Mõtted

Õpilane Kiir Samovarimajas

/ / 1 Comment

Ilmselt ma kordan ennast, aga ütlen siiski veelkord, et olen ütlemata tänulik, et mu ümber on nii palju ägedaid inimesi, kes ei lasknud mul auku (tagasi) kukkuda, sest tegelikult on see valu ja häbitunne, mis kaasnes selle koondamisega, ikka päris kohutav, millega hakkama saada. Aga mu sõbrad ja pere on mulle toeks ja nii juhtuski, et leidisin end üleeile Samovarimajast külalisi vastu võtmas. Herling küll reklaamis julgelt välja, et olin perenaise rollis, kuid see on minu arvates siiki esimese hooga liiga ambitsioonikas tiitel. Mulle endale meeldis mõelda, et olin ikka rohkem nagu õpilane Kiir.

Kui te olete mu blogi pikemat aega lugenud, siis te teate, et meie sõprus Herlinguga on samasugune nagu Maikro näitus Samovarimajas. Üks tee viis teiseni. Kunagi iidsetel aegadel (nii umbes kaheksa aastat tagasi) kui blogimine veel popp oli, kutsus Herling mind Mesi tarre paadimajutust testima. Kumbki meist ei osanud arvata, et üks tee viib teiseni. Et Sibulatee võrgutab mind ära, et meist saavad sõbrad, et meie peredest saavad sõbrad, et Varnjas (ja Sibulateel üldse) tutvume me veel nii paljude inimestega, keda ilmselt oleks aus juba ka sõpradeks kutsuda, et ühel ilusal päeval olen ma Samovarimajas ja võtan seal külalisi vastu. Sest mu sõbranna andis mulle sellise võimaluse. Et ma ei jääks koju norutama

Loll, aga järjekindel

/ / 3 Comments

Jumala eest, mul on tunne, et ma peaksin hakkama oma CV-d lihvima, sest peale tänast saaksin ma sinna 100% lisada, et ma olen loll, aga järjekindel. Mul on CV-s kirjas, et ma et ma ei anna alla ja ma pean leidma lahendused vms, mis vastab küll tõele, aga ma peaksin olema aus ja seda väidet täpsustama, sest fakt on, et ma lihtsalt olen jonnakas ja ei taha oma saamatusele alla anda.

Kui ma vaatan teisi inimesi, kes saavad hakkama… mai tea, patissonide kasvatamise ja marineerimisega, Haapsalu salli heegeldamisega, siis mina samal ajal ei saa hakkama isegi murutraktori käivitamisega. Või ei, saan, see lihtsalt nõuab mult rohkem energiat kui normaalintellektiga inimesel. Päriselt.

Reetur

/ / Leave a comment

Te kindlasti arvate, et siit tuleb (jälle) üks enesehaletsuspostitus ja intrigeerivad paljastused, kuid päris ausalt ütlen, et ma võin küll olla haavunud, aga ma ei ole s***pea. Poolnaljaga sai sõbrannadega räägitud, et parem töötu kui eelpoolmainitu.

Siiski on päris huvitav vaadata, kuidas keegi sellesse uudisesse suhtus ja sellest olen ka teinud järeldused. Mitte et see midagi loeks või oleks isegi oluline, aga maailm on väike, ühtteist olen ma kuulnud ning kuigi ei ole tahtnud uskuda, siis antud olukorra valguses saan ma aru, et peab paika ütlus…

Olen vahuvein, šampanja, prosecco ja cava ehk Tervisekassa suvepidu 2025: kui raha pole, siis tuleb pidutseda salaja

/ / Leave a comment

Ajal, mil tervishoiusüsteem logiseb nagu hipsteri jalgratas novembrikuus, otsustas Tervisekassa, et miski ei tõsta meeskonnavaimu paremini kui luksuslik spaapidu Taagepera lossis. Ööpäev lossis, suletud spaa ja park, Smilers laval ning saladuskatte all peetav pidu  maksumaksja usalduse vastu. Mis võiks valesti minna?

Lõõgastav spaakülastus oli justkui riigisaladus ning pärast ajakirjanike esimesi päringuid hakati suisa sotsiaalmeediast postitusi kustutama. Näiteks kadus Wagenkülli Facebooki seinalt info, et 31. juulil on kogu kompleks „seoses eriüritusega“ suletud. Sest esimene reegel Tervisekassa suvepäevade kohta on: sa ei räägi Tervisekassa suvepäevadest.

Öine ärevuse/paanikahoog

/ / Leave a comment

Keskpärase keskealise tervisekroonikad on tagasi. Sest kui ma just olin tundmas, et nüüd hakkab küll ülesmäge minema see värk, siis võib olla mitteüllatuslikel põhjustel tuli tagasilöök. Kaks ööd magasin ma nii kehvasti, et üleeile öösel tuli meelde, et mul on ju ka unerohud, et miks ma end piinan, ning ma magasin pühapäeva öö vastu esmaspäeva nii sügavalt nagu Baymax.

Hommikul tegin silmad lahti kell kümme ja tundsin, et olen välja puhanud. “Eat. Repeat. Sleep,” mõtlesin ma ka eile õhtul, sest loogilisem tundus end välja magada kui suvaliselt Netflixi vahtida ja nii ma ka eile õhtul unerohu kasuks otsustasin. Igaks juhuks mainin, et ma võtan neid väga harva ja pigem püüan vältida, ma ei ole see tüüp, kes lihtsalt endale ravimeid sisse tahaks kallata peotäiteviisi.

Kas kuke kiremine tohib häirida või oled automaatselt jobu kui seda ütled?

/ / 4 Comments

Lugesin “uudist”, et tuntud influenseri kirev kukk tõi talle naabri kaebuse kaela ja kui uudis ise minu jaoks erilise uudisväärtusega polnud, siis kommentaarid panid mind natuke mõtlema. Väga palju toodi välja, et appikene, kas naabrile tuli üllatusena, et kukk kireb ja issakene, kas see on hullem kui koera haukumine või motikas ning läbi kumas päris mitu korda, et ju siis naaber kaebas vaid selleks, et nö kuulsa kuke kaudu veits sulli teenida – “oh, rikas influkas tuli naabriks, püüame veidi pappi teenida-stiilis”.

Muidgi ei saa välistada, et see viimane tõepoolest tõsi pole, sellisel juhul on see ikka väga dick move, AGA ütlen ausalt, et ma küll tean, et kuked kirevad ja ka seda, et nad teevad seda varahommikuti, kuid ka mind häirib/häiriks kuke kiremine ning ma eelistaks kuketa naabreid. Jah, samamoodi härib mind ka igasugu muu lärm, kõige hullem tõesti on veel trimmeri heli, aga mul on selline tunne, et trimmerdamise ajad vist on kuidagi reguleeritud? Et enne kuke kiremist ikka trimmerit käima tõmmata ei või, kuid kukele ju ei ütle, et ole hea vend, ära enne seitset häält tee.

Üks peaaegu kohviku arvustus

/ / 1 Comment

Ma pole ammu Tartu toidukohtades söömas käinud, pole nagu väga ka siia sattunud pikemaks ajaks, aga nüüd eile oli aega veidi rohkem ja mõtlesime, et davai, lähme kuhugi sööma. Aga kuhu? Noh, et ei valiks neid ketikohti, mis on ka Tallinnas olemas ja mida ikka külastama, vaid äkki midagi sellist, kus pole käinud.

Teatrikohvik muutis alles hiljuti end Aplausiks ja sinna me oma sammud seadsimegi. Ma ei ole toidu suhtes kuigi pirtsakas, küll aga olen ma pirtsakas kehva teeninduse suhtes ja nii kehva teenindust kui me seal saime, polnudki ammu saanud.

Ma ausalt ei saa sellest aru ja see päriselt pahandab mind

/ / 2 Comments

Ma olen siin ikka rääkinud noorte riietusest ja sellest, kuidas mulle see uus mood ei meeldi, aga lõpuks olen ma aru saanud, et ma ei peagi sellest aru saama. Nii nagu ei saanud aru minu moest ilmselt minu ema ja ei peagi saama ning see mood ei peagi meeldima. Põlvkondade erinevus. Olen end lohutanud end sellega, et kõik noored näevad ka täpselt ühesugused välja. Kõik nad kannavad neid lohvakaid teksasid, Campuseid, oversized pusasid ja kandekotte. Ehk näevad välja nagu vanakooli “märsilohistajad”. Ja see ongi ok.

Samamoodi nägin mina oma sõbrannadega ühtemoodi välja kui ma olin noor. Ma mäletan hästi, et käisime täditütrega ringi nagu kaksikud mingi periood – täpselt samasugused kampsunid seljas, sest nii oli äge. Nagu ma juba rääkinud olen, siis vahet tehti meil selle järgi, et ühel olid sirged jalad ja teisel mitte. Arvake ise, kummal sirged ei olnud.

Ma ausalt ei saa sellest aru

/

Meile tulid eile suhteliselt ootamatult sõbrad külla. Pidid täna minema reisile ja uurisid, kas nad võiksid juba õhtul Tallinnasse tulla, et noh siis ei pea nii varakult liikuma ja…Ühesõnaga, pole vaja põhjendusi. Meie uksed on sõpradele alati lahti ja nii me siis õhtul mõnusalt terrassil istusimegi ning lobisesime kuniks helises telefon.

Ma olen igasugu asjadega juba harjunud ning kohati lausa immuunne, aga selleks ma valmis ei olnud.

Mina ei tea, kust need need aluspüksid mulle autosse said! Ja trell.

/ / Leave a comment

Mingil veidral põhjusel otsustasin ma eile oma autot koristada. Rõhk sõnal MA. Loomulikult pidi Marek seal kõrval passima ja kui ma porimatte küürisin, pidi ta targutama, et esimest korda elus pesen või. Jah, võib öelda küll, et elus esimest korda koristasin ISE oma autot. Pole varem põhjust olnud. See tähendab, et eelmises elus kui ma ei sõidutanud lapsi ja koera, siis see auto nagu ei määrdunudki ja aegajalt tolmu pühkida ei olnud raske, ja nüüd ka on kuidagi nii läinud, et üldjuhul saab auto kuidagi ise puhtaks. Igatahes eile otsustasin ma autot ise puhastada. Ütle, et sul ei ole kodus olemisest kopp ees, ütlemata, et sul ei ole kopp ees, eksju.

Ja lisaks tavapärasele sodile küljetaskutes ja toolide all tuli autost omajagu üllatusi välja. Alustame sellest põnevamast.