Ma veedan pooled oma päevad naiste seltskonnas. Pole siis ime, et mõnikord kui töö üle pea kasvab ja juhe kokku jookseb, tuleb appi loll loba. Nii ka täna kui olime silm krõllis peas erinevaid tabeleid vahtinud ja aju kärssas, läks jutt ära lobaks. Ja kui ma ütlen lobaks, siis ma mõtlen, et jutt läks meestele.
Selles seltskonnas, kus ma viibin, on nii noori naisi ja veidike vanemaid naisi (sellised minu vanuseklassis, eksju), kõiki iseloomustab kolm sõna – kenad, intelligentsed ja iseseisvad. Vaesed meie mehed (jah, te lugesite õigesti, ma arvasin ka end kenade, intelligentsete ja iseseisvate naiste hulka) mõtlesime me. Vaesed mehed üleüldse. Nende funktsioon on kahanenud miinimumini. Tänapäeva naine on nii hakkaja, et saab ise pea kõigega hakkama. Meeste lisaväärtus naiste ees on vaid ühe varuosa olemasolu. Kuigi moodasm naine teab, et ka selle varuosa saab vajadusel asendada mõne patareidel töötava vidinaga. Aga tegelikult ka? Milleks meile mehi vaja? Vanasti oli neid vaja selleks, et nad mammuti metsast koju tooks. Tänapäeval on mammut poeletil vaakumpakendis olemas. Kui ise ei viitsi teda koju tarida, saab tellida kullerteenuse. Mammutit serveeritakse ka restoranis. Veel vähem vaeva.
Kas meest on vaja selleks, et ta hoolitseks auto eest, peseks ja vahataks seda ning vahetaks õli? Olemas on automaatpesulad ja õli oskab ilmselt juba iga teine naine ise vahetada, vajadusel. Haamrit ja saagi oskavad (Prooviabielu näitel) ka mõnikord naised paremini käsitseda. Kas mehi on vaja lumerookimiseks? Kas mehi on vaja, et nad puud tuppa tooks? Kui naine nende töödega ise hakkama ei saa, siis on selle nimi õpitud abitus ja mugavus, mitte reaalne vajadus abi järgi.
Võib olla on siis mehi vaja selleks, et nad raha teeniks ja pere üleval peaks? Nooh, nii palju kui ma oma tuttavate naiste pealt järeldada võin, siis keegi neist ei ole nii rumal, et vaid mehe rahakotile panustaks. Ka kõige lillelisemat abielu võib tabada ootamatu krahh ja siis on naine see, kes oma lapse või lastega tühjade pihkudega jääb. Minu tuttavad teavad, et igal õigel naisel on ka oma sissetulek või tagavara. Igaks sajaks juhuks.
Aga kes meile siis klubis jooke välja käristab? Tunnistage ausalt, kuna te viimati lasite endale mõnel suvalisel mehel klubis joogi välja teha? Mina küll ei mäleta. Ma ostan oma joogid endale ise.
Muidugi ei ole ma üks neist uhketest isenditest, kes ei luba endale uksi lahti teha või käest kinni hoida, kuid hakkama saaks ma ilmselt ka meheta. Kui ei oleks seda ühte varuosa. Just selle pärast püüabki iga heteronaine ühe meesisendi kodustada. Nii on käepärane.
Nooh, nii palju kui mina oma tuttavate naiste pealt järeldada võin, siis keegi neist ei ole nii rumal, et vaid ühe mehe rahakotile panustaks, nad panustavad ikka mitme mehe rahakotile.
Poes valitakse asju selle järgi, kas seda on VAJA. Inimsuhetes ei tohiks see nii olla. Meest ja naist peaks siduma siiski omavaheline sobivus ja see, et koos on hea olla, mitte ei peaks mõtlema, miks partnerit VAJA on. Loomulikult on asju, milles üks on parem kui teine, aga partnerit ei peaks valima selle pärast, et a la ta jaksab puid lõhkuda või oskab süüa teha…
Sinu vanuseklassis naised ei käi enam klubides. Ja üldse, mis imelik artikkel, oled täna veiniga üle pingutanud?
Oh seda õudsat elu kui ei saa aru, et aeti lihtsalt loba, millest ei pea otsima mingit sügavamat mõtet
Artikkel?
Ega sa äkki midagi ise segi ei aja?
Let me guess – kolmas veiniklaas pooleli?
PS mina olen 43 ja kord kuus satume (30-aastase silmarõõmuga) klubitiirule.
Et ennast tühjaks tantsida ja viimased kulmu-, ripsme-, küüne- ja tissitrendid üle vaadata.
Priceless.
Kuidagi primitiivne on see küsimus, et milleks meest vaja on. Sama hästi võib küsida, miks üldse teist inimest vaja on? Kaaslaseks, heaks sõbraks, armastamiseks, nõuandjaks, murede ja rõõmude jagamiseks. Niiöelda lisavidinad mehe küljes on boonuseks nagu ka kõik muu, millega mees elu lihtsamaks v lõbusamaks teeb!
Aga see va armastus? 😁
Tead ma vaatasin täna ühe hooga ära sellise sarja nagu “Good girls revolt” ja sobis nii teemasse. Lihtsalt..nii soovitan.
Hea teema 🙂
Ikka seltsiks läheb vaja, mõned isendid on hirmus armsad ka. Siinkohal muidugi saaks öelda, et võtke koer.
Oma abikaasa puhul ma saan õnneks väita, et mulle on teda vaja küll. Varuosa, tõesti, armas on samuti, aga lisaks mõtleb välja ja teostab väga suuremahulisi projekte (kodus), ma ise ei tuleks poolte asjade pealegi ja käsile ma neid ei võtaks ammugi. Raske rahakoti ja oskustööliste käteosavusega saaks vabalt ise ka hakkama, aga see pole see. Mul on lähedased meesisendid niivõrd kuldsete kätega, et nad on sellega oma vajalikkust tuhat korda tõestanud. Ja siis need arvukad hobid, mis mulle külge on hakanud või minu hobiga servapidi seotukssaanud – üksi ma ei teeks neid asju, sõbrannadega ka mitte, ikka on vaja mõnd konkreetset meest.
Samas olen tuttavatel näinud ka selliseid mehi, et targem olnuks tõesti koer võtta.
Kui nüüd rahalisest küljest rääkida, siis tegelikult saaksid osad naised vist hoopis paremini hakkama omakeskis. Ma täiesti kujutan ette, et hulk meestes pettunuid naisi suures majapidamises hoopis paremini toime tulevad, kui koos õllelõhnase diivanipadjaga. Paratamatult ikka osad pered lagunevad ja lastega jääv pool vajub tihtilugu mädasohu. Pole oma elamise ostmise jaoks piisavalt raha, puudub tugivõrgustik, see omakorda seab piirid töökohtade valimisele. Kui aga teatud punt omavahel sobivaid naisi kambakesi “kooperatiivi” looks, ühe katuse alla koonduks – mis oleks elul viga? Omavaheline sobivus on muidugi ülitähtis, ruumide eraldatus, ja siis see ka, et uue mehe otsing poleks elus põhiline edasiviiv jõud.
Ise olen täielik individualist, mulle meeldib omaette, kauges metsakülas ja kõik need muud ilusad sõnad. Aga kui ma oleksin kogemata üksi jäänud,siis juba laste pärast tahaksin kellegagi kampa lüüa, jagada koormat, saada ja pakkuda tuge. Just naiste kampa, sest on juba käidud ja oldud, niisama ja abielus, vanus ka tiksub, no kes see viitsib muudkui mingi mehega jännata. Osad naised on tõesti muutunud nii tegusateks, et… Ainult see varuosa probleem, jah.
No mina võin ka õnneks öelda, et mõni isend (nt mu abikaasa) on ka armas ja mul on teda ikka vaja ka. Et teostabki suuremõõtmelisi projekte ja on seltsiks ka
Just!
ma arvan, et see “milleks meest üldse vaja on”-küsimus seostub üsna suurel määral kas teadlikult või alateadlikult selle palgalõhe teemaga – mehed kipuvad paratamatult rinnale taguma, kui väga neid ikka vaja on ja kuidas nad ikka kõike väärt on, teevad nad seda siis otseselt või kaudselt. ja sama paratamatult tõmbab mõtlev naine kulmu kortsu ja vaatab kriitilise pilguga üle, milleks seda meest siis nii väga VAJA ongi. diskussiooniks nimetatakse seda. “aga tore on ju” ei ole paraku vajadus:P ja see on mõnele mehele väga valus, kui naine saabki ise kõigega päriselt hakkama.
Inimene olevat sotsiaalne olen ning otsib enda kõrvale seltsi. Ja pahatihti juhtub see selts olema vastassoost. Ja nii need mehed meie kõrvale satuvadki. Raha teenimise ja pere toitmisega saavad hakkama mõlemad sood. Aga kui imetamine välja arvata siis ka lastega tegelemisega saavad hakkama mõlemad. Jääbki vaid sotsiaalne faktor ning see va armastus 😀
Krt, tahaks näha üht naist, kes vajadusel ise õli vahetab 😀 kas oled mõelnud, et naine oskab ise töökotta minna või et päriselt vahetabki ise? 😀 minu teada on see ikka natuke keerulisem töö
Ok, ma pidasin tegelikult silmas õli kontrollimist, aga põhimõtteliselt ma jah arvan, et kui tahta, siis saab naine ka raskemate autoremonttöödega hakkama
😀 see käib nii, et lased alt vana õli välja (, vahetad filtri ära) ja kallad pealt uue peale. rehvivahetuse (st rehv veljelt maha ja uus veljele) on keerulisem.
Vaevalt, et iga teine naine nüüd autol õli vahetada oskab. Selles ma ikka väga kahtlen. Õli taset kontrollida ja seda vajadusel juurde lisada … jah, seda ilmselt oskab iga teine naine. Õli vahetamine aga on ikka palju keerulisem ettevõtmine. Vana õli tuleb välja lasta. Selleks tuleb auto tõstuki või kanali peale ajada, sest õli saab välja auto alt. Siis on vaja ka uut filtrit. Ja iga suvaline sinna ei sobi. Ja vaja on uut õli. Jällegi, igasugune suvaline ei sobi. Ikka vastavalt automargile ja tootja soovitusele. Uus õli sisse käib kapoti alt. Ma väga detailidesse ei lasku 🙂
Võib-olla on see tarbimisühiskonna mentaliteet – kõigest peab kasu olema.
Mees ja naine koos on tugevamad kui naine üksinda. Jah, ta funktsioneerib nagu normaalne inimene, aga kas meie eesmärk ongi vaid funktsioneerida?
Ja kui juttu laiendada juba perekonna peale, siis pole küsimustki, täisväärtuslik perekond on isa, ema ja lapsed. Täisväärtuslik selles mõttes, et paika pandud kõrgemalt poolt, ärme võitle loodusele vastu, eksole.