Kui juba tänu filmidele nostalgialainele sattusin, siis samal lainel ka jätkan. Mulle meeldib vanades pildikarpides tuhlata, nii veidraid pilte võib leida. Mida ei mäletagi.
Milline armas väike kiilaspäine kõrvik ma kunagi olin. Eksju. Ema oli vanaemale rääkinud, et maailma kõige ilusam beebi. Ilmset sealt mu (ebaadekvaatselt?) kõrge enesehinnang alguse saigi.😊 sest ega siis keegi talle ei öelnud, et tegelikult on su laps üks paras kõrvik. Nii ma kasvasingi üles teadmisega, et olen kõige ilusam laps maailmas.
Need nunnud Hiina kleidikesed, ikkagi defka värk, ning kootud kampsunid. Panda kampsun oli mu kõiiiige lemmikum riideese! Nii kahju et seda alles pole. Peakski paluma kellelgi Idale see teha🤔 See oleks nostalgia to the max.
Ja no vaadake neid tibi-kingi, mis mul jalas on. Olla õe üheksanda klassi lõpukingad. Püha jumal, mis maitse meil ikka oli. 😁
vanu pilte vaadates saab alati nalja 🙂 vähemalt pole siin ühtegi pilti, kus kõik pildil olevad naissoost isikud oleks nagu korraga koos juukseklambrid seinakontakti suranud ja 220V saanud 😀
Jap, minust selliseid pilte pole, küll aga oli üks pulmapilt seal karbis, kus kõik olidki täpselt sellise suraka saanud nagu sa kirjeldasid😂
Mulle meebid Su ema eelviimasel pildil 🙂
Eile vaatasime pilte ja jõudsime järeldusele, et ta üldse päris püss:)
ahhhhh, teksaseelikud ja valged terava ninaga kingad. mul endast ka paar sihukst pala. classic. 😀
Hea, et ma valgete terava ninaga saabaste ajaks suureks olin juba kasvanud. See oli mu meelest järgmine moeröögatus🙄
Hehe, sai kunagi samasugused kingad pulmapeoks ostetud. Selle ürituse pilte vaadates tekib alati küsimus, mis mul arus oli. Kohutavalt ebamugavad olid ka lisaks kõigele!
Ebamugavad olid küll ka jah, aga no mis sa teed kui mood oli selline ja mitte nii väga ammu aega tagasi – ca 12 aastat äkki?