Välimuse kommenteerimisest ehk kahepalgelisus

Teate, ma olen nüüd ikka siin mõelnud, et me oleme ikka täiega kahepalgelised. Kui minu välimust (mitte blogi, olekut, suhtumist, tegusid, stiili, vaid konkreetselt välimust) on kritiseeritud, siis on mulle öeldud, et ah, see käib ju avaliku blogimisega kaasa. Eks käibki ja kui esimestel blogiaastatel tegid sellised ilkumised mind päriselt kurvaks, siis nüüd ma tõesti mõtlen, et no mis mu elus ikka sellest muutub kui keegi mind koledaks peab. Samuti olen ma täiesti seda meelt, et kui mina kritiseerin teisi,siis annan ma sellega ka õiguse ennast kritiseerida. See kõik on okei.  Mida ma aga ei mõista on see, kui blogija kellegi teise kohta midagi öelda julgeb (ja mitte välimuse, eks), siis läheb ristisõda lahti. Kuidas sa julged inimest tema välimuse järgi arvustada? See on madal ja lame ja tühine ja niiii nõukaaegne ja eilne päev?

Allpool on vaid mõned näited kommentaaridest, mis mulle mu välimuse kohta on öeldud. Need on “avaliku blogimise tavaline osa”. Ma näen teatud kahepalgelisust nende suus, kes ütlevad mulle, et välimust pole ilus kritiseerida, samal ajal kui ise kritiseerivad mind. Olge siis vähemalt naised ja tunnistage, et klatš ja arvustamine on ka osake meie geenikoodist!

-See inimene näeb küll välja hullumeelne

-Välimuse kohta ei tohi teadupärast midagi öelda, aga ma ka tõepoolest iga kord ehmatan, kui seda pilti näen. kui minust selline ülesvõte oleks tehtud, peidaksin seda iga hinna eest.

– Ei tea ka tema pärisnimegi, et neid otsida. Lihtsalt selline õudne pilt + sisutud vahutvad pikad tekstid (mõnd proovisin lugeda) kahjuks viitavad, et kõik ei ole ok.

– Ta on ise ka korduvalt kirjutanud, et nägu ongi paari aastaga väga loppi vajunud. Põhjuseks tema enda arvates lapsega magamata ööd. Pole siin midagi enam omalt poolt juurde panna. It is what it is. Kas sellest ei või siis rääkida, kui inimene on ise ka teema üles võtnud ja ise väga hästi tunnistab, et jah, näeb praegu kehv välja ja vanem oma päris vanusest. Mis siin maha salata, ma ei saa aru.

– Uskumatu Toomas on see proua ikka. Välimust kritiseerida on küll lapsik, aga no andke andeks, kolmekümnendates see prouake küll välja ei näe. Keskealine muti.

– mis välimusse puutub, siis tõepoolest on suurim ja kahjuks ka mitteparandatav viga hambad. seetõttu ei näe ma nö tibi, kelleks ta end kutsub, paraku üheltki pildilt.

– Ma ennist unustasin koledate blogijate nimekirjast veel Eveliisi. Nüüd ta proovib ka moeilmas läbi lüüa, aga tal endal pole eriti tegu ega nägu.
Naljakas on lugeda, kuidas ta kirjutab, et on terve elu tibi olnud ja kui äge linnapreili ta oli/on, aga see jutt ja välimus ei lähe omavahel kuidagi kokku.
Ma mõistan kui sellist juttu räägiks Kristiina Heinmets või Cathy Tulkvist, kes on tõesti olnud nooruses kaunid, ja on praegugi kaunid naised ja emad. Kuid Eveliis…..kindel ei.

– Eveliis (liiga suured hambad ja loppis, aga noh ta magamata ja joob palju veini ka vist)

Oi appi. Sellel lingil olev naine on ikka täiega inetu. Ma esimest korda näen seda pilti, aga noh…

Pilt mida lingiti oli see allolev pilt, mille ma riputasin Facebooki üles, et enda üle naerda, milline ma nägin välja perioodi kui ma arvasin, et olen jube tibi.

10931323_1576534759230392_9104510946568766276_n

– Vau ilu on tõesti vaataja silmades, sest ma Marinat ja Britti küll Malluka ja Eveliisiga ühele pulgale ei paneks. Marina on ikka väga kena, Britt samuti, lisaks on ta olemuselt väga armas. Ülejäänud kaks…nagu öeldakse, kui midagi head pole öelda, ära ütle mitte midagi.

– Eveliis, sa ei pea muretsema, kui Kersti Kaljulaid peaks presidendiks saama, siis küll ta vastavad stilistid saab, aga sina võid ju oma kaltsud seljast võtta ning lõpuks ka reaalselt stiilseid riideid kandma hakata, aga näed ikka 45 välja🙂 Seda viimast ei saa aga öelda Kersti kohta, kes on 47-aastane, aga näeb Eveliisist oma 10 aastat noorem välja. Minu esimene mõte oli kunagi ammu Eveliisi blogi lugedes, et nii tore, et 45-aastased ka sünnitama on hakanud😀 Siis sain aru, et naine on napilt üle 30ne ja mõtlesin, et oi, mõnel pole ikka geenidega vedanud. Ehk siis – kui Eveliis üks kord tõesti need maitsekad ja stiilised riided selga paneb, mida ta endal kogu aeg arvab olevat, siis oma geenide suhtes ei saa ta nagunii midagi ette võtta

-KK peaks Eveliisist olema 12 aastat vanem. Aga välja näeb noorem.

-Mina muide ei näe ka sinus mingit stiilsust ega ilu

 

IMG_4209.JPG

 

Kas uus iluideaal on lodev?

Kuna mind niikuinii (naiste) välimuse teemal sõna võtmise eest on virtuaalselt kividega surnuks pillutud püütud pilduda, siis ma mõtlesin, et kaotada pole enam midagi ja ma panen kirja veel ühe ilmselt kohutavalt mõnitava/ebapopulaarse/lameda/tühise mõtte, mis mulle pähe torkas kui ma vaatasin “Scandinavia´s Next Top Model” saadet.

Tegelikult mulle meeldib, et enam pole modellid vaid piitspeenikesed anorektiku välimusega riidepuud, vaid moodi on tulnud vormide ja kurvidega naiselikud naise ning iga vähegi kurvikam naine ei pea oma keha häbenema. Ma saan ka aru, et nende modellisaadete formaat on muutnud just selle pärast, et noortele tüdrukutele selgeks teha, et iga keha võib olla omamoodi kaunis ning uued kurvikamad modellid peaks olema eeskujuks. Ma olen kõigele sellele kahe käega poolt. Ja kuigi karvased kaenlaalused mind tegelikult häirivad, siis mulle meeldib H&M uus kampaania #ladylike.

Aga nüüd siis sellest, millest ma aru ei saa. Ajal, kui probleemiks on vähesest liikumisest ja rämpstoidust tingitud ülekaal ning paljud noored näevad välja lodevad ja ebatervislikud, siis kas noorte eeskujuks peaksid olema samasugused lodevate kehadega, halva kehahoiaku ja ilma igasugu naiselikkuseta “modellid”. Võib olla ma olengi mingisse 1996. aastasse kinni jäänud ja minu nägemus naiselikust ilust on totaalselt vananenud, aga ma ei tea…ma mõtlen, et eeskujud ja “tippmodellid” võiks pigem olla tervislikud ja kaunid naised, vormikad ja kurvikad by all means.

Ma saan aru, et eesmärk on, et naised armastaks oma keha ja oleks endaga rahul ning tegelikult nagu ma olen aru saanud, siis naisi ei tohiks üldse nende välimuse järgi hinnata, kuid kui me ei taha varsti elada nagu Wall-E multikas, siis natukene tervislikemas iluideaalides ei ole ju mitte midagi halba või häbiväärset? Või on “lodev ja paks” uus must?  Ja me kardame nii väga, et olles ilusad ei võta meid keegi tõsiselt, ei näe meie sisu, meie haritust, meie oskusi, et oluline on iga hinna eest oma naiselikkust peita?

Mina mõtlesin näiteks üleeilse kriitika peale, et võib-olla peaks igaks juhuks end meikima õppima ja mõnikord vähe “kasitumalt” majast välja astuma.