Ma olin hiljuti ühes seltskonnas, kuhu peoperenaine oli kutsunud oma sõbrad. Hmm, kas kedagi teist saaks veel peale sõprade kutsuda? Suvalisi möödakäijaid tänavalt? Ühesõnaga, ta oli kutsunud peole inimesed, kellega tema läbi käis. Peol olid ka kaks inimest, kes teineteisest väga palju ei arvanud, seda oli kohe näha, kuidas nende käitumine muutus, kui nad teineteist nägid.
Inimene, kes oli hetk tagasi seltskonnas olnud sõbralik ja naerusuine, muutus vaikseks ja teine, keda ma ka varasemalt tean ja teda ikka ülicooliks olen pidanud, muutus ebameeldivaks ja ülbeks. Tema ainus eesmärk sellel peol oli kõigile näidata, et on tollest esimesest parem, et see inimene on temast madalam ja üldse mitte keegi. Nad tõesti oma iseloomult, välimuselt ja ilmselt ka hariduselt ning kogemustelt on totaalselt erinevatest maailmadest. Umbes nii, et üks on “maakas Kapa-Kohilast” ja teine “snoob Viimsist”. Suvalised näited, ei üldista, lihtsalt püüdsin leida võimalikult erinevad maailmad. Ja ma saan täiesti aru, miks nad omavahel läbi ei saa ega peagi, aga jubedalt hakkas häirima see, kuidas “snoob Viimsist” tahtis terve õhtu vaid ära panna.
Vastik pinge oli õhus kogu aeg. Minu meelest oli selline käitumine peoperenaise suhtes ebaviisakas. Tema on ju kutsunud oma tuttavad ja sõbrad. Mina ka võib-olla ei tahaks “maakaga Kapa-Kohilast” suhelda, selles mõttes, et no kui ikka üldse ei ole ühiseid teemasid, siis milleks, aga ma ei tuleks selle pealegi, et seltskonnas hakata kedagi mõnitama. Arusaadavalt. Kui väga tahaks, siis klatšiks pärast selja taga. Peol lihtsalt suhtleks teiste inimestega, vaataks mulle ebasümpaatsest inimesest mööda ja isegi kui ei oleks võimalik mööda vaadata, siis elementaarne viisakus mul ikkagi säiliks.
Kuigi ka mul on inimesi, kellega ma ühes seltskonnas never ei tahaks olla, aga kui ikka juhtub, et olude sunnil peame ühes ruumis viibima, siis ausalt, ma leian küll, et olen nii palju täiskasvanu, et saan hakkama. See olukord sellel peol oli aga lihtsalt ebameeldiv ja ebaviisakas. Miks oli vaja oma üleolekut nii näidata? Niikui nii tegelikult kõik selles seltskonnas teadsid, et üks on 3000 eurot kuupalka teeniv edukas ärinaine, teine 300 eurot töötu abiraha saav koduperenaine. Siis ikkagi peab paika mu teooria, et on osa inimesi, kes nö lihtsaid inimesi peavad madalamaks kui muru. Isegi kui oma “maaka olekust” hoolimata oli tegu sõbraliku ja muheda inimesega, keda ei oleks pidanud mingil põhjusel niimoodi maha tegema.
Mis kompleks ja häda peab küll “edukat ärinaist” vaevama, et ta mitte nii edukat enda kõrval peab mõnitama? Mida see töötu koduperenaine talle halba on teinud? Või millest “ärinaisel” puudu on? Mida ta teise juures kadestab? Sest edukas, rahulolev ja õnnelik ei hakka ju teisele ära panema? Või ma eksin? Ja tõepoolest – kui juba tulid seltskonda, siis ole normaalne, keegi meist pole enam lasteaias ega pubekas. Kui ei suuda käituda, jää koju. Ja ma saan aru, et “objekt” lihtsalt muutus vaikseks ega andnud kuidagi põhjust. Ja isegi kui oleks andnud…kasvage suureks inimesed!
“Objekt” muutuski vaikseks, sest ta ilmselt juba eeldas, mis sealt tulema hakkab. Eks nad on varem ka ühes seltskonnas olnud. Ja see koduperenaine nagu ma aru sain on lihtsalt “nii palju lollim” kui tema ise ja seda oli vaja rõhutada. Mulle muidu on see edukas ärinaine alati hästi enesekindla ja meeldiva inimese mulje jätnud, aga peale seda üritust jäin kuidagi mõtlema, et midagi peab ikka ka viltu olema kui nii väga oli vaja oma üleolekut näidata. Hästi piinlik oli.
Huvitav, kuidas Sa ennast liigitad, maakaks või snoobiks?
Otseloomulikult snoobiks, aga snoobiks, kes oskab käituda.
M aolen ka snoob kes oskab käituda 🙂
Aga mille poolest Sa maakast erined?
Tundub, et sina tead tegelikult minust paremini siin neid vastuseid, nii et kuulan huviga sinu analüüsi.
Su tunne on petlik, lihtsalt küsisin.
Selge. Ma siis seekord jätan ka enda süvaanalüüsi tegemata ja ütlen lihtsalt, et nendest kahest valikust olen ma kindlasti snoob. Kuigi ma arvan, et tegelikult olen ma hoopis mõni kolmas variant.
Aga miks sind huvitab?
Mind huvitab, kas kuvand, mille inimesed endast internetis loovad, vastab tegelikkusele.
Ja kumb ma siis sinu arvates “interneti kuvandi” järgi olen?
Ilmselt mingi kolmas variant.
Kas keegi seda ärikat maa peale tagasi kutsuda ei tahtnud? Ma päris tõsiselt ei saa aru sellistest inimestes, kes teisi alavääristavad ja otsivad võimalust alati näidata, et vot kui edukas ja võimas ma ikka olen. Ja tulla kuskile setskonda kedagi maha tegema, kuhu sind üldse kuradi külalisena kutsutud on.. Kurvaks teeb selline asi
See on hea küsimus, miks keegi teda maa peale tagasi ei kutsunud? Ma ei teagi…Võib olla olid kõik nii viisakad ja ei tahtnud midagi öelda? Et veel rohkem pinget tekiks?
Kas mitte ülejäänud seltskonnast (eelkõige vast perenaisest) poleks olnud inimlik sellele kiusajale midagi viisakalt, ent resoluutselt öelda, et kle vahetame teemat vms. Kiusamist vaikselt kõrvalt jälgimine on ka kiusamine. Üsna jube võib olla tajuda, et isver, mitte keegi ei tee midagi selleks, et see mõnitamine lõpeks.
triinu ja monika kommentaarides hea point. ga tihti aetakse (eriti tagasihoidlikus eestis) segamini viisakust ja lihtsalt ärakannatamist, mida mina teatavasti ei poolda. ei saa päris jalge alla ka trampida lasta end, sest “targem annab järele ja nii pole viisakas”. ülbik paar korda vait vajutada ja edaspidi on kõigil ehk puhtam, kuivem ja muretum tunne.
Tead, ma mõtlesin nende kommentaaride peale ja ei suutnud nagu seisukohta võtta. Üldiselt mul ei ole probleemi (mitte et see nüüd üllatusena tuleks, eks) öelda, mida ma arvan, aga see oli kuidagi selline kummaline olukord. Otseselt sõnadega ei mõnitatud ega kiusatud, see oli selline peen iroonia ja sarkasm, mis oli igasse lausesse peidetud. Ma ei oska näiteid tuua, aga no umbes, et “maakas” ütleb, et käis Kannu Kõrtsis “Patust poolt” kuulamas ja siis mõne hetke pärast viimsikas salvab midagi selle kohta. Peenelt. Ma ei oska sellises olukorras reageerida, sest 1) Kannu Kõrts 2)Patune pool, aga ma tean, et ma otse inimesele ei hakkaks selle pärast halvasti ütlema. Naeran omaette või kirjutan pärast blogis nagu mul kombeks on.
A ja no niisama nats teemast kõrvale, siis Marek kippus mul ikka Kannu Kõrtsis käima. Sest see on kõige lähem kui kodust taksoga minna:D Nojah.
Inglismaa oma klassidega meenus. Nimelt minu abikaasa ema on kõrgklassist (omades sünnipärast tiitlit Leedi), isa aga töölisklassist – sinna vahele mahub veel mitu head keskklassi kihti- seega klassiline erinevus ikka tugevalt märgatav. No igaljuhul need kaks kõigi vastuseisust hoolimata abiellusid ning said lapsed. Aga vanavanemad ei suutnud kuidagi saada üle sellest klassilisest erinevusest ning seega välditi (mõlemalt poolt) isegi näiteks lastelaste sünnipäevadele samal ajal tulemist. Ikka oli, et ühed vanavanemad hommikul ja teised siis õhtul kuigi mõlemad olid kutsutud keskpäevaks 😀
Oi kui hää meelega olen maakas – meitel on õhk palju värskem! Suisa kahju on “snoobidest” — sellised tõsised mured (näituseks et maailmas on neist erinevaid) võivad tappa. Alul on hirm (väljendub ülbuse ja vihana), seejärel tuleb vähk oma sõrgadega ja siin ei aita ei rahahunnik ega “staatus”.. 😉