Alkoholismist vabanemine

Mina ei tea, kas ma olen ainuke, aga ikka tundus, et iga #instagrammable pildikese juurde sobis/sobib ka klaasike veini. Mina ei tea, kas ma olen ainuke, aga ma olen alati arvanud, et veinijoomist ei pea varjama. Mina ei tea, kas ma olen ainuke, kes arvas/arvab, et avalikult sellest ka rääkimine ja selle üle nalja viskamine ei tähenda, et mul oleks probleem.

Ju siis olin ainuke, sest ühel hetkel jagas keegi screenshoti mulle tundmatu influenceri instastorydest, kus keegi anonüümselt küsis, et mida too influencer minu alkoholismist arvab. Too influencer vastas ausalt, et kuule, mul pole isegi õrna aimu, kes see Eveliis on, veel vähem oskan ma arvata ta alkoholismist midagi. Aga see küsija ei jäänud tasa, ta muudkui püüdis teistelt ka samale küsimusele vastust saada.

Siis kui ma korraks end tõelise naisena tundsin

Ega ma täpselt ei teagi, kuidas või miks mina ja Ida Wild Woman poe avamisele neljapäeval sattusime, aga see polegi tegelikult oluline. Mul on väga hea meel, et sattusime. Glamuuri, tõeliste naiste, täielike kunstiteoste keskele. Täitsa piinlik kohe tunnistada, et ma ei olnud sellest poest ega brändist midagi varem kuulnud, tuttavad ja sõbrad küsisid hiljem Facebookis, et kuidas ma neist midagi ei tea, no ei teadnud, ju ikka liiga kaua ema olnud. Igaks juhuks kohe ütlen, et see ema osa oli nüüd nali,et keegi ei hakkaks ütlema, et ma tahan väita. et emadus ja kaunid ehted ei käi kokku. Ma pean silmas seda, et ma olen viimased viis aastat rohkem keskendunud lasteasjadele (aah, ja kuidas ma lubasin, et minust küll ei saa sellist ema, kes lapsele rohkem kulutab kui endale!).

Aga et siis Wild Woman. Hõbe, kuld, kristallid. Üks ehe ilusam ja isikupärasem kui teine. Ma ei liialda kui ütlen, et oleksin vabalt võinud pool poodi tühjaks osta. Ma pole ammu juba kullalaine olnud, kuid see pood ja sealsed ehted pani mind jälle kord ka kulla peale mõtlema. Klassikaline ja kaunis. Ja kristallid, ikka kisub hetkel ka kristallide poole. Vaatasin hetkel huvi pärast, et mis see kivi siis on, mis hetkel kõige rohkem kõnetas. (ma olen hästi kehvasti kursis kristallidega.) Selgus, et ametüst. Huvitav vaimne mõju ja võime tervisele. See tähendab huvitav valik minu poolt. Keda huvitab, siis tähtkujude järgi saab ka poest sobiva ehte valida (kingivihje meestele!)

Kui mina oleksin pool poodi tühjaks ostnud, siis Ida muidugi arvas, et me peaksime kõik asjad ära ostma. Ma arvasin, et äkki on okei kui me jõuluvanale teada anname, et see on pood, kust ta võib sisseoste teha. Ida nõustus. Te võite oma jõuluvanale ka vihje teha. Kood  estonianwithbackpack10 tagab alati -10%. _87A8498_87A8507_87A8516_87A8578_87A8687_87A8743_87A8784_87A8880_87A8883_87A8956_87A8961_87A9010_87A9169_87A9224_87A9491_87A9532_87A9563

Fotograaf Kert Kruusakivi

20181206_191530_65320181206_191655_88920181206_194652_58820181206_194716_350

Esoteeriline jura või kõik on kahe kõrva vahel kinni?

Minu eelmine postitus oli tõesti aprillinali, ajendatud sellest kui palju ma kuulen inimesi ümberringi niimoodi kurtmas. Mul on neist inimestest siiralt kahju, sest ma ausalt iga jumala päev tänan midagi või kedagi, et mulle on hetkel sülle sadanud tööd, mida ma naudin. Ma saan tööd teha ükskõik, mis kell ja ükskõik, mis kohas, kõige olulisem see, et töö saaks tehtud ja tähtaegadest ning kokkulepetest oleks kinni peetud. Muu ei ole oluline. Eestisse tagasi tulles ma tõepoolest hakkasin tööd otsima ning olin natuke meeleheitel kui ma ühele või teisele töökohale siiski ei saanud. Püüdsin endale sisendada, et ju need ei olnud õiged töökohad, kuid tegelikult olin ikkagi kurb. Lõpuks lõin käega ja hakkasingi mõtlema, et ilmselt need ei olnud minu töökohad ning küll tuleb midagi õigemat. Usute või mitte, aga  täpselt nii läkski. Ei läinud kaua aega. Ma ei saaks oma töödega rohkem rahul olla.

Mõni aeg tagasi kingiti mulle mõned kristallid. Ma ei ole kristalliusku. Ma ei usu sellistesse asjadesse, sest igasugu vuuduu, mida ma katsetanud olen, ei ole kunagi toiminud, ometigi kandsin ma rahakotis seda kristalli, mis pidi raha ligi meelitama. Midagi  head ei juhtunud nagu arvata oligi. Hoopiski probleemid kasvasid. Siis aga kaotasin ma selle kristalli ära ja olin kurb, sest ma olin kindel, et nüüd läheb veel rohkem pekki. Inimene, kes mulle kristalli kinkis, ütles, et vaadaku ma asja positiivselt, et ju kristall tegi minu juures oma töö ära ja läks edasi kellegi juurde, kellele seda rohkem vaja oli. Ma hakkasingi niipidi mõtlema ja usute või mitte mu rahaline seis on 664 korda parem kui veel aasta aega tagasi. Ma ei mõtle probleemide peale, ma ei hala, vaid lahendan neid otsast, mul on eesmärk ja mul on vahendid. Muidugi ei ole neid kunagi piisavalt ja ikka oleks rohkem vaja, kuid mul ei ole õigust kurta.  Ma saan hakkama. Vähemalt ma püüan. Ise. Nii hästi kui saan ja oskan.