Vaatasin eile, et üle pika aja tullakse blogisse läbi Perekooli, läksin siin südame värinaga vaatama, et mis ma seekord valesti teinud olen või keda oma välimusega ärritanud. Ei olnud aga midagi erilist, täitsa mõistlik arutelu või küsimus väikelapse foorumis siin. Eks maitseid ja lapsi on erinevaid, aga kuna minu töö on niikuinii arvustuste kirjutamine, siis mulle tundus selline sünnipäev vahva mõttena. 2 in 1. Kusjuures, Ida sünnipäeva pidustused ei ole sugugi veel lõppenud. Me korraldame ka perele ja sõpradele meie juures kodus sünnipäeva ja see on nii kaugel printsessipeost kui Maa Kuust. Ma loodan, et kutsutud külalised ikka tulevad ja põnnama ei löö;)
Ühesõnaga, vaatasin, et Perekool on arenenud, et ei mingit niisama mõttetut lahmimist, vaid erinevad arvamused, kuid kohe pidin ka oma sõnu sööma, sest jõudsin selle kommentaarini.
“Talutüdrukust ikka mõisapreilit ei tee. Lapsel vähene füüsis, liiga pehmed kehavormid (toitumine!), sorakil juuksed, üliaktiivne ema ja tüdinenud isa. Võid lapse ju vuhvi lüüa ja raha maksta, aga sunnik ikka roomab mööda põrandaid.”
Ma ei oskagi sellise kommentaari peale öelda muud kui inimene, kes selliseid kommentaare kirjutab, peab olema ajuhälvik. Üleüldse inimesed, kes lapsi kommenteerivad, on mu meelest kerge puudega, eriti kui laste halvustamise põhjuseks on ilmselt see, et vanemad (siinkohal pigem mina) on kommenteerijale vastukarva. Ei meeldi ka mulle kõik lapsed ja tõesti kõik lapsed ei ole ka minu arvates ühtemoodi armsad, samamoodi ei eelda ma, et kõik teisedki peaksid arvama, et Ida maailma kõige ilusam, armsam, nunnum laps maamuna peal on, kuid no ma ei tea, kusagil lähevad ikkagi piirid, mida on sünnis öelda ja mida mitte.
Ma mõtlesin selle kommentaari peale ja mõtlesin kui rumal ma ikka olen. Ma ei teadnud, et kui viia kolmeaastane restorani, siis ta peab seal oskama kõigi kahvlite ja nugadega süüa, õigest klaasist juua ja ei tohi laps olla ehk käituda vastavalt oma eale. Ja veel hullem, me ise veetsime ka suure osa ajast Idaga põrandal mängides, sest ma ei osanud eeldadagi, et ta peaks suutma poolteist tundi pulksirgelt laua taga istuda. Ta on kolmeaastane laps, kelle huvideks on hetkel printsessid, pidude korraldamine ja igal pool turnimine, porilompides hüppamine. Kui ta tahab seda teha printsessikleidis, siis mina teda ei keela. Kuna veel saab ta laps olla. Mõisapreilit ei ole mul plaaniski kasvatada. Aga uhkeid kleite jään ma talle selga panema küll (eriti kui ta ise nõus on ja tahab!). Näiteks viimased kaks päeva on meie talutüdruk käinud talle juba väikeseks jäänud kleidiga, sest see olla “Elsa kleit”. No las ta siis olla. Ja turnigu mööda treppi selles kleidis.
Järgmisel hetkel vaatab mulle vastu sorakate juustega ja määrdunud näo ning kätega röövlitüdruk, kes nõuab jalga panna 20 aastat vanad kummikud, et saaks õue valdusi minna üle vaatama. Ma ei tea täpselt, mida vähene füüsis tähendab, aga ma eeldan, et see võiks tähendada vähest liikumist? Oh jah…Nagu te teate siis see laps ei püsi pudelis ka paigas ning paarikilomeetrine jalutuskäik on tema jaoks nohu. Enne väsin (nagu minu füüsisest näha) mina, kui tema.
“Liiga” ümarad kehavormid teevad mulle aga vaid rõõmu, sest kui ta oleks kõhnem, siis ma tunneks ta pärast väga muret. Nimelt on Ida väga närb sööja ja see, et ta tervislik välja näeb, rõõmustab mind, sest järelikult saab ta ikkagi vajaliku toidukoguse kätte. Ja vinguda toitumuse kallal on lausa naljakas kui ikka ei teata, mis pere söögilaual on;)
Üliaktiivne ema ja tüdinud isa jäägu mõneks teiseks korraks. Me lähme nüüd Idaga õue, liiga ilus ilm on selleks, et toas passida.
Irw. Ma arvan, et see konkreetne kommentaar oli lihtsalt sinna pandud selleks, et intriige tekitada, järjekordselt. Perekoolis ikka leidub selliseid inimesi ka, kes lambist igale poole lahmivad. Kusjuures ma ei suuda uskuda, et inimene päriselt ka niimoodi suudab mõelda. Võta vabalt! Su blogi ja suhtumine on nii mõnusalt vabaks ja muhedaks muutunud, et pole mõtet ennast vinti keerata või üle mõelda selle kommentaari peale (ma usun, et sa tegelikult nii ei mõtle ka), selliseid inimesi ei ole päriselt olemas, nad eksisteerivad vaid kusagil virtuaalreaalsuses, kus nad endale ette kujutavad, et on olemas ja nende arvamus päriselt loeb. 🙂
Kusjuures võib olla tõesti on küsimus pigem selles, kas tõesti võiks leiduda kedagi, kes nii ka mõtleb või on see intriigi lootuses lahmimine. Pigem ikka vist viimane;)
Jumal appi! Kas keegi üritas väita, et Ida on paks laps? See inimene on loll, ilmselt ei ole ta kunagi ühtki paksu last näinud. Mina igatahes olen ja Ida on väga armas ja täitsa keskmine laps.
Ma olen viimasel ajal igavatel hetkedel bussiga sõites perekooli lugenud. Ma ausalt tunnen, et inimesed ei saa olla nii rumalad ja kibestunud ja suisa õelad, aga seal nad on. Kõige rohkem hämmastab mind sealne piiritu viha Didriksonsi ja üldse parkade vastu. Ma ostsin endale parka, ei ole Didriksons, aga kuna mu rahakott Fjällrävenit ei elaks üle, ostsin Altitude 8848. Issand kui hea asi. Ma ei tea siiamaani miks see parka nii halb asi on. Villase mantliga ei ole praegu ju üldse mõtet ringi käia, tuul tuleb läbi ju. Ehk et perekool(nimelt väikese tähega) on ikka üks kadeduse ja ussipesa.
P.S. Sa ei pea üldse selliseid õigustavaid postitusi lugema. 🙂
Haaa…Pagan, hommikul telefoniga kirjutatud kommentaar ja üle vist ei lugenud ka. Mitte lugema vaid kirjutama, aga sellest sa said õnneks ise ka aru. 🙂
No minu meelest ka on jope ülesanne olla soe ja praktiline. Minule meeldib, et mu oma on värviline, mul hakkavad talvist halli Tallinnat vaadates silmad valutama. Kõik üleriided on mustad või hallid või pruunid – nii igav. Perekoolis muidugi armastatakse sulemantleid, need on minu meelest jõledad ja võiksid maailmast olemata olla.(Ega ma ei välista, et ma kunagi oma sõnu ei söö ja üht ei osta, aga niipea seda ei juhtu.) Mis selliste kommentaaride kirjutajatesse puutub, siis mina tahaksin neid inimesi ka näha. Lihtsalt selleks, et küsida, et mis vigastus tal on.
Ma ise ikka ka olen arvamusel olnud, et Ida on täitsa keskmine laps, aga alati on ju kedagi, kes paremini teavad. Seda parkade vihkamist mäletan ma seal eelmisest aastast, mõtlesin et nad on ehk tänaseks üle saanud,aga paistab et mitte.. Mina igatahes ei tea paremat asja kui mu Didrikson, Marekil on sama Altitude 8848 ja kiidab ka taevani. Ilus ja praktiline, mida veel ühelt jopelt võiks tahta, eks
Muidugi ei peaks õigustavaid postitusi tegema, aga tead tekkis kohe tahtmine näidata kui lolle inimesi meie keskel leidub, kes oma aega sisustavad selliste kommentaaride kirjutamisega. Vaatasin täna Marianni blogist, et tema kohta oli ka (jälle) keegi mingi absurdse kommentaari kirjutanud ja mõtlesin, et ma ausalt tahaksin neid kommentaaride kirjutajaid oma silmaga näha. Et millised ideaalinimesed nad on. Oskaks õppust võtta;)
Ma ei ole siin varasemalt kommenteerinud, kuid täna pean küll ütlema, et ma olen näinud ja kokku puutunud väga paljude lastega ja ma olen inimene, kes lihtsalt võiks kõiki maailma lapsi nunnutada ja hoida ja nad kõik saavad mulle väga kalliks isegi siis, kui esmapilgul võib-olla ei tundu laps välimuselt just kõige kenam (jah, kahjuks siiski on väga ilusaid ja vähem ilusaid lapsi), kuid nendes vähem ilusamates lastes on jällegi mingisugune faktor, mis muudab nad samuti kenaks. Mis ma aga tahtsin öelda on see, et minu arust on Ida küll täiuslik laps oma krutskitega. Kui ma siia lehele üldse kunagi sattusin, siis kohe mõtlesin, et wow, küll seda pisipreilit on õnnistatud selle iluga. Ta on tõesti nii nukulikult armas oma näojoonte ja ilusate juustega ning mingisugusest paksusest ei ole ju juttugi. Tõesti ma lausa sulan, kui ma näen piltidel õnnelikke ja üliarmsaid lapsi ja Sinu Ida on seda kindlasti. 🙂
Jah, ma olen nõus, et mõni mitte nii ilus laps võib olla väga võluv ja armas just muude omaduste poolest. Samamoodi sulan ma kui näen piltidel õnnelikke lapsi ning mul on hea meel, et Ida paistab välja (st ka on) üks neist;)