Lasteaias X *on probeem, et üks laps lööb nii teisi lapsi kui ühte õpetajat. Kolme-aastane laps, kes lihtsalt lööb. Õpetaja kaebas vanematele igal õhtul, et laps lööb ja rohkem ei rääkinud midagi, nagu muuseas mainis ja kehitas siis õlgu kui vanemad küsisid, et miks ta siis lööb. Midagi peab ju ometi selle käitumise tingima? Ei tea, kehitas õpetaja õlgu ja konstateeris igal õhtul vanematele ikka fakti, et laps lööb.
Alguses oli lapsel ka kodus probleeme löömisega, aga vanemad hakkasid sel teemal lapsega rääkima, talle selgitama, et nii ei tohi ja mida kõike veel ning probleem kadus ära. Välja arvatud lasteaias. Ikka lööb teisi lapsi ja just üht õpetajat. Lõpuks ütles õpetaja vanematele, et tema ei oska midagi teha, et nüüd ajagu vanemad asi korda, et laps enam lasteaias ei lööks, et see ikka nende asi last kasvatada.
Ehh, mu lapse lasteaias (sõimerühmas, kus mu laps oli vanuses 2a 7k ) oli üks kasvataja, kes kraadis kogu aeg lapsel palaviku ja helistas, et viige koju. Kodus oli alati temperatuur normis ja lapsel tuju hea, mõni õpetaja lihtsalt ei klapi lapsega, ei viitsi tegeleda, ei huvita jne. Iseenesest valel töökohal lihtsalt.
Minu laps lööb kodus,lasteaias mitte.Uurisin kasvatajalt miks ta nii teeb,arvas,et tähelepanu puudus lapsel.
Lasteasutus peaks olema kodu toetav asutus küll. Ehk kui lapsevanemad on ise tublid ja kodus tööd teevad lapsega ning seda edu ka töötajatega jagavad ning sellest räägivad…võiks kasvataja küll jah aidata ja vastu tulla ja koostööd teha. Juhtumit lasteaias ei saa vanem nö lahendada…sest ta ju pole seal. Küll aga lapsele kodus selgitada erinevates olukordades õiget ja mitte nii head käitumist. Mina oma töös näen nii sageli seda suhtumist et “sa oled õppinud spetsialist ja sa saad palka, mina ju ei tea ja ei oska”. Tegelt pedagoog võib tagurpidi saltosid ka teha- kui kodust tööd ei tehta, pole sellest mitte mingit kasu.
Minul oli enda kolmesega taoline hetk,et koolis hammustas (kodus pole elusees hammustanud). Õpetaja peale koolipäeva ütles meile ja ütles ka,keda tütar oli hammustanud,nii et saime järgmisel hommikul vabandada.
Meie lasteaias pannakse nad minutiks/paariks toolile istuma (mitte nurka,aga siiski nagu “time out”),et saavad natukene rahuneda ja kui valmis on,siis vabandada. Ma kodus sellist viisi ei poolda,aga lasteaias toimib ja enam pole kedagi löönud ega hammustanud. Mingi distsipliin ja meetod peab olema,et sellisele käitumisele lõpp teha. Ei saa ainult oodata,et vanemad kodus kasvatavad,lasteaias peab ka! Ei saa ju,et kodus koguaeg seletad ja suunad ja siis lasteaias keegi ei kuula/aita/suuna. Väikesel inimesel lihtsalt jääb vahel sõnadest puudu ja on täiskasvanu abi vaja enda väljendamisel ja olukorraga tegelemisel.
Minu jaoks on elementaarne, et just väikelapsi puudutavate probleemidega tuleb tegeleda kohe juhtumi järel. Kui 2-aastasele hakata alles kodus selgitama, et see, mis ta lasteaias korda saatis oli vale, ei jõua see kohale. Ikka kohe sündmuse järel tuleb selgitada. Kodus vanem niikuinii räägib, et lüüa vms ei tohi aga väike ei seo ju seda oma konkreetse teoga…
Paraku töötab erinevatel erialdel inimesi, kes seda tööd koha kindlasti tegema ei peaks. Ja veel kurvem on, et mõnel ametikohal saab ta mõjutada alles arenevaid inimesi…