Ringmagamine

“Palun seletage, kuidas on nii,” palus Marek ühel hommikul selgitust, “et ma lähen magama üksinda, mingi hetk öösel vaatan, et naine ka magab kõrval ja siis kui ma hommikupoole vaatan, kes see mulle näkku hingab, siis on voodis hoopis Ida. Tõsi, meie majas ei ole mitte mingit loogikat, kes kus ja millal magab. Normaalsetes peredes on ilmselt vanemate magamistuba ja lapse magamistuba, aga meil on paras segasummasuvila.

Alustame sellest ajast kui Ida vaid meie kõrval magas. Ma olen kehva unega ja kui üks norskab ja teine oma käsi-jalgu mulle näkku lükkab, siis võis mürki võtta, et poole öö pealt kolisin ma Ida tuppa magama. Ida tuba on küll remontimata ja selles mõttes mitte mu lemmiktuba, aga seal tuleb pagana hea uni. Ma ei tea, mis värk on, aga seal kohe magad hästi. Okei, ma magan meie magamistoas ka hästi kui ma üksinda magan, nii et võib olla ei olegi asi toas…

Nädalavahetuseti võib mind leida elutoast diivanilt. Mul on loll komme (perekonna viga, emme ja onu teevad täpselt sama!) öelda, et ma vaatan veel natukene filmi, kui kõik magama lähevad, aga samas me teame, et nii mina kui ka need kaks teist jäävad suht esimese kümne minuti jooksul magama. Aga mõnikord ma ei viitsigi enam üleskorrusele minna ja nii ma ärkan selle peale, et Marek kell kuus kohvi teeb. Laupäeva hommikul. Ühel laupäeva varahommikul ärkasin selle peale, et keegi oli mulle kaissu pugenud. Ei, mitte Dexter. Kuigi ma imestan, et ta seda juba teinud pole. Ta lihtsalt sahistab öösel mööda tuba ringi ja vahepeal käib hingab näkku, justkui kontrollib, et kas ma juba lähen jalutama. Tol laupäeva varahommikul oli Ida mulle kaissu pugenud. Küsisin, et miks. Ida ütles, et käis öösel wc-s ja siis tuli emme-igatsus, nii et nii ta mulle kaissu pugeski. Meil ei ole eriliselt lai diivan…

Ja siis see hommik, mis Mareki hämmingusse ajas. Ma läksin Idat magama panema, aga tema tuba on nagu must auk, üsna kindel on, et see, kes teda magama panema läheb, sinna ka ise jääb. Nii ka seekord. Marek läks kenasti magamistuppa üksinda magama. Poole öö pealt ärkasin ma ja mõtlesin, et koliks ka oma magamistuppa, kus on veidike rohkem ruumi – ma ei viitsi Ida toas voodit lahti teha. Pugesin Marekile kaissu. Mingil hetkel arvas Ida, et tema tahab ka meie juures magada ja nii puges ta meile kaissu. Kordus aga see, mis ikka. Üks norskas ja hingas, teine pani oma käsi mulle suhu, silma, juustesse. Ärksa unega mina leidis, et lihtsam kui ühte nügida ja teist paigale sättida on minna Ida tuppa magama. Nii jäi Mareki kõrvale Ida, kelle saabumist tema tähele polnud pannud…

Täna öösel kolisin mina Idale kaissu. No ei tulnud und ja siis ikka häirib küll teise hingamine. Rahulolev unesegane hingamine. Kui ebaviisakas minu suhtes. Mina vähkren ja loen lambaid, aga ei midagi, samal ajal teine hingab rahulikult ja näeb õndsat und.

“Miks sa öösel minu tekki alati ära võtad?” pahandas Ida hommikul ärgates.

“No ma ei näe öösel hästi, kus mis tekk on ja poen sulle lihtsalt kaissu,” vastasin mina.

“Aga sa võid ju siis kui sa magada ei saa diivanile minna!” pakkus Ida, “siis sul on oma tekk seal ja mul ei ole jalad teki alt väljas.”

Ma räägin Marekile pikemat aega, et ta peab meie maja suuremaks ehitama. Meil on kaks tuba puudu. Minu õndsa une tuba ja külalistetuba. Viimaseta saan ma hakkama. Aga oma õndsa une tuba tahaks küll.

27 = 24

Kas te olete mõnikord tundnud, et päev on liiga lühike? Et ööpäevas peaks olema rohkem tunde? Ja te olete pidevalt väsinud? Teate, miks? Scandinavian Trend Institute palus inimestel kirja panna, mida nad 24 tunni jooksul teevad ja said vastuseks, et inimesed mahutasid ööpäeva sisse 27 tunni jagu töid ja toimetamisi. Kolm tundi rohkem tegevusi kui on terves ööpäevas! Aga kui nendelt samadelt inimestelt küsiti, mida nad teeksid, kui saaksid ööpäevale juurde 3-4 tundi, kas te arvate, et nad vastasid, et nad teeksid rohkem tööd, käiksid rohkem koosolekutel? Ei, mitte keegi ei vastanud seda. Mida nad siis vastasid? Suur osa vastas, et nad ei teeks mitte midagi. Või magaks.

Seepärast ongi üks kaheksast megatrendist, mis iseloomustab tänapäeva moodsat tarbijat, une renessanss. Magamisest ja heast unest on saanud uue aja staatuse sümbol. Kui püüda seda natuke lahti seletada, siis saab teha vahet vanal ja uuel luksusel. Vana luksus tähendas seda, et see oli kättesaadav vaid vähestele, vaatasid inimest, kes kandis kallist käekella ja tahtsid tema moodi olla. Uus luksus on kättesaadav palju rohkematele, kuid seda ei pruugita mõista, sest püüame 24 tunni sisse mahutada 27 tundi ja ei suuda keskenduda. Kes meist ei oleks kunagi öelnud, et mul/tal on kuldkala keskendumise võime. Kuldkala keskendumisvõime on üheksa sekundit. Moodsa inimese keskendumisvõime kaheksa.  Kallis käekell ei kao ka kuhugi, aga see ei ole enam see luksus, mille poole inimesed püüelda tahavad. Uus luksus on vaikus, rahu, magamine, vaimsele tervisele keskendumine.

img_1679

Väsimus on see, mis tapab. Ma mõtlen seda sõnasõnalt. Kolm ööpäeva magamata ja inimene on valmis kõigeks, ütle vaid, mida vaja teha on. Kümme ööpäeva ja keha lülitub välja. Hetkel mõistan ma seda rohkem kui muidu ehk mõistaks. Ma olen nohu tõttu olnud magamata kuus ööd, päeval käinud tööl ja jõudnud ka ühele päevasele välisreisile. Mu keha on kurnatud. Ainus, millele ma hetkel, lennujaamas lendu oodates mõtlen, on mu oma magamistuba, mu oma voodi, mu oma madrats. Mu kurikuulus Napsie madrats. Teate, miks ma selle eriti välja toon? Ma magasin aastaid kehval madratsil (siis seda muidugi aru saamata) ja kui ma ei oleks neid napsie´sid, mis meie majja kolisid, kingiks saanud, siis täna, peale megatrendide ettekannet, ma läheksin ja ostaksin endale selle paganama madratsi kohe, sest täna saan ma aru kui oluline hea uni on. Ma ei ole ainus. Olete te tähele pannud, kuidas kodukujundamise trendid on muutunud. Elu on köögist kolinud magamistuppa ja vannituppa, selles mõttes, et me panustame rohkem just nende ruumide, kus me saame puhata, vaikselt olla, omaette, sisustamisele. Kui te ütlete mulle, et ei saa madratsit osta, sest see on kallis, siis ma küsin teilt vastu – kui palju aega veedate te oma autos? Aga oma voodis? Palju te kulutate oma autole? Ja palju oma madratsile? Kummast teie (vaimsele) tervisele rohkem kasu on? Ilmselt on vastus, et madratsist.

Tänapäeva megatrendide valguses teevad ilma ja on edukad need brändid, kes suudavad meile pakkuda head und ja luua meile magamistoalaadsed universumid. Maailmas on aina populaarsemaks muutumas nö unebaarid.

Capture

Minule ei ole veel unebaari vaja läinud, mulle on hea une universumi loonud mu oma Napsie. Imet muidugi ei tee, et kui on nohu ja hingata ei saa, siis ikka ei saa magada ka, aga muidu tavaolukorras ma mõnikord ei kuule isegi seda, et Marek norskab. Selgus, et norskan hoopis ise.

Postitus on sündinud insipreerituna Louise Byg Kongsholmi “Kaheksa megatrendi, millest sa ei taha ilma jääda” ettekandest, mida ma täna kuulasin+ koostööst Napsiega. Kui sulle tundub, et sa tahaksid ka nüüd olla trendikas ja une renessanssist osa saada, siis veebruarikuus annab kood EV102 sulle madratsi ostust allahindlust 102 eurot. Ma soovitan seekord oma eelarvamus reklaami suhtes alla suruda, minna nende kodulehele, soetada endale uus madrats (allesjäänud raha eest mitte osta juurde asju, vaid elamusi) ning lasta vaimul puhata. Muidugi on teil madratsi asemel palgata endale ka hea une treener, mis samuti on tõusev trend, aga ma soovitaks esialgu panustada magamistuppa. Tundub efektiivsem.

 

Kallis voodi, anna andeks, et ma sind hommikul maha jätsin! Palun võta mind tagasi!

Nagu te mäletate tuli mul mõnda aega tagasi mõte meie niigi pooleli olevas majas kõik veelgi rohkem segamini ajada ja meie ning Ida toad ära vahetada. Tööd oli rohkem kui ma olin eeldanud (mulle tundub alati, et kõik asjad on Mareki käes 1-23 teha), aga tulemus siiski seda väärt. Juba mõnda aega olen ma mõelnud ka, et järgmiseks tuleks välja vahetada meie voodi madrats. Pole teine küll otseselt kehv, aga kümme aastat tagasi kui voodi ning madratsid soetasime, olid meie eelistused teised. Nii oleme me 11 aastat maganud pehmel madratsil, aga see ei sobi mulle enam. See on liiga pehme. Samas sinnapaika see mõte ka jäi, sest kas ma juba mainisin, et ikka veel poolik maja ja prioriteedid on hetkel kahjuks mujal.

Küsi ja sulle antakse, on üks ütlus. Mina küll ei küsinud, aga mulle anti. Ühel ilusal sügispäeval vuras DPD kuller hoovi ja tõstis auto pealt maha uue Napsie madratsi ja tekid. Viimased olid samuti väga teretulnud, sest kuigi meil endal on korralikud tekid, olin ma just eelmine öö külalistele voodisse pannud tekid, mis olid sama õhukesed kui pabersalvrätikud. Suht piinlik oli. Kallid külalised, tulge nüüd uuesti, ma võin oma korraliku teki teile anda, ma sain parema. #maksimaalneegoist

Esimesena vallutas uue madratsi Ida koos oma kaaskonnaga. Hüppas ja tantsis ja kukerpallitas. Mulle ei meeldi väga kui laps diivanil või voodis hüppab, aga seekord tegime väikese erandi, tegime uuel madratsil Idale oma pesa ja lasime tal laps olla. Mõnikord harva ju võib. Kümne-aastane garantii annab üsna kindlalt aimu, et väike hüppamine ei tee ka midagi.  Las laps lustib, eksju! Ja lõpuks magasime kõik koos seal põrandale tehtud pesas. Mõnikord võib ka seda.

Te ei kujuta ettegi kui ebamugav tundub nüüd pildil oleva valge voodi madrats.

Mulle jäi kusagilt silma kommentaar, et kunagi soetasin promo peale selle madratsi  ja see on kõige kehvem madrats üldse, enam ei usu midagi mida blogijad kirjutavad. See kommentaar ehmatas mind korraks – aga mis siis kui ongi täiesti kehv madrats? Kui madratsi vahetuseks juba läks, siis tahtsin ma ju  kindlasti paremat madratsit kui vana. Õnneks saab  Napsie madratsit  testida 101 ööd, ilma et peaks muretsema. Kui ei sobi, tullakse madratsile järele ja makstakse  raha täies ulatuses tagasi. Niisiis võis katsetada küll!

Etteruttavalt võin ma teile öelda, et ma ei jõudnud laupäeva ära oodata! Miks? Kohe räägin.

Lõpuks saabus laupäeva hommik. Voodi, pehmed tekid, hea raamat, kohv – see on minu arusaam ideaalsest laupäeva hommikust. Ei mingit kella peale kiirustamist, ei mingit kiirustamist üldse, lihtsalt minu aeg. Selle hetkeni kui Marek Ida nagu muuseas üleskorrusele “mängima” ajab. Ma ütlen teile ausalt, et mulle endale tundub ka natuke veider madratsile kiidulaulu laulda, aga ausõna, seekord ei tahtnud ma veel voodist üles tõusta. Ma nautisin, et meie voodi oli selline nagu üks mugav voodi olema peab. Ja see ei kriuksnud enam, täiesti pekkis, aga meie voodi ei kriuksunud enam.  Mina ei tea, kuidas madrats selle vea parandas, aga mul on päriselt ka ükstaskõik. Mul on mugav ja mõnus!

Korralikku madratsit tasuta ei saa, seda teavad ilmselt kõik. Meie voodi on 160×200 ja madratsi eest tuleb välja 449 eurot, samas ma ei saa öelda, et ma peaksin seda ka liiga kalliks, ma pean palju kallimaks seda, et ma magan välja. Ma ei ole otseselt pirtsakas ja saan magatud igal pool, erinevus on lihtsalt une kvaliteedis. Kuus tundi und keskmiselt ei ole just ülemäära palju ja seepärast on mulle oluline, et need tunnid oleksid kvaliteetsed. 

Kui te olete madratsi otsingutel, siis hetkel on õige hetk Napsie poole vaadata. Neil on kampaania, kus madratsid maksavad 101 eurot vähem tavahinnast. 449 euro asemel saab madratsi 348 euro eest. Väiksemad mõõdud on hetkel hinnaga alates 188 eurot. See on päris jõhker soodukas, mida tasub ära kasutada, sest Ussipesa ausõna – Napsie on (peaaegu et) parim voodikaaslane.

Kood ESTONIANWITHBACKPACK  annab kõikidele Napsie toodetele 30% allhindlust!

Inimesed, kes meile ööseks jäävad, ütlevad tihti, et magavad meil Ussipesas jube hästi. Alles paar päeva tagasi olid meil jälle külalised, kellele me oma magamistoa loovutasime. “Me pole ammu nii hästi ja nii pikalt maganud,” ütlesid nad hommikul. Ma mõistsin neid, mul on endal raskusi tööpäevadel voodist välja tulemisega. Ja mis, isegi Ida ei saa tööpäeviti tihti üles. See ütleb juba kõik! Vanasti ärkas ta iga nagina ja krigina peale. Nojah, voodi ju enam ei kriuksu ka…

Instagram: @napsie_eesti / Koduleht: http://www.napsie.ee / FB: https://www.facebook.com/NapsieEE/ 

Teate, mis on parim tunne?

Teate, mis on parim tunne peale seda kui oled kodust kolm nädalat ära olnud? Kõige parem tunne on oma voodis magada. Eriti kui sul on kodus tutikad voodilinad! Kui ma midagi veel rohkem armastan kui täiesti uute satiiniste voodilinade vahele ronimist, siis on see pestud, väljas kuivanud ja triigitud linade vahele ronimine. Aga jaa, see kõlab nii ajuvabalt klišeelikult ent ausalt, ükskõik kui põnev mujal ei ole, siis oma kodu ja oma voodi on üle prahi.

IMG_5197.JPG

IMG_5206.JPGIMG_5203.JPGIMG_5202.JPGIMG_5210.JPG

Meie magamistoa puuvillasatiinine valik on pärit siit

Tundub, et isegi Ida saab tänu uutele voodilinadele meie toast välja kolitud. Kui ma oma magamistoas eelistan ühevärvilisi ja heledaid toone, siis Ida tuba on meil selleks, et seal värvidega hullata. Fashionista valis ise oma uue voodipesu välja. Ei ole üllatuslik valik. Nüüd pidavat tal ilus tuba olema.

IMG_5159.JPGIMG_5146.JPGIMG_5148.JPGIMG_5221IMG_5232

Fashionista valik pärit siit

Votexist nii palju, et täiesti kogemata leidsin selle ettevõtte. Otsisin koerakuuti ja mina ei tea, kuidas ma Votexisse sattusin. Jumal tänatud, et sattusin. Üks asi viis teiseni. Suhtlesime ja Norrast koju jõudes ootas meid ees pakk. Voodipesuga, mis on nii mõnus. Nagu MÕNUS MÕNUS! Ja mul on (oma) voodipesule mõned nõudmised tekkinud aastatega.

APPI!

Marek lammutas pool meie teist korrust maha, mis tähendab seda, et ees ootab pahteldamine ja värvimine. Keskmise toaga on kõik lihtne, siin on seinad valged ja alles paar aastat tagasi värvitud, nii et siin pole midagi keerulist. Seinad jäävad valgeks*. Küll aga on keerulisem lugu magamistoaga. Kui niikuinii juba värvimiseks läheb, siis on loogiline ka see tuba üle teha,sest me oleme hoolsalt kärbseid tapnud, nii et valge lagi on tapatöö jälgi täis. Ei ole just kõige ilusam.

Ja nüüd tulebki see “APPI!” osa. Ma sattusin Pinterestis tuhnides sellise tehnika peale nagu “patina” ja armusin sellesse, aga ma ei suuda otsustada, milliseid värve kasutada. Muidugi ei tea ma ka, kas seda patinat on kerge või lihtne teostada, aga Marek on siiani kõik mu hullumeelsed ideed värvimisel teostanud, nii et ilmselt saab ta ka sellega hakkama. Aga mis värvid?

Kõige lollikindlam oleks ilmselt midagi neutraalset, nagu sel pildil? Aga et see mõjuks efektselt, siis ma tahaks, et meil ka oleks selline baldahiin ja lauad laes, aga see tundub võimatu, sest 1) mulle tundub, et see on liigne töö, kui meil on sada tuhat muud olulisemat asja 2)mulle tundub,et see on raha raiskamine, kui meil on sada tuhat muud olulisemat asja ja 3) selline baldahiin ei sobi meie olemasoleva voodiga.

img_9541-3

Teise variandina meeldiks mulle midagi sellist. See peaks sobima nii olemasoleva mööbli kui kardinatega. Võib-olla peaks selle juurde jäämagi? Liiga palju valikuid ei tohi mulle anda, sest siis ma ei suuda never otsustada.

Samas meeldib mulle tohutult sinine värv. Nagu te teate, siis elan ma koos feng shui eksperdiga ja guugeldades leidsin ma, et sinine oleks täitsa õige värv. Sinine on taevalaotuse värv. Sinine on rahulik, mõtlik, kahandab põletikku ja soodustab und, vähendab pinget ja stressi, kuid on mõne inimese arvates liiga nukker.

Järgmiseks probleemiks on aga see, et meil on magamistoa seinad, välja arvatud lagi mingi kummalise tehnikaga värvitud kuldseks. Mulle tundub, et kõige mõistlikum oleks see ära kasutada. Aga kas kokku sobiks helesinine ja kuldne? Või oleks õigem panna kokku kuldne ja mõni pruunikas-beezikas toon? Kui ma jällegi feng shuid uurisin, siis ka kuldne oleks taibukas alles jätta. Kuldne on positiivne, optimistlik ja väärikas, usutakse, et kuldne värv tõmbab ligi raha, austust ja kuulsust.
Kuulsusest on mul suht suva, aga God knows raha oleks küll vaja. Ma selle nimel sunnin end nüüd isegi wc-poti kaant kinni panema, sest feng shui järgi tuleb “rahapaja kaas” kinni hoida:D

Mida teie arvate? Millised toonid teie kokku paneks? Aidake! Muidu ma olen sunnitud ka meinistriimi tegema;)

Lõpetuseks Marekile lihtsalt mõned mõtted. Selline baldahiin peaks meie olemasoleva voodiga täitsa sobima;)  Ja sellistest “öökappidest” ei ütleks ma ka ära. Kui juba soovide esitamiseks läks.

img_9545-3

 

img_9542-1

*Kuigi Feng shui järgi ei ole valge üldsegi soovitatav