Meie varahommikud algavad tavaliselt sellega, et Ida nõuab multikaid ja õhtud lõppevad sellega, et Marek vaatab saateid, mis mind närvi ajavad. Tegelikult ta otseselt ei vaata, aga tal peab telekas taustaks käima ja kui telekas just ETV peal pole, siis tuleb sealt ikka igasugu s…a. Mõnikord jään ma ka vaatama ja siis pärast vannun end, et päriselt raiskasin ära mitu tundi oma elust vaadates asju, mis mind absoluutselt ei huvita. No ütleme näiteks Kuuurija või Krimi või Reporter või või Naabriplika või …Prrrr!

Meil oli (UUS) telekas vist üle kuu aja remondis. JUBA TEIST KORDA, GARANTII AJAL (ent ometi pidime me väljakutse ja remondi eest maksma, sest viga ei leitud?!????) ja kuigi mind ajab marru see, et meie telekas ON vigane ning ma ei tea, kas süüdi on Euronics, kes on meile müünud vigase teleka ja ei võta seda tagasi, või Elisa, sest peale seda kui Starman asendus Elisaga ei ühendu meie telekas enam internetiga, oli mul hea meel kui seda riistapuud meil kodus ei olnud. Asi polegi niivõrd nendes saadetes, mille peale me oma aega raiskame, vaid see tohutu müra, mis sealt tuleb. Ausalt, kui telekas ei ole ETV peal, siis reklaamid ja muu mõttetu ning kasutu müra ajavad mu pea valutama. See vali taustamüra. Uksest ja aknast voolab igasugust infot niikuinii päev otsa ja siis veel õhtul lisaks. Ma kuulaks taustaks muusikat või veel parem naudiks üldse vaikust, aga ma ei ela üksinda ja nii ma pean arvestama ka teiste pereliikmete soovidega, mis tähendab hommikul kell kuus “Ladybug” multikat (neil hommikutel kui meil õnnestub telekas Netflixiga ühendada) ja õhtul kella kuuest muud taustamüra.

Jummel, kus ma tunnen, et televiisori olemasolu häirib mind. Ma tahaks olla nagu Groucho Marx, aga ma ei ole nii intelligentne. Või ma olen piisavalt laisk, et teise tuppa minna, nii et ma teen oma asju arvutis siin samas diivanil selle müra keskel ja mõtlen, et for the love of God, miks ma end piinan (ja siis internetis halan)! See kuu aega ilma telekata oli nii ilus aeg. Või no jällegi. Valetan. Tegelikult me ju vaatasime koos filme kas Ida toas telekast DVD-sid või paar korda Marekiga arvutist filme, kui ma üksi kodus olin, siis ma vedelesin ka reede õhtul Ida toas ja nautisin filme telekast, aga see ei ole nagu sama kui otseselt zombie´na kogu seda saasta vaada, mida helendav kast meile pakub.

Täna ka. Tulime koju. Nautisin võimalust olla ilma telekata nii kaua kui sain, vaatasin koos Marekiga poole silmaga “Radarit” (Eeva Esse Kuperjanovi pataljoni baaskursuse eksperiment oli nauditav!) ja kui teised läksid magama panin ma teleka sekundi pealt kinni, sest “Krimi” algusmuusika tegi mu kõrvadele juba füüsiliselt valu. Ma luban pühalikult, et alates homsest keeldun ma teleka ees istumast, sest ega need saated paremaks ei lähe.