Ma olen üsna mitu korda öelnud, et Ida jääb minu esimeseks ja viimaseks lapseks. Sajal erineval põhjusel, mida ma praegu enam korrata ei viitsi, sest noh esiteks juba selle pärast, et ma peaks siis pikemalt mõtlema hakkama, et mis need asjad siis täpselt olidki. Vastab tõele, et need kohutavad kohutavad asjad, mis panevad juukseid kakkuma, kipuvad meelest ära minema ja meelde hakkavad ikka rohkem jääma ilusad ja armsad hetked.

Aga on veel üks põhjus, miks ma ei tahaks rohkem lapsi. Enne Idat olin ma ka natuke rasedahüsteerias, et tahtsin, et tal kõik asjad olemas oleks, ei teadnud, mis seal haiglakotis olema peaksid ja olin masenduses, et polnud SEDA käru ja TODA voodit JUBA olemas. Kogu see virr-varr beebiasjade ümber ajas mind hulluks. Kas sul ikka küünekäärid/rinnapump/inhalaator/beebimonitor/jne jne jne jne on olemas, küsiti minult ja ma läksin hulluks, sest tollest nimekirjast sain ma aru ainult sõnast “küünekäärid”, kuid samas ei mõistnud ma, miks mul peaks haiglas küünekäärid kaasas olema.* Kui ma valude käes piinlesin ja Ida välja ei tahtnud tulla oleksin ma suutnud aru saada, kui keegi oleks öelnud, et KORRALIKUD käärid peavad kaasas olema haiglakotis. Ausalt, ma olin mingi hetk juba staadiumis, et võtan käärid kätte ja lõikan endal kõhu lahti nagu muinasjutus ning ilus ja rõõsa ning üleni riides laps hüppab kõhust välja, hakkab tantsu lööma ja hüüab “emme”. Teemast veidi kõrvale kaldudes pean ma ütlema, et kui ma kirjutasin praegu “valudes piinlemas”, leidsin ma end korraks mõttelt, et no kui valus see siis ikka olla sai. Veider värk sellega!

Aga…ma juba too kord kolm aastat tagasi tundsin, et kogu see “mis beebil olemas peab olema”, erinevate vankrite ja luttide ja rinnapumpade ja turvahällide ja voodite ja pudelite võrdlused ajasid mind hulluks. ERANDITULT KÕIK rasedad peale minu teadsid TÄPSELT, mida ühe vankri rattad, käepide, kate tegema peavad, milline on 2013 aasta mudel, kuna tuleb 2014 aasta mudel (ja ma ei räägi vaid kärudest, vaid lausa friiking lutipudelitest), milline on õige värv ja suurus ja kaal ja…See oli nagu eraldi teadusharu. Mina tundsin end nii võhikuna või ükskõiksena (juba eos halva emana), sest mind absoluutselt ei huvitanud need teemad. Ainult paanika tuli, sest kõik rääkisid kui palju midagi maksab ja mis olemas peab olema.

Meil oli Ida sündimiseks olemas tema tuba voodi ja kappidega (mis täis teistelt saadud beebiriideid), turvahäll (teine ring), vanker (teine ring) lutipudel(id) ja mingit nipet-näpet. Vann ka. Ja HÄDAVAJALIK vannikraadiklaas (mida me kasutasime vaid ühe korra) Imetamisrinnahoidja vajalikkusest sain ma aru alles haiglas, mähkmed said ostetud kui Ida juba sündinud oli ja kogu muu vajalik tekkis meie majja jooksvalt. Küünekääridest mähkmekonteinerini. Nüüd koguvad need kõik kusagil kappides tolmu, vbla peaks need netti üles riputama, ehk on kellelegi vaja?

Kui ma nüüd olen ikka erinevate beebi/rasedablogide peale sattunud, siis mul tuleb kananahk peale kui loen erinevaid “seda veel vaja”, “kumba valida”, “ilma selleta ei saa elada”, “beebil saab olemas olema kõik mis leiutatud” postitusi. Ärge valesti aru saage, minu pärast teised mingu mu pärast kasvõi pööraseks ja ostku Dolce & Gabbana lutipudeleid ja 4000 eurot maksvaid turvahälle, mul tuleb kananahk peale kui ma mõtlen, et ma peaks kogu selle beebi virrvarrinduse veel kokku puutuma. Kärud, lutid, pudelid, toolid ja vannid ja hällid. Mudelid ja väljalaskeaastad. Prrr!

Ma olen aru saanud, et ma ei ole ikka beebiinimene. Väikeste laste inimene aga küll. Ja kuna mul on kodus ÜKS väike laps olemas siis see ongi sobiv vahekord meie majas. Üks väiksete laste inimene + üks väike laps.

*Selgus, et beebid sünnivad monsterküüntega. Meil läks hästi, ei olnud monsterküüsi. Esimene kord läksime me vist kuu aega peale sündi ta küünte kallale. MIKS need paganama käärid siiski haiglakotis esmatarbeasjade seas olema peaks jääb mulle arusaamatuks. Nagu ka söök ja jook ja vahetusriided mehele. Kui ma haiglakoti KUU AEGA varen kokku panen, siis mis söök see seal vastu peab. ja sünnitus ei käi ka nii kiiresti, et mees ei saaks minna vajadusel endale mingit burksi osta või kui käibki nii kiiresti, et pole aega, siis pole ka seda toitu üldse kotti vaja.