Kuna mind niikuinii (naiste) välimuse teemal sõna võtmise eest on virtuaalselt kividega surnuks pillutud püütud pilduda, siis ma mõtlesin, et kaotada pole enam midagi ja ma panen kirja veel ühe ilmselt kohutavalt mõnitava/ebapopulaarse/lameda/tühise mõtte, mis mulle pähe torkas kui ma vaatasin “Scandinavia´s Next Top Model” saadet.
Tegelikult mulle meeldib, et enam pole modellid vaid piitspeenikesed anorektiku välimusega riidepuud, vaid moodi on tulnud vormide ja kurvidega naiselikud naise ning iga vähegi kurvikam naine ei pea oma keha häbenema. Ma saan ka aru, et nende modellisaadete formaat on muutnud just selle pärast, et noortele tüdrukutele selgeks teha, et iga keha võib olla omamoodi kaunis ning uued kurvikamad modellid peaks olema eeskujuks. Ma olen kõigele sellele kahe käega poolt. Ja kuigi karvased kaenlaalused mind tegelikult häirivad, siis mulle meeldib H&M uus kampaania #ladylike.
Aga nüüd siis sellest, millest ma aru ei saa. Ajal, kui probleemiks on vähesest liikumisest ja rämpstoidust tingitud ülekaal ning paljud noored näevad välja lodevad ja ebatervislikud, siis kas noorte eeskujuks peaksid olema samasugused lodevate kehadega, halva kehahoiaku ja ilma igasugu naiselikkuseta “modellid”. Võib olla ma olengi mingisse 1996. aastasse kinni jäänud ja minu nägemus naiselikust ilust on totaalselt vananenud, aga ma ei tea…ma mõtlen, et eeskujud ja “tippmodellid” võiks pigem olla tervislikud ja kaunid naised, vormikad ja kurvikad by all means.
Ma saan aru, et eesmärk on, et naised armastaks oma keha ja oleks endaga rahul ning tegelikult nagu ma olen aru saanud, siis naisi ei tohiks üldse nende välimuse järgi hinnata, kuid kui me ei taha varsti elada nagu Wall-E multikas, siis natukene tervislikemas iluideaalides ei ole ju mitte midagi halba või häbiväärset? Või on “lodev ja paks” uus must? Ja me kardame nii väga, et olles ilusad ei võta meid keegi tõsiselt, ei näe meie sisu, meie haritust, meie oskusi, et oluline on iga hinna eest oma naiselikkust peita?
Mina mõtlesin näiteks üleeilse kriitika peale, et võib-olla peaks igaks juhuks end meikima õppima ja mõnikord vähe “kasitumalt” majast välja astuma.
Mul tuli selle kolmanda maailmasõja peale meelde üks mu lemmiktsitaat. No matter what you do, people will always judge you. So do whatever the hell you want!
Ei-ei peaks! Ma siin lahutasin ükspäev oma meelt Perekooliga (ma tunnen ennast nii normaalsena, kui ma seda loen) ja seal üks ajugeenius kirjutas, et tema meelest on nii et kui naine ütleb, et tal on liivakella figuur, tähendab see, et naine on paks. Mis pani mind mõtlema, et inimeste arusaam mõistetest vormikas ja kurvikas on kohati väga väär. Minu jaoks on nii liivakell kui ka vormikas ja kurvikas sujuv ja voolujooneline keha, lodev ja pekivoldiline keha ei ole voolujooneline. Aga äkki ma püüan sellega iseennast lohutada ja peaksin leppima, et olen lihtsalt paks. Ilu on muidugi vaataja silmades, aga tervislikkus ei ole. Inimene kas on tervislik või ei ole. See mis on ja mis ei ole esteetiline on ka enamasti iga inimese enda kompassi otsustada. Kui keegi mõnd hoolitsetud ja kena naist vaadates mõtleb, et naine on rumal ja harimatu, on see küll hindaja isiklik tragöödia. Ma ei tea kas see, kui ma käiksin ringi nagu pussakas(anna andeks, see on nii tore sõna), muudaks mu hariduse, ameti ja palganumbri kõrvaltvaatajate jaoks kuidagi ilmsemaks ja tõsiselt võetavamaks? Naist või üldse inimest ei ole okei hinnata välimuse järgi, aga et mingi osa naistest on eeskujuks väikestele tüdrukutele ja teismelistele, siis ei saa sellest küsimusest, mille sa tõstatasid, üle ega ümber. Ma ei räägi mitte kleidivalikust või sellest, kui sageli peaks juukseid värvima vaid tervislikust kehakuvandist. On kurb tõsiasi, et lapsed ja noored on järjest ülekaalulisemad, ülekaal ei ole tervislik, ilust rääkimata. Ma ei ole kindel kas uus reaalsus peaks olema see, et me hakkame vastukaaluks ülikõhnadele modellidele promoma ülekaalulisi ja lodevaid modelle. Miks sellised äärmused üldse? Kehakaal nagu ka alkoholi joomine või suitsetamine on inimese vaba valik (juhused, kus ei ole vaba valik on harvad), igal naisel ja ka mehel on õigus olla selles kaalus, milles ta soovib, kuid ebatervislikku inimest ei tohiks noortele eeskujuks seada, paratamatult näiteks modellid seda on.
Mulle tundub see ülekaaluliste modellide promomine vastukaaluks piitspeenikestele selline natukene peidame-pea-liiva-alla-suhtumine. Et kui paljud on ülekaalulised, siis näitamegi, et see on okei. Selle asemel, et suunata inimesi liikuma ja tervislikumalt elama/toituma. Paratamatult on avaliku elu tegelased ja eriti modellid noortele eeskujuks ja seetõttu ma leian, et on täiesti väär minna äärmusest äärmusesse. Ma ise pean näiteks suurepäraseks eeskujuks Norra moeblogijat Janka Pollianit – mu meelest on tema täpselt selline nagu üks moodne naine võiks olla. Ta on saanud “õelatelt Norra kägudelt” kriitikat, et on paks ja kole, sellele kriitikale on ta alati vastanud, et on tervislik ja naiselik. Ja jumala eest, imeilus naine. Lisaks edukas, stiilne ja ilmselt ka arukas.
Pluss-suuruses modelli ei kasutata mitte noortele eeskujuks või lodevuse propageerimiseks, vaid selleks, et ka pluss-suuruses inimestele (kellest kõik ei ole ju ka rasvunud) samuti kallimaid riideid müüa. Või ka odavaid riideid, aga suures koguses. Pluss-suuruses inimene ei osta ju samasuguseid asju mis piitspeenikesed või normkaalus inimesed. Modelle kasutab rõivatööstus raha teenimiseks. Kui pluss-suuruses modelle pakutakse, siis järelikult on nõudlust. Modellisaateid vaatavad vähesed ja sinu kirjeldatud saadet ma näinud pole. Kuid reklaami näeme me kõik iga päev enda ümber ja teeme selle põhjal vähemalt alateadlikult ka hulga ostuotsuseid.
Ma ütleks, et vormikas ja lodev ei ole kohe kindlasti sama. Suuremate mõõtudega inimene võib vabalt olla sportlik, liikuv ja heas toonuses ning hoopis ideaalmõõtudes inimene võib olla lodev ja vormitu. Ma ei propageeri haiglast rasvumist aga ma arvan, et inimesed ongi erinevad ning nii ka nende ideaalid ja arusaamad ideaalidest.
Absoluutselt nõus. Ma ise pean end suht saledaks, aga käin trennis, sest olen lodev. Tolles saates osalejad (muidugi mitte kõik) olid noored ja lodevad “pluss-suurus” modellid.