Mu sõbranna teeb hetkel juhilube ja pajatab ikka oma kogemustest ja tähelepanekutest liikluses. Põhiline, mis tihti läbi käib, on see kui paljud lubadega liiklejad vigu teevad ja kiirustavad. Mu meelest, ei ole seal midagi üllatavat. Tavaline liiklus. Mina pean ausalt tunnistama, et ma ei ole ka alati eeskujulik juht selles mõttes, et ikka olen kiirust ületanud, ohutulesid kasutades vales kohas peatunud, mõnda märki pole märganud, mõnda lausa eiranud, ette olen sõitnud, no ja mis seal salata ka ühe auto mahakandmisele sõitnud hajameelsuse ja halva ilma koosmõjul. Küll aga püüan ma liikluses olla viisakas juht. Võrreldes algusaastatega ei närvitse ma ummikutes peaaegu üldse – võtan seda kui paratamatust, kuulan raadiost jutusaateid ja mõtlen oma mõtteid, samuti ei pahanda ma enam (väga) nende peale, kes peavad tohutult vahele trügima ja tõmblema. Mõtlen omaette, et mine, palun mine, minust ette, mul ei ole kiiret, midagi ei juhtu kui ma kaks minutit tööle hiljaks jään ja keegi ei oota mind taignarulliga koduuksel kui sinnagi hilinen. Mulle meeldib liikluskäitumist jälgida.
Õhtuti töölt koju sõites pean ma Veerenni tänava pool Järvevana teele keeramiseks end juba pikalt ummikus seisvate autode vahele pressima. Mina ei ole seda Järvevana teele sõitu nii teinud, et osadest ummikusolevatest autodest tuleb mööda sõita. Seal on hästi huvitav jälgida kaasliiklejate käitumist. Osa ei lase kiusust vahele, ilmselt mõtlevad, et ahah, miks sa, jobu, bussirajal sõidad ja arvad, et ma pean su vahele laskma. Osa laseb kenasti vahele, sest saavad aru, et see ei ole lihtsalt ülbe trügimine. Mina püüan ärareastuda suhteliselt varakult, aga jah on ka neid, kes kasutavad võimalust mööda bussirada edasi liikuda, et kaugemale ette saada. See on natuke naljakas, sest tegelikult ei anna see suurt edumaad teiste liiklejate ees niikuinii. Kolm-neli autot ees või taga. Palju õnne, võitsid minuti! Samal ajal kui mina Järvevanalt püüan ära reastuda, lõppeb ka vasak sõidurida. Nüüd trügime me ühte sõiduritta kahelt poolt. Jällegi huvitav jälgida. Kes on viisakad ja tänavad, kes lihtsalt trügivad nahaalselt. Mina oma auto kriimude pärast muretsema ei pea, nii et mind ei sega ka nahaalsed vaheletrügijad. Ometigi pean ma ütlema, et minu arvates on liiklejad läinud üleüldiselt viisakamaks ja teistega arvestavamaks.
Kõige kummalisem tüüp liiklejaid on aga maanteel närvitsejad. Täna hommikul sõitsin ma teises reas peaaegu 120-ga ega reastunud kohe tagasi teise ritta, sest siis oleks ma aeglasemate autode taha lõksu jäänud ja oleks ikka pidanud neist uuesti mööda hakkama sõitma. Ma otsustasin neist kõigist kenasti mööda sõita ja siis esimesse ritta tagasi minna. Sel ajal kui ma siis oma 120 kilomeetrise tunnikiirusega teises reas koperdasin, ilmus ei tea kust mu taha üks auto ja hakkas närviliselt mu taga ühele ja teisele poole end kallutama, sest ilmselgelt olin ma tal jalus, aga kummaltki poolt minust ta mööda ei saanud. Ma oleksin võinud tõsta kiirust 130-ni, et tal jalust minna rekka ette või pidurdada 100ni, et jääda rekka taha. Mina otsustasin oma kiiruses rekkast mööduda. Kui siis minut-kaks minu taga sõitev närvihaige mööda sai (ja sekund hiljem kadus nähtavusest) näitas ta mulle rusikat. Ma ei saa kunagi sellistest juhtidest aru. Minu teada on maksimaalne lubatud kiirus maanteel 110 km/h ja sa ei suuda kaks minutit oma hobu(jõudu)sid hoida, et ühe 120km/h liikuva auto taga “koperdada”.
Samas tundub mulle endale, et laias laastus on liiklus palju viisakamaks muutunud. Reegleid jälgivamaks. Veel umbes 15 aastat tagasi oli popp sõita ilma turvavööta ja politseid nähes see salaja endale peale venitada. Täna ei tuleks selle pealegi, et ilma turvavööd peale panemata liikuma hakkaks.
eile kusjuures tulime Laitsest ja keerasin nö kõrvalteelt maanteele. On loomulik, et ma ei saa kohe sekundiga 90-ni kiirendada. Minu taha jõudis mingi jeep kes kõigepealt lasi mulle signaali ja siis mööda sõites näitas kõrvalistujaks olev naine mulle veel keskmist sõrme. Ma ei tea miks aga mul oli tõsiselt piinlik selle naise pärast. Tol hetkel see lihtsalt tundus nii labane:(
Oo jaa, seda tunnet ma tean ka. Alles hiljuti üks auto signaalitas mu taga kui samamoodi maanteele keerasin ja sekunditega 90-ni ei kiirendanud.
Kõrvalteelt maanteele sõites tuleb ikka vaadata, et sa kellelegi ette ei sõida… Kui Jeep eeldas, et sa kiirendad “sekundiga”, siis järelikult sõitsid sa talle ikka üsna ette. Vastasel juhul ei oleks ta nii kiiresti sinuni jõudnud… Peateele tuleb sõita nii, et seal sõitvaid juhte ei häiri.
Mina olen üsna arusaaja ja lahke juht, aga olen ka aeg-ajalt signaali andnud neile, kes peateele ette sõidavad ja mina ikka kõvasti pidureid pean pressima, et otsa ei sõidaks…
Eks me võimegi siin teoretiseerima jääda… Sina väidad, et ei sõitnud ette, Jeepi juht arvas, et sõitis… Võimatu on Jeepi pardakaamerat nägemata öelda, kuidas asi tegelikult oli… Aga reaalsuses on neid ettesõitjaid ikka väga-väga palju… Minule autokoolis õpetati, et peateele sõites tuleb ikka korralikult kiirendada, et ei jääks teistele jalgu, seega ma päris nõus ei ole sellega, et kiirendan nii, nagu soovin, ja teised arvestagu…
Keskmise sõrme näitamist ma ei kommenteeri, see on muidugi labane.
Maanteel ettesõitmise osas olen ka seda meelt, et tuleb paremini jälgida. Kui sul on ees “anna teed” märk (mis üldjuhul on nendes kohtades, kus pöörad välja suuremale maanteele), siis Liiklusseaduse mõistes “anda teed (mitte takistada) on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust;”
Sinu kirjeldusest tundub, et tegid manöövri, mis sundis teist liiklejat pidurdama (ehk siis hindasid läheneva auto kiirust valesti). Väga sage olukord kahjuks liikluses. Kui puudub eraldi kiirendusrada, millele keerata, siis tuleb hoolikalt vaadata, et pööret tehes teisele autole jalgu ei jääks. Eriti maanteel, kus kiirused on suured. Kui teine auto ikka sekundiga sulle sappa jõuab, peab ta suhteliselt järsult pidurdama, et sulle mitte otsa sõita. Libedate teeolude korral võib selline asi väga kurvalt lõppeda.
Asi ei ole selles, et teine autojuht eeldaks, et sina sekundiga kiirendama pead. Asi on selles, et teine autojuht eeldab, et sina järgid seadust ja “veendud enne manöövri sooritamist selle ohutuses” ja teeandmise kohustusega ristmiku puhul ei pane teda olukorda, kus ta peab järsult oma liikumiskiirust muutma.
Keskmise sõrme näitamist loomulikult ei õigusta mitte kuidagi.
Liiklus on tore, ma enne ei saanud pooltest asjadest aru, kui ise õppima hakkasin ja iseenda meelerahu ja närvide säilimise nimel loodan, et mul kiiresti kõik reeglid ja seadused ununevad, sest muidu vist autot juhtida ei saa.
Näiteks oli minu sõiduõpetaja jälle avariis eelmisel nädalal. Kui te arvate, et süüdlane oli õppesõidukit juhtinud õpilane, eksite rängalt. Süüdi oli täitsa kehtivate lubadega juht, kes parema käe ristmikul – mis muuseas on 30 km/h piirkiirusega 50-ga õppesõiduautole ette sõitis. Ta oli nimelt veendunud, et on peateel, mis näitab seda, et inimene ei jälginud teekattemärgistusi ja veel vähem liiklusmärke. Ja kui te nüüd arvate, et ta kedagi sünnitama viis niimoodi kiirustades, eksite jälle rängalt, ta lihtsalt on see tropp, kes ei saa aru, et kiirusepiirangud on olemas põhjusega.
Muidu on autosõit ikkagi tore, mulle meeldib uusi oskusi omandada ja õnneks on ka toredaid liiklejaid rohkem kui igasuguseid mölakaid.
Ma kolisin hiljuti Tallinnasse. Väiksemast linnast. Minu arust pole hullemat liikluskultuuri kuskil mujal Eestis, kui Tallinnas. Milline kohutav ülbus, kihutamine ja enda halva tuju välja elamine. Nii palju ohtlikke olukordi pole mul terve 10a sõidustaaži juures ka olnud, kui nüüd mõne kuuga Tallinnas. Kes keerab suvalt ette, kes sõidab nagu klapid silme ees ja ei saa üldse aru, et teised ka liikluses eksisteerivad. Teiste vahele laskmise takistamine on nagu omaette rahvussport. Kohati tekib tunne, et tulin normaalse ja inimliku liiklusega kohast kuskile džunglisse. Muidugi võib kuskil Tais ja jumal teab kus veel olla olukord barbaarsem, aga paras kultuurišokk on mul endiselt, et elan ikka samas riigis, aga liiklus on oi-oi kui õudne. Keskmine Tallinna elanik kehitaks ilmselt õlgu ja ühmaks, et mis teha, liiklus ongi selline. Mina leian, et see ei peaks olema normaalsus ja midagi tuleks ette võtta.
tule sõida natuke Itaalias… kusjuures asi pole mitte kultuurituses vaid tavades aga kui tuled teisest keskkonnast, siis alguses ei saa loogikast, reeglitest jms aru. mu meelest on itaalia liiklus väga viisakas aga tulles Tallinnast oli alguses väga palju arusaamatut (eriti see kitsastel teedel kihutamine ja vahel ka signaalitamine). aga Tallinnas sõitmaõppimise pluss on see, et mul pole olnud probleemi sõita Varssavis, Viinis, Budapestis, Milanos jne
Minu meelest toimub Tallinnas see tõmbelukuvärk täitsa hästi ja mingeid eluohtlikke manöövreid pole mul 20a staaži jooksul küll ette tulnud, va siis kui ma ise Viimsist töölt tulles pidin hoovist peateele hooga sõitma, sest muidu auto lihtsalt libises hoovi tagasi 😉 Aga üks aga on Tallinna liikluses, kui sul on piiiiisikene auto, siis sa oled (või olid vähemalt 10a tagasi kui autoremont sellise asendusautoks andis) nähtamatu… keskklassi autoga või väikebussiga on OK, isegi ratturina oli mul suhtkoht vähe probleeme (mõni üksik maastur).
Väikese autoga oled ikka nähtamatu, selles osas pole midagi muutunud. Kui ma oma vana Range Roveriga sõidan, siis lastakse mind igale poole vahele, sest ju vaadatakse, et sel poleks kahju kui auto mõne mõlgi saab:D
Tõmbluku värki saan ma võrrelda ühe suurlinnaga, kus see tõesti töötabki, ilus on vaadata! Selleks, et seda märgata, ei pea seal ise juht olema. Aga Tallinnas ei tööta see pooltki nii hästi, kuigi ma olen nõus, et äkki mõnes teises riigis on veel hullem. 😀
Tallinnas on ikka väga viisakad autojuhid, esiteks lastakse vahele, mitte nagu Tartus, kus ei saada aru lisarea mõttest. Näiteks Turu tänaval. See on Sõbra selveri juures suunaga vangla poole 2-realine. Nüüd siis peale Selveri foori ei lase keegi kedagi vahele reastuda, sest tartlased arvavad, et keegi tahab hullult vahele pressida, kuigi selliste lisaradade mõte just on foori läbilaske võime suurendamine. No mõelge ise, kui kõik reastuks Turu tänaval vasakusse ritta enne Sõbra Selveri foori, no mitu autot ühe fooritsükliga üle risti saaks? Aga kui kahte ritta ja sõbralikult peale foori reastuks ühte ritta, siis ju aega piisavalt enne raudteed.
Näiteks on Järvevanale nüüd tekkinud uued liiklusmärgid just samapõhimõtte edastamiseks. Ehk siis märk näitab, et iga auto peaks nõ lisarealt ühe auto enda ette laskma. Ja kui veel rohkem põhja liikuda, siis näiteks Soomes, kiireel, alati reastub auto, mis on paremal sõidureal, ümber vasakusse, et kõrvalteelt tulev auto saaks sujuvalt teele, mitte ei jääks sinna sobivat momenti ootama.
Olen esimene kommenteerija. Tean väga hästi, et kõrvalteelt peateele sõites, pean veenduma, et kellegile ette ei sõida. ma veendusingi, ühtegi autot näha ei olnud aga pigem asi selles, et enamik sõidabki maanteel 120-ga vähemalt. seega jh, paratamatult jõuab auto sekunditega minuni.
Ma olen sinuga ühes paadis. Ma jälgin väga, kuidas ma peateele sōidan, aga on mingid inimesed, kes EELDAVAD et neil on oigus 120-130 km/h soita ja et iga auto kiirendab sekunditega 100ni
Sel neljapäeval oli vaja Tallinnas liigelda ja üllatusin, et isegi ummikutega oli kõik väga normaalne. Alati see nii pole. Aga närvihaigeid on ka Pärnus, Tallinnas on lihtsalt rohkem, sest noh, rohkem inimesi ka. Pärnus mulle jääb aga tithi silma, et naisautojuhid ei lase jalakäijaid üle tee! Mis värk sellega on?
Ja mis asi on liikluses “tõmblukk”? Peab vist googeldama.
Tõmblukk tähendab seda, et kui üks sõidurada saab otsa, siis autod tõmbavad vaheldumisi ühele rajale. Tallinnas oleks selle ideaalseks näiteks Järvevana tunneli väljasõit, aga vähemalt 1,5 aastat tagasi see seal ei töötanud. Tugevama või ülbema õigus jäi peale. Nüüd siis kuuldavasti on sinna vastav liiklusmärk pandud. Selline lahendus muudab tegelikult liikluse sujuvamaks ja ohutumaks rääkimata ajasäästust. Mina nägin töötavat “tõmblukku” esimest korda Melbourne’s ja olin nagu puuga pähe saanud. Reaalselt autod lasid teised vahele just tõmbluku põhimõttel, jooksid nagu jopelukk. Eks see on seal liikluskultuuri osa, liiklus on hoolimata elanikehulgast väga viisakas. Aga eks troppe eksib sinnagi.
Mina ei tahtnud ka veel paar kuud tagasi jalakäijaid üle lasta. Ärge saage valesti aru, tegelikult lasen muidugi, aga kuna ma õpin sõitma manuaalkastiga autoga, oli väiksema kogemusega sellega kohaltminek täielik nuhtlus. Nüüd kui kohaltminek enam ebakindel ei ole ja probleemideta käppa on saanud võib jalakäijaid rohkemgi olla. 😀 Aga seda, et just naised ei lase jalakäijaid üle, olen minagi märganud ja tahaks isegi teada, mis värk sellega on?
Googeldades leidsin ka mingi artikli selle tõmbluku kohta. Väga loogiline lahendus, aga vähe promotud või räägitud siis, et ei teata. Mul juhiluba mingi, hmmm, 15 aastat vist, aga pole kuulnudki….
Naised panevad veel gaasi juurdegi 😀 Või ei tee märkama. Äkki ongi uba selles, et kardavad välja surra seal sebra ees?
Siis vist tuleks siduri tööpõhimõte endale selgeks teha, kui on ununenud. 😀 Või kui tõesti kuidagi “jalga” ei saa seda nippi, natuke rohkem autosse investeerida ja osta automaatkäigukastiga auto, seda pidi olema hirmus raske välja suretada.
Usu mind ma olen ka automaatkæigukastiga auto välja suretanud keset Helsinki kesklinna hiljuti, aga samas see ei olnud minu viga, vaid auto viga. Tead küll, mina ja katkised autod käivad kokku nagu Roosma ja Tuuli, Saaremaa ja tuulik
Tähendab jah, ma mõtlesin ikka teisi inimesi. Sina ja autod olete tõesti kahtlane kombo ja seda ma võrdlusena ei kasutaks. 😀
Tõmblukk tähendab seda, et kui üks sõidurada saab otsa, siis autod tõmbavad vaheldumisi ühele rajale. Tallinnas oleks selle ideaalseks näiteks Järvevana tunneli väljasõit, aga vähemalt 1,5 aastat tagasi see seal ei töötanud. Tugevama või ülbema õigus jäi peale. Nüüd siis kuuldavasti on sinna vastav liiklusmärk pandud. Selline lahendus muudab tegelikult liikluse sujuvamaks ja ohutumaks rääkimata ajasäästust. Mina nägin töötavat “tõmblukku” esimest korda Melbourne’s ja olin nagu puuga pähe saanud. Reaalselt autod lasid teised vahele just tõmbluku põhimõttel, jooksid nagu jopelukk. Eks see on seal liikluskultuuri osa, liiklus on hoolimata elanikehulgast väga viisakas. Aga eks troppe eksib sinnagi.
Mina ei tahtnud ka veel paar kuud tagasi jalakäijaid üle lasta. Ärge saage valesti aru, tegelikult lasen muidugi, aga kuna ma õpin sõitma manuaalkastiga autoga, oli väiksema kogemusega sellega kohaltminek täielik nuhtlus. Nüüd kui kohaltminek enam ebakindel ei ole ja probleemideta käppa on saanud võib jalakäijaid rohkemgi olla. 😀 Aga seda, et just naised ei lase jalakäijaid üle, olen minagi märganud ja tahaks isegi teada, mis värk sellega on?