Lugu sellest, kuidas üks asi viis teiseni ja nutmise asemel hoopis rõõmust lakke tahtsin hüpata

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et laupäeval helistas mulle mures emme ja küsis, mis Idaga juhtus. Vaatasin tuppa, kus Ida midagi joonistas-kleepis ja mõtlesin, et nagu midagi ei oleks tohtinud juhtunud olla. Aga tundes Ida draamageeni, siis mõtlesin, et ehk on vildikad tühjad või mõni muu samas suuruses häda juhtunud, et … Continue reading Lugu sellest, kuidas üks asi viis teiseni ja nutmise asemel hoopis rõõmust lakke tahtsin hüpata

Lugu sellest, kuidas ma alla tahtsin anda ja lihtsalt nutta

See on üks selline lugu, kust ma ei teagi, kust pihta hakata. See on üks selline lugu, kus ma lubasin endale, et never again. See on üks selline lugu, kus ma mingil hetkel tundsin, et tahaks lihtsalt alla anda, See on üks selline lugu, kus ma tundsin, et mul on tugevamaid vererõhu rohtusid vaja. See … Continue reading Lugu sellest, kuidas ma alla tahtsin anda ja lihtsalt nutta

Nõmedad mardid ja ägedad halloweeni-jooksjad

Ausalt? Mul on nii Mardipäevast kui Kadripäevast ükskõik. Halloweenist veel rohkem. Viimane jääks meie majas kindlasti tähistamata märkamata isegi, sest ma lihtsalt ei viitsi selliste asjadega tegeleda. Aga kuna siin majas kasvab ka üks laps, siis ilma Halloweenita ei saa. Ja see on okei. Ajad muutuvad, kombed muutuvad, asju, mida mina ei mõista, tuleb juurde. … Continue reading Nõmedad mardid ja ägedad halloweeni-jooksjad

Lugu sellest, kuidas ma ilusalongi peale solvusin

Alles ma olin üsna õnnelik, et leidsin töökoha lähedale hea salongi, kus maniküüris-pediküüris käia. See tähendab ma olingi rahul - teenuse, asukoha ja hindadega. Kõik klappis. Siis ühel ilusal päeval kui mul oli aeg pediküüri kinni pandud ja jalad juba karjusid uue geellaki järgi, sain ma ilusalongist kõne, et kahjuks peavad nad aja tühistama, et … Continue reading Lugu sellest, kuidas ma ilusalongi peale solvusin

Aga miks meil pole šokivangistust?*

Mul on laias laastus kaks nõrka kohta. Lapsed ja loomad. Ma ei taha, et ükski laps peaks kannatama ja kui lastele tehakse liiga, siis mul on selline tunne nagu keegi pussitaks mind otse südamesse. Kõik need kiusamised, pedofiiliajuhtumid, peksmised. Kõlab küll jube klišeena jälle, aga päriselt mul iga kord kui sellistest teemadest loen, süda puruneb … Continue reading Aga miks meil pole šokivangistust?*

Nagu valge inimene

Ma mäletan kui ma kunagi ühes oma blogipostituses kasutasin väljendit "nagu valge inimene" ehk siis tahtsin midagi teha nagu valge inimene. Ausalt, polnud kunagi varem mõelnud, et seda väljendit kasutatakse mustanahaliste alandamiseks ja kindlasti mitte ei pidanud mina seda silmas. Minu jaoks oli see lihtsalt üks väljend, millega ma olen üles kasvanud /võimalik, et mõnest … Continue reading Nagu valge inimene

Kõike ei saagi ATH süüks panna?

Ma pean ausalt tunnistama, et mul on ATH-st s**aauguni. Ma ei ole ainus. Ma tean inimesi, kes ütlevad sama, sest puutuvad sellega kokku igapäevaselt ja neil on kopp ees, kuidas korraga pole Eesti esiprobleem mitte enam depressioon vaid ATH. Lastel, täiskasvanutel ja vanuritel. Kõikidel on vaimse tervise häired. Mkm, ärge saage minust valesti aru. Ma … Continue reading Kõike ei saagi ATH süüks panna?