Meelis kirjutas sellest, kuidas kandideerimistel palutakse teha kodutöid, et näidata oma sobivust ametikohale ja kommentaari asemel mõtlesin, et kirjutan hoopis postituse sel teemal. Ma olen ka töökuulutusi vaadanud ning mõnikord mõni koht on tundunud huvitav, et leian end mõttelt, et kandideeriks. Loen läbi töö ülesanded, nõuded ja mida pakutakse – kõik on okei. Ja siis on pisikeses kirjas “kandideerimiseks saada oma CV ja motivatsioonikiri, miks sina oled parim kandidaat”. Ma jätan kandideerimata, sest ausalt ma lihtsalt ei viitsi neid motivatsioonikirjasid saata. Mida ma sinna kirjutan? Olen parim kandidaat, sest “sisestan need omadused, mida nõutakse” ja lisan mõned tööalased saavutused? Mida põnevat sealt tahetakse välja lugeda? Uue nõudena kandideerimisel olen näinud, et soovitakse videoformaadis motivatsioonikirja. Ka need kandideerimised jätan ma kõrvale. Ma ei ole fotogeeniline inimene, veel vähem videogeeniline ja ma ei taha seda teha. Kui te ütlete mulle siin, et aga kuidas sa siis teed videokonverentse ja koosolekuid, siis see on hoopis teine asi. Siis mul on vastas inimene, kes tahab rääkida mingist konkreetsest teemast, mitte ei taha vaadata, kuidas ma videos välja näen/räägin. Jah, nõus, et teatud ametikohal võib video nõue olla omal kohal, aga ikkagi olen ma arvamusel, et esimese hooga peaks ettevõte end kandideerijatele nö maha müüma ja siis juba järgmises voorus võiks anda väikese (väikese! mitte sellised nagu Meelis välja tõi) tööülesande, et näha,kuidas inimene hakkama saab.
Ma arvan,et kandideerimisel annab esimese hooga CV, kus on kirjas ka piisavalt lisainfot, piisava ülevaate, et tööandja saaks teha valiku, miks tema seda kandidaati oma tiimis näha tahaks.
Koduste ülesannete andmise suhtes olen Meelisega nõus. Hiljuti oli üks väga huvitav tööpakkumine, kuhu ma oleksin oma CV-ga võinud tegelikult kandideerida, aga vaatasin kodust ülesannet, mis oli kohe kenasti välja toodud ning panin selle tööpakkumise kinni. Natuke kripeldab, aga see ülesanne oli nii ettevõtte spetsiifiline, et valikuid oli minu jaoks kaks – kirjutada kaasa mingi mõttetu teoreetiline mull või kulutada päevi, et otsida kokku taustainfot, mõelda välja strateegiad, kuidas neid panna tööle ja omavahel sobitada. Ma ei valinud nagu aru saite kumbagi varianti. Esimene ei oleks mu meelest midagi juurde andnud ja teise variandi puhul tekkis mul samuti tunne, et teen ära töö, mida keegi võib hiljem kasutama hakata ja seda ei taha üldse teha. Mul endal ei ole küll kandideerimiste juures kogemusi, et keegi hiljem mu ideid ära kasutab, aga muidu tööalaselt on ideede varastamine ikka väga tuttav teema. Sellest ilmselt ka mu skeptilisus selliste ülesannete suhtes.
Kuidas ja kuhu ma siis kandideerin kui tingimused ei sobi? Õnneks ei ole pidanud palju kandideerima ja õnneks on kandideerimiste puhul piisanud ka CV saatmisest. Aga ma olen motivatsioonikirjasid ka kirjutanud. Siis kui tunnen, et CV ehk ei anna täpset põhjust, miks ma arvan, et ma sobiksin. Näiteks kui valdkond on ikkagi täitsa teine, aga iseloomuomadustelt ja hariduselt ning hobide poolest sobiksin. Kui ma aga kandideerin müügijuhiks ning mu viimased töökogemused aastast aastasse on olnud müügi juhtimine, siis tundub kuidagi jabur kirjutada motivatsioonikirja, miks ma arvan, et olen parim kandidaat. See peaks CV-st välja tulema.