Mitte et mul oleks plaanis oma blogi mingiks trenniblogiks muuta, aga mõtlesin, et jagan teiega veel oma trennikogemusi Healthy Attitude Fitclub´is (LINK). Võrreldes esimese korraga (LINK) on trenn läinud paaaaaaaalju intensiivsemaks. Ma ei tea, kas põhjus on selles, et treener on koormust tõstnud või selles, et mina olen vahepeal kehvemaks muutunud, aga ma ei ole ammu nii palju higistanud ja pingutanud kui eilses treeningus. Täiesti müstiline kui läbi võib võtta üks 20 minutit kestev trenn, kus liigutused ei ole justkui kõige keerulisemad. Minusugune puukaru muidugi ei suuda ikka kõiki harjutusi teha nii nagu korrektne on ja nii peab treener kogu aeg mind õigesse asendisse tagasi liigutama, aga noh, mis teha. Karud pannakse tantsima, ehk mitme trenni peale kokku saab minust ka asja, onju.

Kui ma siis 20 minutit hiljem oma liibuka seljast ära võtsin ja duši alla loivasin, oli mul reaalselt tunne, et ma olen justkui maratoni jooksnud. Aga üldse mitte halb tunne, vaid pigem selline mõnus väsimuse tunne. Ja nii naljakas kui see ka ei ole, või trenni tegevatele ja aktiivsetele inimsetele ilmselt ei ole see naljakas, siis mingi hetk asendus väsimus uue energiaga. Kohe värske ja uue inimese tunne oli. Mulle tundub, et mulle see trenn sobib, sest ma olen nagu korduvalt öeldud laisk ja EMS meetodi kasutamine annab võimaluse treenida intensiivselt mitut lihasgruppi korraga. Samuti ei ole mu eesmärk meeletu kaalukaotus või lihasmassi kasvatamine, vaid lihtsalt vormi hoidmine. Väidetavalt peaks treeningu tulemuseks olema voolujooneline trimmis keha. Ma tahaks sellist. Ma olen natuke liiga lodev. Näiteks eile nägin ma ühes poes halli kootud kleiti, mis karjus “Eveliiiiiiiiiiis”  (lisaks oli see allahinnatud), kuid kui ma seda selga proovisin, siis tõi see esile absoluutselt kõik need kohad, mida ma varjama peaks. Aga see kleit oli niiiiiiiii ilus. Juba selliste kleitide nimel olen ma nõus edasi valu, higi ja pisaraid  kannatama.

Te ju saite aru, et kui ma ütlen “valu, higi ja pisarad”, siis see on lihtsalt liialdatud väljend. Trenn ei ole ei valus ega aja nutma, pigem ajab naerma, kui ma jälle millelegi pihta ei saa. Aga higi voolab küll! Ma panin eile Facebooki ka ühe videolõigu eilsest trennist üles kui tahate rohkem aimu saada, kuidas see trenn käib.

Ja kas teate, kui ma esimest korda trenni läksin, kaalusin ma 64,1 kg, täna kaalun ma 62,9kg.