästi. “Marek, tule siis hoia mu mantlikest kui ma kümblen!” Mhm, pole siis ime, et “Tagametsa tangot” ümisema ajas. Mu abikaas saaks minult loa mind kätel kanda, ta tohiks olla mulle elus kindlaks toeks. Mu naerul pilk võiks talle sulnist õnne anda, mu korvi mantlit võiks ta kanda uhkelt piimapoes saunafestil.
Hinnang saunale otseloomulikult 5+
Üldse ei imesta, et Kalamehe Talu eelmisel aastal rahva lemmikuks osutus. Astud autouksest välja, juba võetakse sind naerusuise ja lõbusa perenaise poolt vastu, öeldakse, et saunas on järjekord, aga tulge tuppa koduõlut ja sibulapirukat maitsma. Laud lookas ja hinnaks viis eurot inimesele. Pliidil podiseb borš. “Kas paneme hapukoort ka?” – “Muidugi.” Ja juba järgmisel hetkel on külaliste ees laual kausike kuuma koduse boršiga. Tuba on täitunud sibulapiruka ja supi lõhna, külaliste mõmina ja naeruga.
Hinnang: üllatus, üllatus 5+
Väiksele saunalisele mõeldes, kes väidab küll, et pole väsinud, jätame külastamata kuppelsauna ja Koosa külasauna, mida hiljem teiste kommentaaride põhjal küll kahetseme, käime hommikumantlites tankimas ja poes (kas te olete kunagi hommikumantlis poes käinud?) ning võtame suuna Mesi Tare poole, kus meid ootab veel viis sauna. Sealhulgas ka eriliselt äge suitsusaun.
Ja ei saa midagi öelda, Mesi Tare on ikka see koht siin maamuna peal, kus ei ole killukestki negatiivsust, kõik on nii ilus ja armas ja nunnu ja hooliv, nii ülivõrdes, et nakatud ise ka selle positiivsusega. See on täiesti ebareaalne koht! Tuppa minnes tabas meid selline rammestus, et tundus, et me ei jõuagi sauna, aga võtsime end kokku ja oleks ikka paganama kahju olnud kui oleksime siinsed saunad vahele jätnud. Orava saun oli täielik üllataja. Megahea saun. Hinnang: mis te arvate? Muidugi 5+.
Suitsusaun, mida me olime terve päeva oodanud, jäi siiski külastamata. Ei leidnud enam jõudu. Käige ise päeva jooksul seitsmes saunas, võtab ikka läbi küll. Hoiatasime Herlingut ka, et isegi kui sel aastal ei jõudnud igale poole poole, siis võtku teadmiseks, et meist enam lahti ei saa, me tuleme ikka ja uuesti tagasi. Rääkisime tartlased ka pehmeks, et järgmisel saunafestil oleme suurema võistkonnaga esindatud. Aga ise Herling meid kutsus ja ära võrgutas.
Enne seda kui me kell KAHEKSA voodisse kukkusime, saabus Mesi Tare hoovile ka kamp Nublusid. Nii nagu telefon ütleb mõne salvestamata numbri kohta, et “maybe see ja see”, siis oli ka siin võimalus, et üks viiest “maybe Nublu” ja tahtsime pilti teha “mina ja kuulsus”. Oli selleks põhjuseks naabrimehe koduvein, pimedus või salapära Nublu ümber, aga fännipilt tuli selline. “Kroonikasse” ei saada.
Uni Mesi Tares oli imeline. “No näed,” naeris Herling. “Ja meil pole isegi Napsie´t, piisab vaid Peipsi õhust”. Nõustun temaga.
Fu! Jälle üks vananev sotsiaalmeediastaar liputab siin oma “paksu pekist” tagumikku.
Vaimukas, väga vaimukas! Kas saaks su aadressi, paneksin kohe auhinna posti selle kuu “parima nalja” eest?
Kuna Sibulatee saunafEST on juba teistest omataolistest erinev selle poolest, et meil on kohustuslik nautida ja keelatud kiirustada, siis otseloomulikult eelistame me just, kuidas nüüd eelkõneleja ütleski… vananevaid sotsiaalmeediastaare oma saunades näha. Elu on näidanud, et mida noorem, seda vähem mõistad sauna tõelist olemust ja eesmärki!
Ja mina ausõna ei saa enam aru, mis nõidus seal Vaino talus on… Igal aastal maksimumpunktid ja Kalamehetalu tihedalt kannul… Okei, saan aru küll tegelt. See on Sibulatee kolm kultuuri saunalavadel, just see, mida me üritus endast kujutab 🙂
Oi ja mis pärlid meil juba järgmiseks korraks plaanis on! Tulge ikka tagasi, võrgutame üha uuesti ära 😉
Kusjuures selles on iva küll, et vananev “sotsiaalmeediastaar” naudib kordi rohkem selliseid üritusi kui oleks seda teinud 25aastane mina. Esiteks ei oleks ma aru saanud, mis vägi paneks mind autoga saunast sauna sõitma, teiseks oleks ma häbenenud, et äkki keegi vaatab, et olen paks/tselluliidine/valet värvi trikooga/vale soenguga. Nüüd aga keskendudki nautimisele, võtad aja maha ja kulged omas tempos, oma inimestega idüllilises keskkonnas, saad uute inimetsega tuttavaks, räägid juttu…Mõnus!
Elu on imelik, eksju. Igal aastakümnendil avastad endas uusi suhtumisi ja tegusid. Elu on ikka imelik.
Sul on ikka mingi kompleks selle vananemisega, süstid jne. Ja sealsamas laidad teisi kes sama teevad, ainult et nooremad ja kenamad? Kusjuures seda mitte arusaamist on sul rohkem ja üle, milleks vaja inimene avalikult põhja tampida?
Mitte ei saa aru su pointist, lihtsalt puht õelus, eks ole, kuidas sa seda ka kirjeldad.
esiteks ma muidugi tahaksin sinult küsida, kuidas see teema on saunafestiga seotud? Teiseks küsiksin sinult veel paari asja:
-kas ma olen kedagi mudasse tampinud selle pärast, et on minust ilusam või noorem? Mul ei ole sellega absoluutselt probleemi. Ei suuda ka mõista, kus sa seda näed?
– kui mul on kortsud ja koostöö raames saan neist vabaneda ning avastan, et enam ei taha kortsudega olla, siis on see vale või seotud “vanadusega kompleksidega”? Ma ei tea, et oleksin kedagi laitnud, kes seda teevad. Küll muidugi laidaks ma seda kui tegu on 20-aastasega, SIIS tõesti ei peaks süstidega jändama. 40-aastaselt aga miks mitte?
– Ma näen probleemi selles kui suunamudijad ja eeskujud ei käitu vastavalt oma sõnadele ise. Kas sinu arvates ei ole vastuoluline ja vale süüdistada meediat, et pilt kehadest on väär, samas olles ise seda aastaid teinud?
-Kas see on ilmtingimata õelus kui hüüda, et keiser on paljas? Isegi kui see arvamus ei pruugi olla populaarne ja võimalik, et on ka vale, aga on inimesi, kes kõike kaasa ei kiida.
Sina kritiseerid minu vanust ja välimust ning see on okei.
Ma olen hommikumantlis poes käinud. Tallinna kesklinna Tornimäe Rimis. Täitsa kainena ja keset päeva 🙂 Pood asub mu kodust üle tee ja ühel suvehommikul kui sain aru, et kohv on otsas ja minu tepingutega hommikumantel annab moodsa mantli mõõdu välja, läksingi 🙂 Olen seda poodi ka pidžaamas külastanud, päris mantel peal. Ainus asi, tuleb vaadata foori, et ei jääks autoalla ja sellises riietuses tänaval ei vedeleks kuni kiirabi tulekuni 😀 Vanasti kui ma kesklinnas ei elanud, tähendas kesklinna minek mulle valitud riideid, korralikku meiki ja soengut 😀 Inimene harjub kõigega. Koduümbrus ju ikkagi 🙂
😁 Jajah,just,sest mine tea,millisesse haiglasse sellise riietusega kodanik viidaks’. Pärast tee selgeks,et :”Ma vaid korraks ja tavaliselt käin ikka normaalselt,täitsa inimeste normide järgi riides.Seda pikkade käistega särki nüüd ka vaja poleks olnud”.
Ma ei tea,mis mul viga,aga no ei jää mulle kuidagi ette ega silma teiste kaal või korts.Oma keha on lähemal ja kui too annab märku ühest või teisest kõpitsemist vajavast asjast (olgu siis vahest veidi vaja üle vaadata,mille see üleannetu käsi mulle suhu transpordib või siis põlv annab naksudes teada,et kuule liigutaks ehk veits rohkem,õlitamisest siin kasu pole),eks ma siis korrigeerin neid asju.Üks asi,mida ma oma elu jooksul olen märganud,on see,et mitmed ülekaalulised inimesed on elurõõmsad ja kui hästi nad näiteks tantsida oskavad😁! Ju need on sellised,kes on tõesti rahul endaga ja tunnevad ennast oma kehas hästi.Ah,mis ma ikka jauran sellest siin Saunafesti postituse all.Ma kahjuks ei tohi väga saunas käia,aga saun meeldib ja vahest ikka panen ka oma sauna küdema.Egas elu ei saa elamata ja nautimata jätta.Sellisest üritusest päris osa võtta saunatajana ei saaks,aga saunaviha ja kerise lõhna tundsin ninas küll! Äge! Vinged tegijad seal Peipsi veerel!
Fakt on et nii valulik reaktsioon. Olgu kui põhjendatud. Lihtsalt õel.
Polnud midagi muud tarka öelda eksju?
Piret, ole hea kasuta siis teine kord oma päris meiliaadressi kui sa tõesti ei olnud see, kellele meilis vastasin;)
Appikene, loen siin blogia saunajuttu ja adun miskipärast kurjust lugejate poolt. Miks siis nii? Kas seepärast, et Eveliis kirjutab, mida tunneb, leidsid sina Piret koha, kus elada välja oma pahameelt? Blogijad peaks tegema oma postituse nii, et üleval on postitus ja alla paremale kirjutavad need, kes soovivad teemaga arutleda omi muljeid ja vasakul kirjutavad need, kes tahavad oma pahameelt teiste peale välja valada ja on muidu kurjad ja õelad.
Aga positiive on ju see, et nüüd ma ka tean, kes on kes. Ihii!
Aga tegelikult tahtsin ma kirjutada, et meil kodus on ka valmimas saun. Ma nii väga ootan seda. Mõtetes juba kujutan ette, kuidas talvel lähen jääauku ja laval käin ikka leili võtmas kolm korda. Näis kas ma suudan? Praegu olen elanud nii, et saunaskäik oleks nagu dussi alla minek. (käime sugulase pool saunas). Supsti leiliruumis ja seal kohe pesema ja kõik see oleks nagu lihtsalt üks pesemine. Siis saan panna ju kohe peale sauna hommikumantli selga ja olla koduselt kodus. Mul on juba kogutud kõik aroomid ja häid seepe ja ma ei tea, mida veel, et kõik oleks hea. …
Oi, tuleks see aeg juba rutem.
Hüva leili teile kõigile.
Ega kõigile ei saagi meeldida, kes näeb õelust, kes tahab pahameelt välja elada, igaühele oma…
Ainus mis mind kurvaks teeb on see, et seda tõesti peab saunajuttude all tegema.
Ma täiesti mõistan seda sauna ootust. Pole midagi paremat kui võtta pere seltsis aega ja käia saunas, mitte niisama pesemas:) Oma saun on imeline!
Aitäh nii meeleoluka postituse eest!
Meil lähiaastatel pole võimalust minna (oleme natukene liiga kaugel) aga ma loodan, et selline äge festival toimub ka 3-5 aasta pärast. Siis oleksime küll kindlad minejad, mul isa täielikult saunausku (ega siis mu välismaa sõbrad teda asjata šamaaniks kutsu), laps naudib samuti sauna ja Sibulatee kant on ka meie jaoks päris eriline..seega see festival tundub meie teetassike olevat 🙂
See festival on tõesti väga äge ja minagi loodan, et sel ikka on pikka iga. Usun et on ka, sest eestlane on ikka täitsa saunarahvas.)