Ma töötasin kunagi ettevõttes, kus..khm…kuidas nüüd viisakalt öelda…töötasid mutid, sellised Hyacinth Bucketid (hääldub muidugi nagu Bouquet), kes jälgisid kullipilgul, milliste etiketireeglite vastu teised eksisid. Ainus miinus nende etiketireeglite juures oli see, et need olid ilmselt mõnest 1920-aastate kombeõpikust. Kui mitte 1820-aastate omast. Nende arvates pidi tööl käima riides viisakalt ja otseloomulikult jäi neile ette see, kuidas mina riides käisin. Ma imestan, et nad üldse mu tööle võtsid, sest 936204 korda kuulsin ma hiljem, et me vaatasime, et kas ta tõesti käis tennistega töövestlusel. Nende jaoks olid ainsad normaalse naise kingad sellised mustad kinnised kingad väikese kontsakesega. Tööle ma igatahes sinna Hyacinthide keskele sain ja nii algas igapäevane terror teemal “püha jumal, mis sul seljas on jälle”. Olgu öeldud, et näiteks võis see käia päisepildil oleva riietuse kohta, sest “lohakas”, “liiga lühike” ja otseloomulikult “sukkpükse pole jalas”. Paljast säärt on täiesti kohatu näidata. Nende jaoks oli ainuke aktsepteeritav riietus range (püks)kostüüm PTA või Protteni poest.
Enne kui te ütlete, et aga neil on ju õigus, siis teate, mina olen ka vanakooli inimene mõnes mõttes ja vägagi austan korrektset ja viisakat riietust ning leian, et on kohti, kus tuleb kanda tavalisest pidulikumaid riideid, aga kui minu töö on näiteks olla it-mees kontori pimedas taganurgas, siis kindlasti mitte ei pea ma käima viigipükstes ja kui minu asi pole kohtuda klientidega või ma ei tööta pangas või advokaadibüroos, siis kuuma suveilmaga on sukkpüksid ikka väga ajast ja arust nõue.* Riietuse määrab ikka töö juures töö iseloom, mitte kellegi välja mõeldud iganenud reeglid. Ja lepime kokku, et me kõik oleme ajudega inimesed ja ei arva, et inimesed käivad tööl dresside ja muu säärasega, noh et ei hakka äärmusesse langema, et kui poleks Hyacinthe, siis kõik käiksidki suvel lühkarite ja plätudega.
Lühkarite ja plätudeni ma tahangi jõuda. Eile oli jälle see päev, kus 3728608 koolijütsi läks aktusele. Ma olen ka seda meelt, et see on Eestis pidulikumat laadi sündmus ja laps võiks/peaks olema viisakalt riides ning jah, vanakoolina, ma pooldan, et see oleks must-valge riietus, aga kui see pole kooli reeglistikus ära määratud, siis mu meelest on kõige olulisem, et laps oleks riides korrektselt. Kui ikka väljas on 26 kraadi, või isegi 18 kraadi ja teada on, et aulad on üldjuhul umbsed, siis ei pea ikka küll lapsele ülikonda selga panema. On küll ja veel alternatiive. Tüdrukutel on muidugi lihtsam, aga ka poistele on muid valikuid kui ülikond. Jah, kasvõi need koledad koledad põlvpüksid. Ma ei tea, mida need Hyacinthid, kes Perekoolis minestasid “põlvpükste” peale, silmas pidasid, aga on ka teistsuguseid põlvpükse kui “Hawaii Surf” kirjadega poolpiki kirjusid pükse. Tahate öelda, et Prince George on ka maitsetu, kuna ei ole ülikonnas? **
Ja teate, mu meelest on tänapäeval täiesti okei kui lapsed kannavad ka aktusel tenniseid. Ei tähenda see midagi, et siis nad ei saagi aru, mis vahe on pidulikul hetkel võrreldes tavahetkega. Ütleme siis nii, et ehk on lapsevanema kohustus lapsele õpetada maast madalast, kus käiakse ülikonnakingaga ja miks sellised asjad üldse olemas on. Etikett ei alga tennistest või lühikestest pükstest.
Issand, aga vanemad ei olnud ka piisavalt pidulikult riides. Ma tsiteerin perekooli Hyacinthi: “Ma ei ole friik, ja olgu tahes, et tegu mitte pealinna kalli eliitkooliga – akadeemiline õppeasutus on see ikkagi ja mingi sisemine hääl võiks ju aidata öelda, et kui tegu õppeaasta piduliku aktusega, siis see eeldab ikka natuke vaevanägemist enda välimuse suhtes. Igatahes mina tundsin ennast ülihästi oma kenas pastelses helelillas kleidis, samas toonis kingades ja toon tumedama väikse ridiküliga. Soeng ja maniküür on mul nagunii alati korras.” Ma ei tea, kas tegu on ühega neist väikelinna inimestest, kes end teistest paremaks peab, sest mees on Soomes ehitaja. Uskuge mind ma tean selliseid. Jah, ma olen nõus, et päris rannakleidis ja plätudes ei minda, aga ei usu ma ka, et mõnes nö kolkakoolis emad-isad päris padumatsid oleks. Kindlasti on erandeid, aga ei ole neid kindlasti kusagil massiliselt. Tõesti, no mis aastas me elame, et kohe nii rangeid “etiketi-ja moraalireegleid” peab järgima, et kohe lausa soeng ja maniküür peavad ka on fleek olema lapse aktusel.
Teemast välja, aga kommenteeriti ka kellegi “sobimatut triibulist rannakleiti” Margus Leivo ärasaatmisel. Ma siis läksin huvi pärast vaatama, käisin kõik galeriid läb ja leidsin vaid ühe triibulise kleidi. Rannakleit see kindlasti ei olnud. Soliidselt oli must pintsak peal ja isegi kott oli “sobilikes mõõtmetes”. Inimesed ikka nats pingutavad üle, mille kallal norida.
*Ja päriselt, kas keegi selgitaks mulle, miks on õhuke sukkpüks ilusate päevitunud säärte puhul vajalik?
**Jätkuvalt olen ma seda meelt, et koolis peaks olema koolivorm üldsegi. Jääks ära igasugu ilkumised riietuse kallal nii vanemate, teiste laste kui Hyacinthide poolt. Ja ei tungiks dressimood peale. Näete, ma olen piisavalt konservatiivne. Dress käib ikka spordisaali, aga natuke raamist ja 1920 etiketinõuetest välja vaatamist ei tee ka paha.
Kõigega nõus, välja arvatud “*Ja päriselt, kas keegi selgitaks mulle, miks on õhuke sukkpüks ilusate päevitunud säärte puhul vajalik?”
Miks peab säär olema päevitunud? Miks ma pean oma geenidega määratud nahavärvi peitma või toonima? Olen valge siis olen noh.
Okei, sorry, ma üldistasin, et suvel on sääred päevitunud üldjuhul, aga jah, vahet ei ole mis värvi see säär on. Ma tahaks teada, miks sukkpüksid kohustuslikud on suvel
Säär VÕIKS olla päevitunud, sest nii on ilusam ja esteetilisem. Reaalsuses tähendab see “loomulik valge” pigem sinakat-pabervalget suurepoorilist jäset, mis on ilust kaugel. Vaidlema pole mõtet hakata 😀
Noo, kevadel on mu jalad ka sinakas-valged, aga sukkpükse ei pane ikka jalga, sest mida rohkem päikest saab, seda kiiremini jalad jumekaks saavad. Mulle meeldivad suvel päevitunud jalad:)
No vabandust aga PEAN vaidlema. Mis see “esteetilisem” tähendab? Kui minu jaoks on esteetilisem nt blond pea siis peavad kõik blondiks värvima end? Vot mulle nt meeldib loomulik hele nahatoon iga kell rohkem kui grillkanad. Vahet pole kumba sina eelistad – elada ja töötada on õigus igasugu välimusega inimestel. Ma isegi ei imestaks kui eestis keegi naine oma karvaste jalgade tõttu kinga saaks, sest kellegi jaoks ei olnud esteetiline, kuid skandinaavias (kuhu suunas kogu võrdõiguslikkust taotlev lääne ühiskond tüürib) ei oleks selline käik enam mõeldav. Üks asi on hügieenist kinni pidamine ( nt puhtad küünealused), kuid igasugune päevitamine, meikimine, raseerimine jne peaks küll olema igaühe isiklik valik. Pardon.
Prints Georgiga on tegelikult hoopis see teema, et alla 6aastased (vist oli 6 või oli 7- suurt vahet pole) kõrgklassi kuuluvad briti lapsed ei kanna pikki pükse. Nad kannavadki ainult lühikesi. (see on selline staatuse-teema siin)
Jah, seda küll, see oli lihtsalt esimene näide, mis pähe torkas põlvpükste kohta.
mul kipuvad jalal karvad sisse kasvama ja seepärast käin sukkpüksteta pikema seelikuga või sukkpükstega (8den) miniseelikuga – noh et teeb mulje ühtlasemaks jne. aga eks see sõltub ka päevast – kas on koosolekuid ja kliente oodata või mitte, vastavalt ka riietus kas konservatiivsem või vabam. ja kui on tõesti eesti mõistes kuumalaine, siis ei kehti enam etikett, siis vaja ellu jääda. eriti suurte ja mitteavatavate akendega kontoris.
kunagi kui sekretäriks õppisin, siis oli juttu, et kontoris musti sukkpükse ei kanta ja lahtise ninaga kingi (selline, et rohkem kui varbaots välja paistab) jne. õlad ei tohi samuti paljad olla. ma kannan täitsa vabalt pakse muste sukkpükse aga õhukesed võiksid ehk tõesti kusagile pidusse jääda? või noh, eks sõltub kandjast ka aga samas ma olen ka punaste sukkpükstega tööl käinud 😉
aga tänapäeval botased või tennised koos seelikuga – igati poolt, aeg areneb ja sõltub muidugi ka ettevõttest aga minu meelest ei tohi reeglitega üle pingutada.
kui kingadest rääkida, siis mind häirivad pigem töökaasase tuhvli tüüpi kontsakingad – no sellised, millega iga astumine hästi kuulda on… vot kui pole ikka privaatkabinet ja 4-5 inimest ka iga su liikumist kuulevad, siis võiks sellega arvestada. aga paljud suudavad niimoodi ehk süveneda, et neid see ei häirigi? eks tuleb endasse vaadata aga ebameeldivate tööülesannete täitmisel kipub see siiski segama 🙁
UKs nt ongi lastel koolivorm. Ma ei tea kas nüüd igalpool, aga vähemalt Inglismaa poolses osas küll ja erakoolides ka kindlasti. Paljudes koolides on oma logodega pusa/ kampsun/ pintsak, mida saab tellida koolist. Ülejäänud riided on tavaliselt mustad/ tumehallid (püksid, seelik, kleit, kingad) või valged (särk, põlvikud) ja need saab osta tavalisest supermarketist taskukohase hinnaga. Kuna kõik koolid kasutavad vorme, siis ka teiselt ringilt on võimalik kogu komplekti kätte saada. Minu arust väga hea lahendus ja ka taskukohane.
Sukkpüksid suvel ja “korralik kontorikostüüm” häirivad mind ka. Aga ka minu kõrgkooli lõpuaktusel olid mõnede lõpetajate vanemad/pereliikmed maikades, plätudes ja palmupuudega šortsides. Lõpuaktuse ja Vanemuise kontserdimaja jaoks olid need minu meelest siiski veidi kohatud valikud. Leian, et esiteks on reeglid tänapäeval üsna vabad ning miksida saab erinevad stiile aga mingis mõttes võiks riietus siiski sobida konkreetsesse kohta ja konkreetseks sündmuseks.
Jah, olen sinuga ühte meelt, et reeglid on vabad ja asju annab miksida, aga mingi piir võiks ikka olla, millest üle ei astuta. Palmipuudega šortsid ja plätud on ikka konkreetselt sobilik vaid randa, koduaeda.
Kas sa ise oled tähele pannud, et enamus su postitusi algab sõnaga “Ma…”
Lihtsalt tähelepanek.
Oot, a miks see halb on?
“Väikelinna elanik, kel mees Soomes ehitaja.”
Inimest elukoha ja elukorralduse järgi narrida on kohatu.