Täna on viimane päev, et oma lemmikule (mulle:D) hääl anda siin.
Aga tegelikult tahtsin ma natuke rääkida ka paarist mõttest, mis mul on tekkinud seoses blogidega. Ma küsisin ühelt oma kategoorias 1. koha saanud blogijalt, et kas ta elus muutus ka midagi. Ei, vastas ta. Sama vastasid ka 2. ja 3. koha saanud. Ja kui ma olen paljudelt oma tuttavatelt küsinud, kas nad üht või teist blogi loevad, saan ma vastuseks, et nad pole nendest blogidest kuulnudki. Mu enda tuttavatest osa sirvib vaid moepärast mu endagi blogi. Marek ei tea blogidest rohkem kui see, mida ma talle aegajalt räägin.
Me ise, blogidega rohkem sina peal olevad inimesed, arvame, et kõik teavad, kes üks või teine blogija on. Tegelikult on see vaid väike käputäis inimesi, kes arvavad, et nad on tuntud. Kogu blogimaastik on nagu üks metsik dzungel siin Eestis, kust mingid oksad püüavad meeleheitlikult pildile saada, teised püüavad meeleheitlikult pilti vältida, kolmandad on kusagil okste varjus, neljandad ei pääsegi valguse kätte.
Miks ma sellest räägin? Ma olin mingil põhjusel arvamusel, et EBA on eelmiste aastate võitjaid tuntumaks teinud (kas see ei ole iga kandideerinud blogi eesmärk?). Ei ole. Seega küsimus – kas EBA on vaid blogijatele endale mõeldud üritus või on selle eesmärk tutvustada Eesti blogimaastiku laiemale publikule kui me ise? Näidata (turundus)inimestele, et on olemas rohkem kui vaid 2-3 blogi?
PS: See ei ole üldse halvustav ega kritiseeriv postitus, lihtsalt mõtisklus.
eba tundub mulle veits selline “kes ikka koera saba kergitab, kui mitte koer ise” – ise teeme omale peo ja tähistame ja tunnustame osasid endi hulgast (mis on täiesti ok), aga laiemale avalikkusele ei kujuta ette, mis seal atraktiivne peaks olema. samas ma ei tea muidugi turundusest ka mitte midagi.
Niigi populaarsete kategooriate (st kategooriate, mille alla kuuluvaid blogisid palju loetakse – nagu seda on nt elulised blogid ja arvamusblogid) võitjad ilmselt ei saagi populaarsemaks muutuda, sest blogimaailmaga kursis olevad inimesed teavad neid niigi. Tuntust võivad koguda hoopis väiksemad blogijad, kes end nomineerivad ja seeläbi ehk mõnele inimesele hääletusnimekirjas silma jäävad, või vähem populaarsete kategooriate (a la spordiblogid) blogijad, kelle blogi siis ehk võidu/kõrge koha tõttu ka uute huviliste poolt külastatakse.
Blogimaailmaga mitte kursis olevate inimesteni ilmselt need võidud ega hääletused tõesti ei jõua. Blogivõõrastes inimestes huvi tekitamine on arvatavasti pigem erand.
Ma arvan et see ongi ka loogiline et blogisid mittelugev inimene järsku neid lugema ei hakka. Sama loogiline kui et mittesuitsetaja ei hakka reklaami peale suitsetama, see lihtsalt pole tema ajaviide. Kōik sellised auhinnad ja üritused ongi ju selle valdkonna inimestele, näiteks aaata sisekoolitaja, turundustegu jne. Blogisid on aga hakatud järjest rohkem kajastama meedias, mis toob blogijad ka teisteni. Ise olen aga hääletades leidnud küll ka uusi blogisid enda jaoks, samas olen ka osadest blogidest eemale tōmbunud kuna sisu ei ole enam minu jaoks sobiv. Hetkel vōib vist öelda et loen igapäeva blogisid ja lapseblogisid. Ilublogijad on kōrvale jäänud, ühe ja sama huulepulga kohta viiest blogist lugeda ei viitsi. Kokku loen vast 30 blogi, mis mulle Bloglovinisse kokku jooksevad. Võtab tegelikult suure osa mu ajast aga enam ei oska ilma ka 🙂
Jah, tegelikult pean nõustuma, et natukene on hakanud rohkem blogisid meedias kajastama ja see on minu arvates tore, et ei ole enam arvamust et on vaid üks- kaks blogi, nii et need üks-kaks blogi rikutakse ära, sest nendest tekib lihtsalt üleküllus.